Blog

Uus artikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

16. aprillil 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga "Unconstrained gene flow between populations of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia" (DOI: 10.1016/j.funbio.2018.03.013), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Tiiu Tõrra, Tiina Mandel, Liis Marmor, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614618300552





Botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest

12.apilill 2018 toimus botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest. Inga Jüriado esitas ettekande teemal “Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the genus Peltigera (Ascomycota)”.
Kokkuvõte:
Lichen symbioses always include at least one primary fungal symbiont, the mycobiont, and one or more photosynthetic partners, the photobionts (algae and/ or cyanobacteria). Although community scale patterns of photobiont diversity are most likely influenced by the environment, few molecular studies have so far addressed ecological segregation between closely related lichen photobionts. To find possible correlations between habitat specificity and photobiont selectivity photobiont diversity in Peltigera from different habitat types and growing on different substrates was compared. It is hypothesized that the cyanobacterial photobionts are not randomly distributed along the complex environmental gradient, but that their distributions correlate primarily with the species identities of host fungi and also with growth conditions.

Folia Cryptogamica Estonica 54 (2017)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nüüd kogu ilmunud mahus aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE.

Viimasest numbrist leiad:


Samblike genoomika töötuba II

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

Grupipilt


Ettekanne "Samblike kaitset toetav teadus Eestis"

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".
Vt ettekande slaide:
Download file "Samblike kaitset toetav teadus_2017.pdf"

Algas uus projekt tsüanosamblikest

1. septembril 2017 alustas vanemteadur Inga Jüriado kaheaastast uurimisprojekti ÖMI botaanika osakonnas "Tsüanosamblike taksonite piiritlemine, ökoloogilised nõudlused ja sümbiootiliste partnerite spetsiifilus“ programmi Mobilitas Pluss välismaalt tagasipöörduva teadlase toetuse raames (MOBTP66).

Projekti põhieesmärk on panustada evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisse perekonnas Peltigera ja uurida tsüanosamblike sümbiootiliste partnerite spetsiifilisust. Laialt levinud perekond Peltigera sisaldab mitmeid raskesti eristatavaid ja kirjeldamata liike, mida on leitud Fennoskandia ja Eesti ohustatud kooslustest. Evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamiseks on vajalik kasutada mitme lookuse järjestustel põhinevaid analüüsimeetodeid. Esialgsed uuringud on näidanud, et mükobiont võib valida fotobionti sõltuvalt keskkonnatingimustest ning see võib olla üks viis, kuidas lihheniseerunud seened laiendavad oma ökoloogilist amplituuti. projekti raames hinnatakse tsüanosamblike fotobiondi (Nostoc) genotüübilist mitmekesisust ja spetsiifilisust sõltuvalt kasvukohast ja geograafilisest piirkonnast. Perekond Peltigera võib olla sobilikuks mudel-süsteemiks uurimaks keskkonnast tingitud mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisuse mustreid.

Ilmus artikkel kilpsamblikest (Peltigera) Eestis

Ilmus artikkel kilpsamblike (Peltigera) kasvukohaeelistustest Eestis: Jüriado, I., Kaasalainen, U. & Rikkinen, J. 2017. Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia. Fungal Ecology 30: 76-87.
Kilpsamblikud on fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad lehtja tallusega suursamblikud, kes kasvavad peamiselt maapinnal, aga ka sammaldunud kividel ja puude jalamil. Kilpsamblike liigid on silmatorkavad kuid raskesti eristatavad, seetõttu kasutati taksonite eristamiseks mükobiondi ITS järjestust ning fülogeneetilist analüüsi. Fülogeneetilise analüüsi põhjal eristati 31 taksonit, nende seas 17 Eestis seni teadaolevat liiki ja mitmeid seni Eestist leidmata taksoneid (P. islandica, P. ”fuscoponojensis”, P. ”neorufescens” ja P. ”neocanina”). Kilpsamblike liigiline koosseis oli kasvukoha spetsiifiline ning leiti, et mitmed eeldatavasti teadusele uued kirjeldamata liigid kasvasid ohustatud elupaikades, nagu loopealsed (P. ”neorufescens”, P. ”neorufescens” agg. 3) või laialehistes metsades (P. aff. ”neocanina”).
Loe artiklit: https://authors.elsevier.com/a/1Vtk~6ExPyP5P2


Peltigera aff. "neocanina" (Foto: A. Saag)


Ekspeditsioon Jaapanisse 26. sept - 10. okt 2017

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.
Ekspeditsioonist osavõtjad (vasakult): Martin Grube (Austria), Björn Owe-Larsson ja Göran Thor (Rootsi), Einar Timdal (Norra), Tiina Randlane ja Inga Jüriado (Tartu Ülikool, Eesti) ja Reidar Haugan (Norra).



Ekspeditsioonist osavõtjatel avanes suurepärane võimalus koguda samblikke Honshu saare keskosa mägimetsades (alloleval pildil on Ida- ja Kagu-Aasia liik Nephromopsis ornata).


Lisaks välitöödele külastasime Tsukuba botaanikaaeda ja loodusmuuseumi lihhenoloogilist herbaariumi (TNS).

XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion Poolas, 25.-29. september 2017

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

Download file "Ettekanne.pdf"



Artikkel hübriidhaabade istandikes kasvavatest samblikest ja sammaldest

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:
Download file "Randlane et al_2017_cjfr-2017-0080.pdf"
Vt meediakajastust:
http://novaator.err.ee/616016/haavaistandikud-vanadel-poldudel-aitavad-sailitada-metsade-elurikkust

Artikkel hübriidhaabade istandikes kasvavatest samblikest ja sammaldest

This is placeholder text for your new blog entry. Replace it with your own.

Fungistika praktikum 2017

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.


Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Hägu-tõmmusambliku uurimas Tammi teel




















Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Bactrospora dryina

Järelhüüded Hans Trassile

Järelhüüded Hans Trassile (2. mai 1928 – 14. veebruar 2017), Eesti lihhenoloogia suurkujule, on ilmunud ajakirjades Universitas Tartuensis (nr 3, 2017, lk 48), Eesti Loodus (nr. 5, 2017, lk 72) ja International Lichenological Newsletter (vol. 50, no 1, pp. 28-29).
Download file "Hans Trass obituary_IAL Newsletter_50-1.pdf"

Download file "Hans Trass_inmemoriam_EL.pdf"

Artikkel Eesti puudel kasvavate ohustatud samblike substraadieelistustest

Juunis 2017 ilmus ajakirjas Baltic Forestry meie töörühmalt artikkel (Marmor et al. 2017) Eesti epifüütsete ohustatud ja ohulähedaste (Punase raamatu kategooriate CR = äärmiselt ohustatud, EN = ohustatud, VU = ohualtid ja NT = ohulähedased) samblike substraadieelistustest. Uurimus põhines 150 a jooksul kogutud ligi 1300 herbaareksemplari andmetel. Eestis on puudelt teada 75 liiki nimetatud kategooriate samblikke; neist suurim arv liike - 34 - kasvab harilikul saarel; liigirikkuselt järgnevad harilik tamm (30), harilik haab (27), kask (liike eristamata; 27), harilik kuusk (26) ja harilik vaher (26). Samas on puude tagavara metsamaal puuliigiti väga erinev ja kõigi laialehiste lehtpuude tagavara kokku on vaid 2%, harilikul haaval üle 7% ning kasel ja kuusel üle 20%. Ohustatud samblike liigilise koosseisu analüüs puuliigiti näitas, et haaval kasvab mitmeid samu liike nagu laialehistel puudel ja seetõttu sobib haab kõige paremini nende liikide asendussubstraadiks. Ka kask ja kuusk on väärtuslikud substraadid ohustatud epifüütsetele samblikele; harilikul kadakal kasvab küll vähem ohustatud liike (13), kuid tema epifüütide liigiline koosseis ei sarnane ühegi teise puuliigiga.

Loe artiklit:
Download file "Marmor et al_2017_redlisted epiphytes.pdf"

Eesti samblike pildid veebis

21. aprillil 2017 sai vabalt veebis kättesaadavaks uus samblikupiltide valik – üle 1100 foto. Eesti samblike pilte on võimalik otsida Eesti samblike nimekirja lisamenüüde kaudu või eSEIS alajaotisest [samblike fotod].
Sama pildibaasi kasutatakse ka Vähetuntud elurikkuse illustreerimisel.

Pilte on võimalik otsida:
  • ladinakeelse perekonnanime
  • ladinakeelse liiginime
  • eestikeelse perekonnanime
  • pildi autori nime
järgi.
Lõpp-tulemusena saab vaadata 2200x2200 piksli sisse mahtuvat pilti.

Tartu ülikooli lahtiste uste päev 22. märtsil 2017

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval viisid TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Leppik ja nooremteadur Polina Degtjarenko läbi abiturientidele samblike töötuba. Töötoas “Samblikud – eluslooduse sfinksid ja pioneerid” tutvuti samblike väliskujuga, vaadeldi nende erinevaid struktuure stereomikroskoobis ja samblikke moodustavaid eri organisme valgusmikroskoobis – seent ja vetikat või tsüanobakterit. Samas näidati samblikus sisalduvate ainete värvusreaktsioone ja tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud samblikke. Lisaks rääkisid töötoa läbiviijad milleks ja kuidas samblikke uuritakse.

Download file "lahtised-uksed-2.pdf"

Samblike töötuba








Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja järjekordne versioon (31. dets 2016)

Ilmus uus, täiendatud digiversioon Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2016. a lõpu seisuga on Eestist teada 1176 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Samblikud kajastatud Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...'

5. jaanuaril 2017 ilmus Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...' koomiks ja tutvustav jutt samblikest. Koomiksiseeriat erinevatel teemadel joonistab Ott Vallik, samblikke käsitleva jutu 'Samblikud on seened, pioneerid ja sfinksid' kirjutas Tiina Randlane.

Vaata blogi: http://rikaselu.blogspot.com.ee/2017/01/samblikud-on-seened-pioneerid-ja.html

Folia Cryptogamica Estonica 53 (2016)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Viimasest numbrist leiad:




Meie artiklikesed Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni uudistelehes

Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni uudistelehes 'International Lichenological Newsletter' nr. 49(2), mis ilmus 2016. a detsembris, avaldati kolm artiklikest meie töörühmalt:
(a) Kristiina Mark ja Polina Degtjarenko tutvustavad oma edukalt kaitstud doktoritöid (lk. 41–43);
(b) Tiina Randlane kirjeldab, kuidas valiti lihhenoloogia sümpoosionil IAL8 k.a. augustis Helsingis välja parim tudengiposter (lk. 9–11)
(c) Tiina Randlane ja Andres Saag jagavad muljeid soome lihhenoloogidega ühiselt ekspeditsioonilt Keeniasse (lk. 32-35).
Download file "Issue49_2_final version.pdf"

Eesti mükoloogiaühingu aastakoosolek Actiones 10. detsembril 2016

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko esines mükoloogiaühingu aastakoosolekul suulise ettekandega: "Lihheniseerunud seente geneetiline mitmekesisus: meetodid, mõjutavad tegurid, näited". Selleaastane mükoloogiaühingu aastakoosolek toimus TÜ loodusmuuseumi õppeklassides.

Download file "Actiones_P.Degtarenko.pdf"

Doktoritöö kaitsmine 16. novembril 2016

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko kaitses edukalt 16. novembril 2016 oma doktoritööd pealkirjaga "Impacts of alkaline dust pollution on biodiversity of plants and lichens: from communities to genetic diversity". Oponendiks oli dotsent Stefano Loppi, Siena Ülikoolist (Itaalia).

Download file "PhD_kaitsmine.pdf"

15. novembril esitas Stefano Loppi oma ettekande "Noah's ark and lichens: a story to be told (jumping between air pollution, agriculture, monuments and cancer)" TÜ botaanika osakonna seminaride raames.





Botaanika osakonna doktorantide seminar Kubijal 17.-18. novembril 2016

Tartu Ülikooli botaanika osakonna doktorantide selleaastane seminar toimus 17.-18. novembril Kubija hotellis. 16 ettekande pidaja hulgas esitles oma praegust teadustööd ka TÜ Lihhenoloogia rühma endine doktorant Kristiina Mark. Kristiina ettekanne, pealkirjaga "Microorganismal diversity within lichens", tutvustas isegi lihhenoloogide hulgas vähetuntud samblikega seotud mikroorganismide (peamiselt seened, vetikad ja bakterid) mitmekesisust ja suhteid sambliku sümbioosis.
Download file "Kristiina_Kubija2016.pdf"

Tartu ja Helsingi ülikoolide ühine lihhenoloogiline ekspeditsioon Keeniasse

21. oktoobrist 2. novembrini 2016. a-l toimunud ühisekspeditsioonil Keeniasse, Taita mägedesse, osalesid prof. Jouko Rikkinen ja järeldoktorandid Inga Jüriado ning Ulla Kaasalinen Helsingi Ülikoolist ning Tiina Randlane ja Andres Saag Tartu Ülikoolist. Ekspeditsiooni üldine eesmärk oli tutvuda samblike elustikuga Taita mägede veel säilunud loodusmetsades; erilist tähelepanu pöörati niiskuslembeste tsüanosamblike populatsioonidele, et järgnevate DNA analüüside käigus leida võimalikke seoseid müko- ja fotobiondi genotüüpide mitmekesisuses. Lisaks koguti sugukonda Parmeliaceae kuuluvaid liike, et täiendada Tartu Ülikooli samblike herbaariumi värske materjaliga edaspidiste fülogeneetiliste analüüside jaoks.

Inga Jüriado koos oma juhendaja Jouko Rikkineniga Lumo looduspargis

Andres Saag Mbololo mäe põlismetsas

Helsingi Ülikooli välibaas 'Terra Station' Taita mägedes

Samblikud Vikerraadio saates Labor

Tartu Ülikooli Lihhenoloogia töörühma spetsialist Kristiina Mark rääkis samblikest ja oma äsja kaitstud doktoritöö tulemustest samblike moodustavate seente liikide piiritlemisel Vikerraadio teadussaates Labor. Saade oli eetris 30. oktoobril ning on järelkuulatav siit.

Kristiina Mark doktoritöö kaitsmine 7. oktoobril 2016

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark kaitses edukalt TÜ botaanika osakonnas 7. oktoobril 2016 oma doktoriväitekirja "Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota). Opponendiks oli professor Mats Wedin Rootsist.

Download file "Kris_PhD_Presentation.pdf"

Kaitsmisele eelneval päeval, 6. oktoobril, pidas prof. Mats Wedin TÜ botaanika osakonna ja tippkeskus EcolChange seminari pealkirjaga "Sex and violence in the symbiotic world of lichens".

Kristiina doktoriväitekirja elektrooniline versioon on saadaval UT DSpace repositooriumis!



Artikkel loopealsete samblikest Eesti Looduses

Selle aasta septembrikuise Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Loopealsete samblike kirju-mirju maailm. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes II". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" loopealsete samblikke käsitlevast osast.

http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL9_2016.pdf

"Poollooduslike koosluste samblike artiklisarja esimeses osas käisime puisniidul ning vaatlesime eelkõige puutüvesid, sest puisniidul samblikud maas ei kasva. Seekord läheme loopealsetele, kus tuleb pilk just nimelt maha suunata, kuna loopealsetele on omane Eestis ja kogu Euroopas ainulaadne maapinnasamblike kooslus."

Lõo plaatloo. Foto: Inga Jüriado

Fungistika praktikum 2016

Fungistika praktikum toimus 14.-24. augustil 2016. a Laelatul.
Kokku osales 6 eriti usinat üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko.

Samblike kohustuslik nimekiri: Download file "Kohustuslik nimekiri_2016.docx"

Põdrasamblikke uurimas Kolga looduskaitsealal, 21.08.2016.




8. Rahvusvaheline lihhenoloogia sümpoosion (IAL8), Helsingis, Soomes.

Peaaegu kogu TÜ lihhenoloogia töörühm osales 8. Rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil (The 8th IAL Symposium) 1.-5. augustil 2016, Helsingis, Soomes. Esitasime kokku neli suulist ettekannet ja viis posterettekannet:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch , Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger "The genetic diversity of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in response to alkaline dust pollution" (suuline ettekanne);
(2) Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient" (posterettekanne);
Download file "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient.pdf"
(3) Polina Degtjarenko, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests" (posterettekanne);
Download file "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests.pdf"
(4) Inga Jüriado, Maarit Jylhä, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Genotype diversity of Nostoc symbionts of Peltigera species in grassland and forest habitats of Estonia" (suuline ettekanne);
(5) Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Diversity and habitat preferences of the Peltigera caninaspecies complex in Estonia" (posterettekanne);
(6) Inga Jüriado, Ede Oja ja Marja-Liisa Kämärä "Composition of species and functional traits of ground layer lichens on calcified and decalcified dunes of Estonia" (posterettekanne);
(7) Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag "Phylogeny and species delimitation in the lichen genus Cetrelia";
Download file "IAL8_Sect Parmeliaceae_Randlane.pdf"
(8) Kristiina Mark, Lauri Saag, Steven D. Leavitt, Susan Will-Wolf, Matthew P. Nelsen, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Tiina Randlane ja H. Thorsten Lumbsch "Untangling Usnea: multi-locus concatenated and coalescentbased analyses reveal recent diversification history and clusters of mixed morphospecies in the section Usnea" (suuline ettekanne);
Download file "Mark_etal_Usnea_IAL8.pdf"
(9) Kristiina Mark, Carolina Cornejo, Christine Keller, Daniela Flück ja Christoph Scheidegger "Barcoding lichen-forming fungi using 454 pyrosequencing" (posterettekanne).
Download file "Mark_etal_Barcoding_poster_IAL8.jpg"

Järgmine sümpoosion, IAL9 toimub 2020. aastal Bonitos, Brasiilias.

Uus artikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

7. juunil 2016 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel "Impact of alkaline dust pollution on genetic variation of Usnea subfloridana populations” (DOI: 10.1016/j.funbio.2016.05.010), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch, Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger. Käesolevas uuringus registreeriti esimest korda aluselise tolmusaaste negatiivne mõju samblikku moodustava seeneliigi, vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614616300605.



Artikkel puisniidu samblikest ajakirjas Eesti Loodus

Selle aasta suvises Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Puisniidusamblikud vajavad valgust. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes I". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" puisniidusamblikke käsitlevast osast.


"Puisniidud on tuntud kui erakordselt liigirohked kooslused: just seal on ühel ruutmeetril tehtud kindlaks suurim soontaimede liigirikkus Euroopas. Aga puisniidud on samavõrra olulised elupaigad ka puudel kasvavatele (epifüütsetele) samblikele. Nagu niidutaimed ei kannata ka nemad võsa pealetungi, seetõttu tuleb nende elupaiga eest hoolt kanda.

Aastatuhandeid kestnud ekstensiivne karjatamine ja niitmine on puisniitudel loonud elupaiku paljudele organismidele. Nagu teada, on puisniitude seisund praegu nukravõitu: nende pindala on võrreldes kõrgajaga 18.–19. sajandil drastiliselt vähenenud. Muutused elupaigas – puisniitude puhul eelkõige võsastumine – mõjutavad ka seal elavaid organisme, sealhulgas samblikke.

Artiklisarja esimeses osas tutvustame puisniitu kui samblike väärtuslikku elupaika ja kirjeldame samblikukoosluse kujunemist mõjutavaid tegureid. Heidame pilgu sellele, millised muutused leiavad samblikukooslustes aset, kui puisniit võsastub, ja anname nõu, mismoodi hooldada puisniite samblike seisukohalt."

http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL6_2016.pdf

Bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised 2016

26. mail 2016 kaitsesid edukalt oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:
(1) Liis Sisask teemal "Liigirikkuse muutumine ajas – väljasuremisvõla ja kolonisatsiooni krediidi näiteid samblikke moodustavate seente kooslustes" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Kersti Riibak);
(2) Triin Tago teemal "Mudelorganismide otsinguil" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Sirgi Saar).

27. mail 2016 kaitses oma magistritööd Tiina Mandel teemal "Vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetiline mitmekesisus Eestis" (juhendajad Tiina Randlane ja Polina Degtjarenko, retsensent Silvia Pihu) ja pälvis uurimuse eest suurepärase hinde.

Samblasõprade päevad 2016

Igakevadised samblasõprade päevad oli korraldatud käesoleval aastal TÜ lihhenoloogia töörühma liikmete poolt. Samblasõprade päevad toimusid 28.-29. mail ja seekord käisime Värska kandis – Mustoja maastikukaitsealal (Tiinaliiva liivik, Rüüvlilumbi soo, liivakarjäär), Kuresoo madalsoos ja Lüübnitsas. Kokku osales 27 innukat samblasõpra.






Epifüütsete samblike ja sammalde mitmekesisus lubjakivikarjääride ümbruskonnas.

26. mail 2016 ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research online versioonis artikkel “Changes in bryophyte and lichen communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient” (DOI: 10.1007/s11356-016-6933-5), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane. Artiklis uuritakse kuidas lubjakivikarjääride töötlemisprotsessis emiteerunud tolmusaaste muudab sammalde ja samblike liigilist koosseisu ja liigirikkust ning kuidas on võimalik selliseid andmeid kasutada pikaajalises seires. Artiklit võib lugeda ajakirja Environmental Science and Pollution Research kodulehel: http://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-6933-5


Islandi sammal ei ole sammal, vaid samblik

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko esines ETV+ hommiku TV-saates, kus rääkis samblikest ja sammaldest ning tutvustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekti "Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid". Videot saab järgi vaadata lingil https://www.youtube.com/watch?v=OIM9M5znaN8

Artikkel habesamblike fülogeneesist ajakirjas Organisms Diversity & Evolution

Ajakirjas Organisms Diversity & Evolution (Springer Berlin Heidelberg) ilmus habesamblike fülogeneesi teemaline artikkel "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea, section Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset". Publikatsioon on hetkel saadaval online versioonina Springer kodulehel (Mark et al. 2016; doi: 10.1007/s13127-016-0273-7). Artikkel valmis TÜ lihhenoloogia töörühma ja The Field Museum'i lihhenoloogia rühma praeguste ning endiste liikmete ühistööna. Projektist osavõtjad olid Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag (TÜ), Lauri Saag (Eesti Biokeskus), Tiiu Tõrra (Eesti Mereinstituut), Steven D. Leavitt ja H. Thorsten Lumbsch (The Field Museum), Matthew P. Nelsen (Stanford University) ja Susan Will-Wolf (University of Wisconsin-Madison).

Teadusartikkel käsitleb habesambiku perekonna (gen. Usnea) sektsiooni Usnea traditsiooniliselt morfoloogial põhinevate liikide piiritlemist kasutades geneetilist infot. Habesamblikud on ühed tuntuimad samblikud, seda nii oma karatkse välimuse kui praktiliste omaduste tõttu (nt. rahvameditsiinis), kuid paljude Usnea liikide määramine on problemaatiline varieeruvate ning raskesti määratavate diagnostiliste tunnuste tõttu. Uuring hõlmab 144 habesambliku eksemplari 18-st fenotüüpiliselt piiritletud liigist, mis olid korjatud erinevatest piirkondadest Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Multilookus analüüsid näitasid, et kuigi osad morfoloogial põhinevad liigid on monofüleetilised geneetilise info põhjal, siis mitmed liigid moodustavad geneetilisi klasterid, kus morfoliigid on eristamatud. Sellised tulemused annavad alust arvata, et mitmed kasutatud diagnostilised tunnused ei ole praktilised geneetiliste rühmade tuvastamisel. Näiteks perekonna Usnea tüüp liik, Usnea florida, esmaselt kirjeldatud juba lihhenoloogia asutaja Carl von Linné poolt 1753. aastal, on geneetiliselt identne laiemalt levinud liigiga U. subfloridana. Need liigid on kergesti eristatavad valdava paljunemisstrateegia poolest (U. florida suguliselt ning U. subfloridana mittesuguliselt) ning tulenevalt sellest on ka nende üldine haabitus võrdlemisi erinev (tallus viljakehadega vs soreedidega). Kuigi juba ka mitmed varasemad uuringud on näidanud nende liikide geneetilist lähedust ning vihjanud võimalikule vajadusele sünonümiseerida, siis nende üldine fenotüübiline ning ökoloogiline erisus, lisaks vähesele uuritusele, on senimaani seda ametlikku käiku pidurdanud. Sarnane situatsioon valitseb ka mitmete teiste morfoliikidega selles rühmas.

Taksonoomia korrastamist takistab ka väike geneetiline varieeruvus ja geenikonfliktid selles lihheniseerunud seenete rühmas. Mittetäielik liinide sorteeruvus (incomplete lineage sorting, ILS) ja väike geneetiline varieeruvus liikide/geneetiliste klastrite vahel vihjab, et uuritud rühma puhul võib tegu olla hiljuti eristunud ning kiiresti evolveeruva liikide grupiga.

Oma uuringus toome välja mitmed liikide rühmad, mis vajavad edasist uurimist ning taksonoomilist korrastamist, pakume välja liikide Usnea substerilis ja U. lapponica sünonümiseerimise (mõlemad levinud ka Eestis) ning kirjeldame uue habesambliku liigi - Usnea parafloridana, mis hetke teadmiste järgi levib vaid Põhja-Ameerikas, USA Wisconsin'i osariigis, kuid mille levik ja ökoloogia vajavad kindlasti täpsustamist uute uuringute näol.




Projekt PUT1017 rahastatud ja alanud

Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatuna on alanud uus teadusprojekt "Samblike mitmekesisuse mustrid liigi ja geeni tasandil: koosluste kvaliteedi hindamise testimine" (PUT 1017), projekti juht on Tiina Randlane ja põhitäitja Andres Saag, kaasatud on doktorandid Polina Degtjarenko ja Kristiina Mark. Projekti kestus on 4 aastat (01.01.2016–31.12. 2019).

Projekti põhieesmärk on testida, kas elurikkuse uued mõõdikud, rakendatuna lihheniseerunud seentele liigi ja geeni tasandil, võiksid anda väärtuslikku teavet koosluste praeguse ja tulevase kvaliteedi hindamisel. Projekti töö on kavandatud kahe tegevusena. TEGEVUS 1. Epifüütsete samblike mitmekesisuse mustrid Eesti metsades – kas tume elurikkus loeb? Kavatseme hinnata epifüütsete samblike tumedat elurikkust ja koosluste täiust Eesti metsades, et leida selliseid kohti, kus mitte ainult praegu pole suhteliselt suur liigiline mitmekesisus, vaid kus on potentsiaal selle säilimisele (või täienemisele) ka tulevikus. TEGEVUS 2. Vars-habesambliku populatsioonide geneetiline struktuur Põhja-Euroopa eri kvaliteediga okasmetsades. Hindame tavalise ja laialt levinud liigi, vars-habesambliku populatsioonide geneetilist mitmekesisust Eesti, Skandinaavia ja Venemaa okasmetsades ning otsime võimalikke seoseid ühe liigi populatsioonide geneetilise ning koosluse, kus see liik kasvab, liigilise mitmekesisuse vahel.

Samblikud Eesti luidetel ja liivikutel

20. jaanuaril 2016 ilmus ajakirja Nordic Journal of Botany online verisoonis artikkel ”Environmental factors and ground disturbance affecting the composition of species and functional traits of ground layer lichens on grey dunes and dune heaths of Estonia” (DOI: 10.1111/njb.00936), mille autoriteks Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä ja Ede Oja. Artiklis uuritakse Eesti luidete ja liivikute (hallid rannikuluited, rusked rannikuluited ja sisemaa liivikud) samblikukooslusi, mis on mõjutatud nii loodusliku suktsessiooni kui inimtekkeliste häiringute pooltl. Ühtekokku registreeriti 28-lt alalt 66 lihheniseerunud seene (sambliku) liiki, mille hulgas oli ka mitmeid haruldasi, kaitsealuseid või punase nimestiku ohukategooriatesse kuuluvat liiki (n. Baeomyces carneus, Pycnothelia papillaria ja Stereocaulon condensatum). Leiti, et samblike liigiline koosseis erines oluliselt rannalähedaste hallide luidete (kuni 125 m kaugusel rannajoonest, ilma puittaimedeta) ja rannajoonest kaugemal asuvate osaliselt puittaimedega kinnistunud luidete ja liivikute vahel. Rannalähedastele hallidele luidetele iseloomulikeks samblikeks olid lisaks erinevatele perekonna porosamblik (Cladonia) liikidele veel lehtja tallusega samblikud nagu harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes), vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) ja perekonna kilpsamblik (Peltigera) liigid. Samuti erinesid samblikuliigid uuritud kasvukohtades oma kasvuvormi ja funktsionaalsete tunnuste poolest. Leiti, et soreedidega samblikud, lehtja tallusega liigid, samblikud, mille fotobiondiks on tsüanobakter ja väheharunenud tallusega porosamblikud (Cladonia spp.) on iseloomulikud rannalähedastele hallidele luidetele, samas kui soreedideta, rohevetikat sisaldavad, koorikja tallusega pisisamblikud ja tugevalt harunenud tallusega põõsasjad samblikud on levinud suktessiooniliselt vanematel luidetel ja liivikutel. Keskkonnatunnustest kõige olulisem samblike liigilise koosseisu ja samblike tunnuste kompositsiooni mõjutaja oli mulla pH. Samblike liigilist koosseisu liivikutel ja luidetel mõjutas oluliselt ka metsa lähedus, mulla magneesiumisisaldus ja lahtise liiva katvus. Maapinnahäiringute mõju samblike liigilisele koosseisule oli tagasihoidlik võrreldes keskonnatunnuste mõjuga. Et kaitsta ja hoida rannikuluidete ja liivikute liigirikast ja omanäolist samblikuelustikku, tuleb vältida neil aladel ehitustegevust, puhkealadel liigset tallamist ja regulaarselt eemaldada liivikutelt ja luidetelt põõsaid ning puid.

Mõõdukalt häiritud rannikuluide Saaremaal (Järve).
Artiklit võib lugeda ajakirja Nordic Journal of Botany kodulehel: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/njb.00936/abstract

Soomlaste pisisamblike raamatu arvustus

Ajakirja The Lichenologist 2016. a esimeses numbris ilmus meilt soomlaste suurepärase raamatu 'Suomen rupijäkälät' (edited by Soili Stenroos, Saara Velmala, Juha Pykälä ja Teuvo Ahti; 2015) arvustus, vt lisatud fail.

Download file "Randlane & Saag_2016_book review.pdf"

Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja uus versioon

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2015. a lõpu seisuga on Eestist teada 1166 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 942 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Uues versioonis on sisse viidud palju nomenklatuurseid muudatusi, millega tunnustatakse mitmeid hiljuti kirjeldatud või taasleitud fülogeneetilisi perekondi seniste “vanade” perekondade Aspicilia, Caloplaca, Collema, Hypocenomyce, Leptogium, Opegrapha, Verrucaria, Xanthoria jt liikide jaoks.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Oja-tardsamblik (Leptogium rivulare) globaalses punases raamatus

Novembris täienes globaalne punane nimekiri (the IUCN Red List) 29 seeneliigiga (vt lisatud fail), neist neli liiki on samblikud – Buellia asterella, Cetradonia linearis, Leptogium rivulare ja Ramalina erosa. Oja-tardsamblik (Leptogium rivulare), mida ka Eestist on kahel korral leitud (19. sajandil ja 1950ndatel) kuulub globaalses punases nimekirjas ohulähedaste kategooriasse. Täpsemaid hindamisandmeid vt lisatud failist või veebist.

Download file "Red_listed fungi 2015.docx"Download file "Leptogium rivulare_IUCN_2015.pdf"

Samblike koolitused 2015

Käesoleval aastal viidi läbi mitmeid samblike koolitusi. Põhiliselt õpetati välikoolituste ja paari siseloengu käigus vääriselupaiga indikaatorsamblikke, aga ka neile sarnaseid tavalisemaid liike. Koolitajaks TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Oja.
Pikim koolitus oli Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsnikele, metsakorraldajatele. Komplekskoolitus RMK töötajatele hõlmas lisaks samblikele veel vääriselupaikadele iseloomulike seente, sammalde, putukate ja soontaimede õpet. Samblike osa koolitusest viis läbi TÜ teadur Ede Oja. Koolituse samblike I osa toimus 01.-04. juuni ja 08.-11. juuni Ida- ja Lääne-Virumaal; II osa toimus 29. juuni - 02. juuli Raplamaal ning koolituse III viimane osa 08.-10. september ja 15.-17. september Järvseljal. Selle koolituse käigus tutvustati 30 vääriselupaiga indikaatorsamblikku, lisaks ka vepisamblikele sarnaseid tavalisi liike.
Vääriselupaiga indikaatorsamblikke õpetati ka Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatava kõrge kaitseväärtusega metsade inventeerimiskoolituse raames erametsa konsulentidele. Koolitus toimus 21.-23. septembrini Lääne- Ja Ida-Virumaal.
Samas kandis Lääne- ja Ida-Virumaal õpetati vepisamblikke ka Keskkonnaameti metsahoiu spetsialistidele 14.-15. oktoobril 2015.

Vep-samblike koolitus erametsa konsulentidele. Foto A. Palo


Bakalaureusetööde koostamise konsultatsioon

30. oktoobril 2015 tutvustas Tiina Randlane lihhenoloogia töörühma juures oma bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid.

Download file "Bakatööde juhend_2015_TR.pdf"

Folia Cryptogamica Estonica 52 (2015)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Viimasest numbrist leiad:



Populaarteaduslik artikkel Šveitsi samblike triipkoodistamisest

Oktoobrikuu rahvusvahelise eluslooduse triipkoodistamise konsortsiumi (iBOL) uudiskirjas "Barcode Bulletin" avaldati TÜ lihhenoloogia töörühma doktorandi Kristiina Mark'i ja Šveitsi riikliku metsa-, lume- ja maastiku-uuringute instituudi (WSL) professor Christoph Scheidegger'i ühitöös valminud populaarteaduslik lühiartikkel Šveitsi samblike triipkoodistamise teemal. Artiklis kirjeldatakse lihheniseerunud seente triipkoodistamist kasutades 454 pürosekveneerimist, hinnatakse triipkoodistamise edukust, probleeme ning ka pürosekveneerimise lisavõimalusena samblikega kaasnevate seente mitmekesisust. Loe lähemat lk 21-22!
Download file "iBOL-Barcode-Bulletin-Oct-2015.pdf"

6. Rahvusvaheline eluslooduse triipkoodistamise konverents, Guelphi ülikoolis, Kanadas

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 6. Rahvusvahelisel eluslooduse triipkoodistamise konverentsil (The 6th International Barcode of Life Conference) 18.-21. augustil, Guelph'is, Kanadas. Kristiina esines konverentsil suulise ettekandega Šveitsi samblike ja nendega sotud seente triipkoodistamise teemal, pealkirjaga "Barcoding the Swiss lichens and associated fungal communities using 454 pyrosequencing". Ettekanne saavutas head vastukaja ning autasustati tudengi preemiaga. Konverentsi kõik abstraktid on saadaval ajakirja Genome veebilehel ning avaldatakse nimetatud ajakirja konverentsi eriväljaandes koos kutsutud täispublikatsioonidega. Kristiina reisi ja konverentsist osavõttu rahastas täiel määral Ontario Bioloogilise Mitmekesisuses Instituut (Biodiversity Institute of Ontario, BIO). Sõbralikust kollektiivist tehti ka grupipilt droonivideona.
Prize Winners

Artikkel ajakirjas New Phytologist

Rahvusvahelise projekti Parsys 2 konsortsiumil ilmus artikkel "Evolution of complex symbiotic relationships in a morphologically derived family of lichen-forming fungi" (Divakar et al. 2015, New Phytologist). Konsortsiumisse kuulus üle 50 autori, teiste hulgas meie töörühma liikmed Tiina Randlane, Kristiina Mark ja Andres Saag ning endine liige Lauri Saag. Artiklis käsitletakse sugukonna Parmeliaceae evolutsioonilist ajalugu. Uurimus põhineb 293 taksoni kuue lookuse (ITS, nuLSU, mtSSU, RPB1, Mcm7 ja Tsr1) andmestikul. Järeldatakse, et lihhenikoolne elustiil tekkis sugukonnas üksteisest sõltumatult kolmel korral umbes 24 miljonit aastat tagasi. Lihhenikoolsed perekonnad Nesolechia ja Phacopsis asuvad arengupuu eri piirkondades; lisaks ei toeta fülogeneesi analüüs perekonna Phacopsis monofüleetilisust, seetõttu pakutakse välja uus kombinatsioon Raesaenenia huuskoneni (Räsänen) D. Hawksw., Boluda & H. Lindgr. senise nime Phacopsis huuskoneni asemel. Ühtlasi näidatakse, et paleotseen, eotseen ja oligotseen olid peamised perioodid, mil sugukonnas Parmeliaceae toimus põhiliste evolutsiooniliste liinide eristumine.

Download file "Divakar et al_2015_New Phytologist.pdf"

Samblikud Fungistika praktikumis 2015

Fungistika praktikum toimus 18.-27. augustil 2015. a Laelatul, ÖMI botaanika osakonna uues praktikabaasis. Üliõpilasi osales 14, praktikumi samblike osa juhendasid Tiina Randlane, Andres Saag ja Polina Degtjarenko. Nelja päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke (vt lisatud fail).

25.08.2015 k. 19.20: Liikide nimekirja uus versioon (nimekirja lisandus Cetraria islandica; nüüd nimekirjas 70 liiki):
Download file "Samblikud_Fungistika_2015_1.docx"

Hariliku põissambliku (Lasallia pustulata) leiukoht, Põõsaspea hiidrahnul, 24.08.2015.

Lasallia pustulata






















Rand-kuldsambliku (Caloplaca scopularis) leiukoht, Puhtulaiul mere ääres, 25.08.2015.

Caloplaca scopularis






















Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) viljakehadega Puhtulaiu metsas, 25.08.2015 (foto Liis Sisask).
Lobaria pulmonaria

Ilmus uus samblikuraamat



2015. a maikuus ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt uus samblikuraamat – Eesti kividel kasvavad suursamblikud; autorid Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin ja Liis Marmor. Raamat tutvustab kolmes keeles - eesti, inglise ja vene keeles – kõiki Eesti kividel kasvavaid suursamblikke, kokku 108 liiki. Teos on varustatud pildilise määramistabeli ja oskussõnastikuga ning ka liikide tutvustustele on lisatud ohtralt illustratsioone. Levikukaartide koostamisel kasutati üle 15 000 kirje.

Raamatu valmimisele aitasid märkuste-paranduste näol või liikide levikuandmete lisamisega kaasa TÜ lihhenoloogid Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Ave Suija; käsikirja retsenseeris botaanik Tatjana Oja.

XX Krüptogaamilise Botaanika Sümpoosion, Portos, 22.- 25. juuli 2015

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko osales XX Krüptogaamilise Botaanika Sümpoosionil (XX Cryptogamic Botany Symposium), 22.-25. juulil, Portos, Portugalis. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega tolmusaaste mõjust vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ning posterettekandega rohevetika Trentepohlia umbrina võimalikust kasutamisest indikaatorliigina.

Professor Jouko Rikkinen Tartus

Professor Jouko Rikkinen Helsingi Ülikoolist külastas 13.–17. mail Eestit seoses teadur Inga Jüriado 2015 a suvel algava Marie Skłodowska-Curie individuaalse uurimisgrandiga Helsingi Ülikoolis. 14. mail esitas prof. J. Rikkinen ettekande "Photobiont-mediated guilds in lichens" FIBIRi seminaride raames. 15.-17. mail tutvus prof. J. Rikkinen Muhu- ja Saaremaa loopealsetega.





Koolituspäev Palupõhja looduskoolis 18. mail 2015

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko viis läbi Tartu Variku Kooli 8. klassi õpilastele samblike õpetamist Palupõhja looduskoolis. Õpilased olid väga õhinas ja päris edukad tavaliste samblike võrdlemisel ja määramisel.

Kursus "Lichen ecology and identification" Rootsis


TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko osales "Lichen ecology and identification" kursusel Ekenäses, Rootsis, 03.05.2015-08.05.2015. Kursuse korraldaja oli Uppsala Põllumajandusülikooli professor Göran Thor. Kursusel osales kokku 18 inimest kümnest Euroopa riigist. Polina osales lihhenoloogilistel õppekäikudel ning esines seminaril suulise ettekandega.







Projekti 'Vähetuntud elurikkus...' II etapp rahastatud ja alanud

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel on alanud projekti 'Vähetuntud elurikkus...' II etapp (KIKi 2014. a Looduskaitse programmi projekt nr 5465), mille eesmärgid on:
(a) Sammalde ja samblike täiendavate digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; infolehed koostatakse nende liikide kohta, mis väliselt sarnanevad projekti objektiks olevatele liikidele, kuid ei kuulu kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide hulka;
(b) Soontaimede kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine;
(c) Digitaalsete töövahendite kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele;
(d) Kõigi (ka projekti esimeses etapis) loodud dünaamiliste, andmebaasil põhinevate infolehtede kopeerimine staatilisteks liigilehtedeks.
Projekti kestus on 18 kuud (märts 2015–august 2016); projektis osalevad Tiina Randlane (projekti juht), Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Ede Oja ja Andres Saag (põhitäitjatena).
Vt lisa: http://efloora.ut.ee/samb/Projekt.html

Artikkel ajakirjas Nordic Journal of Botany

Ajakirjas Nordic Journal of Botany (2015, 33, lk 128-139) ilmus artikkel „Epiphytic lichens on Juniperus communis – an unexplored component of biodiversity in threatened alvar grassland”, mille autoriteks olid Inga Jüriado, Ede Leppik, Piret Lõhmus, Tiina Randlane ja Jaan Liira. Artikkel käsitleb samblike liigirikkust ja koosseisu Eesti plaat- ja rähaloodel kasvavatel kadakatel. Uuritud kadakatel leiti 140 lihheniseerunud seene liiki; eriti liigirikkad olid plaatloode vanad ja poolkuivanud kadakad. Sarnaselt maapinnasamblikele on epifüütsete samblike mitmekesisus loopealsetel ohustatud looniitude võsastumisest. Samblike mitmekesisuse säilitamiseks soovitame loopealsete taastamisel niidule alles jätta üksikuid vanu ja poolkuivanud kadakapõõsaid.
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/njb.00650/abstract

Lihhenoloogia teadur Inga Jüriado oli edukas Marie Skłodowska-Curie individuaalse uurimisstipendiumi taotlemisel

Uurimistöö viiakse läbi 01.07.2015 kuni 31.07.2017 Helsingi Ülikoolis prof. Jouko Rikkineni juhendamisel teemal “Genetic diversity of cyanobacterial symbionts of lichens and of free-living populations of Nostoc in biological soil crust communities of threatened alvar grasslands”.

Professor Christoph Sheidegger Tartus

Professor Christoph Scheidegger Šveitsi Föderaalsest Metsa-, Lume- ja Maastiku-uurimise Instituudist (WSL – http://www.wsl.ch/index_EN) külastas 16.–20. veebruaril 2015 meie töörühma seoses doktorant Kristiina Margi hiljuti lõppenud Eesti-Šveitsi ühisprojektiga Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode), mida rahastas koostööprogramm SCIEX. Muuhulgas esitas Christoph Scheidegger 18. veebruaril ettekande "Population genetics of the threatened forest lichen Lobaria pulmonaria" FIBIRi seminaride raames. 19. veebruaril käisime ühiselt Alam-Pedja looduskaitsealal mööda Selli-Sillaotsa õpperada tutvumas talvise rabaga.




Euroopa mükoloogide töötuba 2.–4. veebruaril 2015 Globaalse seente punase nimestiku koostamiseks

Tiina Randlane osales 2.–4. veebruaril 2015 Rootsis, Ekenäsi mõisas toimunud Euroopa mükoloogide töötoas, kus hinnati paljude seeneliikide ohustatust globaalselt. Esialgse hinnangu said ka ligi 40 samblikku, nende hulgas kaks Eestist leitud liiki (Gyalecta ulmi ja Leptogium rivulare), vt http://iucn.ekoo.se/iucn/species_list/
Esialgsetele hinnangutele järgneb ühe spetsialisti retsensioon ja IUCNi-poolne kaalumine. Loodetakse, et veebruaris hinnangu saanud liikidele omistatakse ametlik ohustatuse staatus hiljemalt käesoleva aasta sügisel.

Artikkel ajakirjas Fungal Ecology

Ajakirjas Fungal Ecology ilmus artikkel "Functional ecology of rare and common epigeic lichens in alvar grasslands", mille autoriteks olid Ede Leppik, Inga Jüriado, Ave Suija ja Jaan Liira. Artikkel tutvustab erinevate keskkonnanõudlustega samblike rühmi Eesti loopealsetel. Uudse meetodina kasutatakse harva esinevate samblike keskonnanõudluste välja selgitamiseks nende funktsionaalset sarnasust loopealsetel tavaliste samblikega. Selleks kasutati ka teistele organismirühmadele laienevat analüütilist skeemi 'tavaline liik→keskonnatunnused→funktsionaalsed tunnused→keskonnatunnused→haruldane liik'.

Download file "Leppik et al. 2015.jpg"

Folia Cryptogamica Estonica 51 (2014)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Viimasest numbrist leiad:



13.veebruar 2014

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko saabus tagasi välislähetuselt Šveitsist, Birmensdorfist, kus ta töötas ühe kuu jooksul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL).


Välislähetuse eesmärgiks oli omandada samblike DNA mikrosatellitide amplifitseerimise, sekveneerimise ja genotüpiseerimise metoodika. Selle lähetuse kestel omandas Polina hindamatuid laboritöö oskusi ja kogemusi kaasaegses, väga hästi varustatud teaduslaboris. Kõik saadud oskused ja teadmised tõstavad töörühma pädevust geneetilise mitmekesisuse uuringute osas ja võimaldavad omandatud metoodikat kasutada ka edaspidi TÜ ÖMI lihhenoloogia töörühmas.

Uurimistöö läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames, mida viib ellu Sihtasutus Archimedes.

Folia Cryptogamica Estonica 50

2013. aasta Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 50) kõik artiklid on septembri keskpaigast saati digitaalsetena saadaval. Sel aastal hakkas FCE kasutama Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nüüd uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE, aga ka vanalt.

Uus veebikeskkond pakub nii lugejale, autorile, toimetajale kui ka ajakirja haldajale uusi ja asjalikke võimalusi.
Proovi järgi!




6. jaanuar 2015

2014. aastaga lõppes Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) ning TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark naases Eestisse, kus jätkab oma doktoriõpinguid TÜ lihhenoloogia töörühmas. Koostöö kahe töögrupi vahel jätkub ning tugevneb läbi ühiste publikatsioonide, mis valmivad Kristiina Šveitsis tehtud töö põhjal.

Ettekanded Šveitsi samblike DNA triipkoodistamise teemal

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark tutvustas oktoobri lõpus oma tööd Šveitsis kahe suulise ettekandega - 29. oktoobril Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudi (WSL) bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitsebioloogia töörühma tudengiseminari raames; ning 31. oktoobril Šhveitsi DNA triipkoodistamise konsortsiumi (SwissBOL) konverentsil Neuchâtel'is. Ettekanded teemal "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding the mycobiont in Swiss lichens" said mõlemal üritusel head vastukaja.
Download file "SwissBOL_Barcoding_lichens_red.pdf"

IMC10 konverents, Bangkokis, 3.-8. august 2014

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 10. Rahvusvahelisel mükoloogia kongressil (IMC10), 3.-8. augustil, Bangkokis. Kristiina esines konverentsil kahe ettekandega: (1) suulise ettekandega tutvustades oma tööd Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis, prof. Christoph Scheidegger'i juhendamisel peakirjaga "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding mycobiont photobiont interactions in Swiss lichens"; (2) posterettekandega "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset", kaasautoriteks Lauri Saag ja Tiina Randlane Tartu Ülikooli Botaanika osakonnast ning Steven D. Leavitt ja Thorsten Lumbsch Chicago Field Museum Teadus- ja haridus osakonnast. Kristiina posterettekannet tunnustati konverentsil parima tudengi postri auhinnaga.

Download file "IMC10_Usnea_poster_fin_red.jpg"




Artikkel samblikuperekonna Vulpicida fülogeneesist ajakirjas American Journal of Botany

Ajakirja American Journal of Botany detsembrikuu numbris ilmus meie töörühma liikmetelt (Lauri Saag, Kristiina Mark, Andres Saag ja Tiina Randlane) fülogeneesi-alane artikkel "Species delimitation in the lichenized fungal genus Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota) using gene contenation and coalescent-based species tree approaches". Seni oli nimetatud perekonnas kirjeldatud 6 morfoloogilistel tunnustel põhinevat liiki, kuid 3 liigi puhul on teada ka vahepealsete fenotüübiliste tunnustega eksemplare. 5 DNA lookuse sekventse analüüsiti erinevate meetoditega. Koostasime nii ühe-lookuse puud, 5 lookuse liidetud puud kui liigipuud; eri puude vahel ilmnes märkimisväärseid lahkhelisid. Saadud tulemusi analüüsides otsustasime, et tegemist on olukorraga, kus liinid ei ole liigitekke protsessis täielikult sorteerunud ning praegu on antud perekonnas põhjendatud mitte 6, vaid 4 liigi eristamine. Teeme ettepaneku liikide Vulpicida tilesii ja V. tubulosus sünonümiseerimiseks liigiga V. juniperinus. Seega kuuluvad Eesti loopealsetel maapinnal kasvav loo-rebasesamblik ja kadakatel kasvav kadaka-rebasesamblik ühte liiki, mille korrektne nimi on Vulpicida juniperinus.
Download file "Saag et al_2014_AJB.pdf"

TÜ ÖMI botaanika osakonna konverents Lääne-Virumaal, Jänedal, 13.-14. november 2014

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko esines TÜ ÖMI botaanika osakonna doktorantide konverentsil Jänedal suulise ettekandega: "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution".

Download file "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution_P.Degtjarenko.pdf"

Bakalaureusetööde koostamise ja vormistamise konsultatsioon 2014

24. oktoobril 2014 tutvustas Tiina Randlane botaanika osakonna juures bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid.

Download file "Bakatööde juhend_2014_TR.pdf"

XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion Lätis, 22.-26. september 2014

22.-26. septembril 2014. a toimus Lätis, Šķēdes järjekordne, XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion. Meie töörühmast osales 5 inimest; esitati kolm suulist ja üks posterettekanne:
(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Tiina Randlane & Christoph Scheidegger "Genetic diversity of Usnea subfloridana populations in the conditions of moderate dust pollution";
(2) Kristiina Mark, Lauri Saag, Andres Saag & Tiina Randlane " Species delimitation in lichenised genus Vulpicida using gene concatenation and coalescent-based species tree approaches";
(3) Tiina Randlane & Andres Saag "National red data lists of lichenised fungi – a European overview";
(4) Marja-Liisa Kämärä, Ede Leppik & Inga Jüriado "Terricolous lichen species diversity in sand dunes influenced by disturbances and environmental factors".

Otsustati, et järgmise, XX sümpoosioni korraldavad esmakordselt poolakad.

Bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised 2014

3.–4. juunil 2014 kaitsesid oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:

(1) Heli Einberg teemal "Suktsessioonilised muutused maapinnasamblike kooslustes" (juhendaja Inga Jüriado, retsensent Tiiu Kupper);

(2) Egeli Kirk teemal "Samblike liigirikkus Eesti pärismaistel puudel" (juhendaja Liis Marmor, retsensent Kertu Lõhmus);

(3) Anna-Liisa Kuusmik teemal "Samblikupopulatsioonide geneetiline varieeruvus" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Ene Kook);

(4) Kristina Metsanurk teemal "Tolmusaaste mõju samblike mitmekesisusele" (juhendaja Polina Degtjarenko, retsensent Taavi Paal).

5. juunil 2014 kaitses oma magistritööd Marja-Liisa Kämärä teemal "Liivikute ja luidete maapinnasamblike mitmekesisuse varieeruvus sõltuvalt keskkonnateguritest ja häiringutest" (juhendajad Inga Jüriado ja Ede Leppik, retsensent Kai Vellak).

Kõik loetletud üliõpilased väärisid esitatud uurimustööde eest väga hea või suurepärase hinde.

Projekt 'VÄHETUNTUD ELURIKKUS' lõppenud!

Mai lõpuga lõppes KIKi poolt rahastatud looduskaitseline projekt “Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid”. Samblad ja samblikud on organismirühmad, mille teaduslik uuritus on Eestis võrdlemisi heal tasemel. Eestis on registreeritud ligi 600 sambla- ja üle 900 samblikuliigi; neist 51 liiki samblikke ja 46 liiki samblaid on riikliku kaitse all ning Eesti punase nimestiku (2008) nn ohukategooriatesse kuulub vastavalt 113 ja 131 liiki. Mõlemas rühmas on üle 30 liigi, mida kasutatakse vääriselupaikade (VEP) tunnusliikidena. Laiem üldsus tunneb aga samblaid ja samblikke halvasti ning enamasti teatakse vaid tavalisi liike. Projekti peamine eesmärk oli võimaluse loomine haruldaste ja ohustatud sambla- ja samblikuliikide tundmaõppimiseks kõigil, kel selleks on soovi. Koostati 327 digitaalset infolehte, mis tutvustavad kõnesolevate liikide diagnostilisi tunnuseid, erinevust sarnastest liikidest, kasvukohti/kasvupinda, levikut ja sagedust Eestis, samuti ohustatud liikide ohutegureid ning kaitsealuste liikide kaitsesoovitusi. Infolehed on illustreeritud liikide fotode, jooniste ja levikukaartidega; lisatud on mitmeid linke teistele elektroonilistele vahenditele, sh tunnustatud pildigaleriidele. Tutvu valminud liigilehtedega siin: samblad; samblikud!

Lõppenud projekt kestis 17 kuud (jaanuar 2013–mai 2014); lisaks liikide infolehtedele valmis kaks uut digitaalset määrajat (Eesti turbasammalde määraja ja Eesti kividel kasvavate suursamblike määraja) ja korraldati kaks koolituspäeva, mille jooksul tutvustati uusi töövahendeid ja nende kasutamist looduskaitses ja metsanduses töötajatele.

Projekti viisid läbi TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna töötajad – lihhenoloogid Tiina Randlane, Liis Marmor, Inga Jüriado ja Andres Saag ning brüoloogid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak. Rohkem infot projekti koduleheküljel.

VÄHETUNTUD ELURIKKUS... koolituspäev Tartus 6. mail 2014

KIKi poolt 2013–2014 sihtfinantseeritava projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" raames toimus 6. mail 2014 teine koolituspäev. Tutvustasime 'vähetuntud elurikkuse' liike nii herbaareksemplaride kui valminud töövahendite abil. Esitati järgmised ettekanded:

1. Tiina Randlane & Andres Saag "Projekt 'Vähetuntud elurikkus...' – tehtud!"
2. Nele Ingerpuu "Sammalde määramistunnused"
3. Inga Jüriado "Samblike määramistunnused"

Tartu Ülikooli botaanikaaia külastuskeskusesse kogunes üle 40 koolitusest osavõtja. Samblike õppimist juhendasid Inga Jüriado, Ede Leppik, Liis Marmor ja Tiina Randlane; samblaid tutvustasid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak.

Teadusartikkel ajakirjas Ecological Indicators

Ilmus artikkel samblike biomonitooringu võrdlusest kuue Euroopa riigi spetsialistide vahel. Metoodilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kuivõrd erinevad on sama standardset metoodikat kasutades saadavad samblike vaatlusandmed vastavalt töögruppidele. Eestist olid uurimuses kaasatud Liis Marmor ja Tiiu Tõrra. Tulemuste kohta saab lähemalt lugeda siit: Cristofolini, F.; Brunialti, G.; Giordani, P.; Nascimbene, J.; Cristofori, A.; Gottardini, E.; Frati, L.; Matos, P.; Batič, F.; Caporale, S.; Fornasier, M. F.; Marmor, L.; Merinero, S.; Nuñez Zapata, J.; Tõrra, T.; Wolseley, P.; Ferretti, M. (2014). Towards the adoption of an international standard for biomonitoring with lichens - Consistency of assessment performed by experts from six European countries. Ecological Indicators, 45, 63 - 67.

Täiendatud TÜ samblike herbaariumi liikide nimekiri

Seisuga 05.02.2014 on TÜ samblike herbaariumis kokku 3445 lihheniseerunud ja lihhenikoolse seene taksonit, sh 56 taksoni tüüpeksemplarid. Eesti herbaarium sisaldab 1063 taksonit ja üldherbaarium 3199 taksonit. Viimase aasta jooksul on lisandunud 27 taksonit.

Doktorantide kursus Uppsalas

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko osales "Lichen ecology and biology" doktorantide kursusel Uppsala Põllumajandusülikoolis, Rootsis 03.03.2014-07.03.2014. Kursusel osales kokku 13 doktoranti ja post-doktoranti üle Euroopa. Lektoritena osalesid Johan Asplund, Anders Dahlberg, Stefan Ekman, Per-Anders Esseen, Piret Lõhmus, Kristin Palmqvist, Thomas Ranius, Göran Thor, Leif Tibell. Polina kuulas loenguid ning osales kirjanduse seminaridel. Samas esines ta suulise ettekandega.

Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja uus versioon

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2013. a lõpu seisuga on Eestist teada 1159 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 939 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 189 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Tiina Mandeli bakalaureusetööd hinnati üliõpilaste teadustööde konkursil diplomiga

Tiina Mandeli bakalaureusetöö "Perekond kuldsamblikud (Caloplaca) – taksonoomia, ökoloogilised nõudlused ja uuritus Eestis” saavutas möödunud, 2013. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes diplomi! Konkursile laekus rekordarv teadustöid – 473 tööd 32 kõrgkoolist; rahalise preemia või diplomiga autasustati kokku 86 tööd, sh TÜ tudengeid premeeriti 31 rahalise preemia ja 24 diplomiga.

Bakalaureusetööde koostamise ja vormistamise konsultatsioon

24. oktoobril 2013 tutvustas Tiina Randlane lihhenoloogia töörühma juures oma bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid; konsultatsioonil osalesid nii juhendajad kui üliõpilased.
Download file "Bakatööde juhend_2013_TR.pdf"

VÄHETUNTUD ELURIKKUS... koolituspäev Järvseljal 28. augustil 2013

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt 2013–2014 finantseeritava projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" raames korraldasime koos naabrinaistega (= brüoloogidega kõrvalkabinetist) 28. augustil 2013 koolituspäeva kõnesolevate liikide tutvustamiseks. Koolitus toimus Järvselja jahilossis, kestis ligi 6 tundi ja sellest võttis osa 59 inimest, tunduvalt rohkem kui algselt plaanisime. Esitati järgmised ettekanded:

  1. Tiina Randlane "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaisealused, ohustatud ja tunnusliigid"
  2. Liis Marmor "Vähetuntud samblikud"
  3. Kai Vellak "Vähetuntud elurikkus: sammaltaimed"

Ettekannetele järgnes 3-tunnine õppekäik Järvselja ürgmetsakvartalis ja selle ümbruses. Samblaid tutvustasid Kai Vellak ja Mari Müür, samblikke – Liis Marmor, Tiina Randlane ja Andres Saag.

Dr. Helge Thorsten Lumbschi visiit Tartu Ülikooli 17.–18. septembril 2013

17. ja 18. septembril 2013 külastas meie töörühma Dr. H. Thorsten Lumbsch (Chicago Field Museum, USA). Thorsten, kes praegu täidab ka Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsioonipresidendi kohuseid, esitas FIBIRi seminaride raames ettekande teemal "Goodbye morphology? A paradigm shift in the delimitation of species in lichenized fungi" ning andis nõu meie doktorandile Kristiina Margile Usnea fülogeneesi käsitlevas projektis.



SCIEX stipendiumi 8. taotlusvoor - LiCode rahastatud!

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi, et teha teadustööd Šveitsi teadusasutuses Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research (WSL). Projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) kestab 12 kuud algusega jaanuar 2014. Sellel ajal töötab Kristiina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et (1) töötada välja sümbiontide spetsiifilised markerid seltsi Lecanorales erinevate samblikuliikide mükobiondi ja fotobiondi triipkoodistamiseks kasutades 454-pürosekveneerimise meetodit ning (2) uurida mükobiondi ja fotobiondi suhete varieerumist geograafilisel ja ökoloogilisel gradiendil.

NLF 20. kokkutulek Vadstenas

Töörühma doktorant Kristiina Mark osales Põhjamaade Lihhenoloogia Ühingu (NLF) kokkutulekul Vadstenas, Rootsis 11.08.2013 - 15.08.2013. Kristiina esines üritusel suulise ettekandega “Phylogeny and species delimitation of Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota)”. Teema pälvis suurt tähelepanu ja võeti hästi vastu. Sõitu rahastas Maateaduste ja ökoloogia doktorikool.

ESF DoRa T6

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Šveitsi, Birmensdorfi ajavahemikul 13.01.2014 - 12.02.2014. Polina viibib sel ajavahemikul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL), kus hakkab töötama biodiversiteedi uuringute töörühma juhi prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel. Lähetuse eesmärgiks on omandada Polina doktoritöö jaoks vajalikku metoodikat ja teadustöö kogemusi ühes kõrgetasemelises teaduslaboris.

Tudengitööde kaitsmised

5. juunil 2013 kaitses ÖMI botaanika osakonnas oma bakalaureusetööd meie töörühma üliõpilane Tiina Mandel teemal "Perekond kuldsamblikud (Caloplaca) – taksonoomia, ökoloogilised nõudlused ja uuritus Eestis" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent doktorant Kristiina Mark).
Loodusteadusliku hariduse keskuse juures kaitses oma magistritööd meie endine üliõpilane Stiina Lõhmus teemal "Samblikealase õppematerjali koostamine ning katsetamine" (juhendaja Anne Laius).
Download file "Stiina_Lõhmus_mag_2013.pdf"
Mõlemad tudengid pälvisid oma uurimustööde eest suurepärase hinde.

17. mai 2013

Töörühma doktorant Kristiina Mark esines 16.-17. mail 2013 Tallinnas peetud Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli 2. konverentsil "Down to Earth" posterettekandega.
Vaata postrit:
Download file "Mark_DowntoEarth_poster_2013.pdf"

6. mai 2013

Jaanuaris avaldasime elektrooniliselt uue, kolmanda versiooni tsetrarioidsete samblike nimede ja sünonüümide nimekirjast. Uuendusena on nimekiri nüüd andmebaasipõhine (andmebaasimootorina on kasutusel FileMaker), sisaldades kokku 572 nime, neist 149 nime on kehtivad. Iga nime kohta on esitatud tema avaldamise täielikud andmed, nime staatus (kehtiv nimi, homo- või heterotüüpne sünonüüm) ning enamiku kohta ka tüüpmaterjalide info. Kehtivate nimede kohta on lisatud liigi fülogeneetiline staatus (nt kas kuulub tsetrarioidide tuumikrühma, kas liigi kohta on läbi viidud DNA-põhiseid fülogeneetilisi uuringuid). Esitatud nimede piires on võimalikud mitmesugused otsingud ja järjestamised.

Sama nimekiri on avaldatud ka eraldi publikatsioonina: Randlane T., Saag A., Thell A. & Ahti T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens – in a new databased form, with amended phylogenetic and type information. Cryptogamie, Mycologie 34(1): 79-84.
Fail mahalaadimiseks:

Download file "Randlane et al_2013.pdf"

Lähtudes tsetrarioidsete samblike kolmandas nimekirjas avaldatud andmetest viisime läbi viie globaalse taksonoomilise andmebaasi (Catalogue of Life, Encyclopedia of Life, Index Fungorum, LIAS ja MycoBank) võrdluse. Hinnates 30 valitud tsetrarioidse nime (10 kehtivat nime, 10 homotüüpset ja 10 heterotüüpset sünonüümi) kohta andmebaasides esitatud nomenklatuurseid andmeid analüüsisime nimetatud andmebaaside korrektsust ja arutlesime interneti-ressursside edasiste arendusvõimaluste üle.
Kirjeldatud andmebaaside võrdluse kohta loe lähemalt: Saag, A., Randlane, T., Saag, L., Thell, A. & Ahti, T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens: A databased tool for documentation of nomenclatural data – lessons learned. Taxon 62.

Uus kasutajaliides eSamba-13

Eesti samblike andmebaas eSamba on täiendatud arvukate, seni avaldamata kirjetega, mida kerib-lappab uus kasutajaliides eSamba-13!

eSamba nimi tuli Eesti samblike andmebaasi tähistamiseks kasutusele 2007. aasta alguses, andmebaasi koostamine algas möödunud sajandi ühekskümnendate keskel. Tollal polnud eksemplaride andmebaasid sugugi mitte tavalised, ja niiviisi puudus vajadus ka spetsiifilise nime järele – tavaliselt kasutati akronüümi BRAHMS (tegelikult andmebaasi-tarkvara FoxPro ühe arenduse nimi). 2008 kolisid eSamba nimi ja sisu uude vormi, andmeid hakkas käitama FileMaker tarkvara, alul piiratud võrgupääsuga tava-arvutis, varsti FileMaker Serveris.

Palju aastaid koondas Eesti samblike andmebaas ainult Tartu Ülikooli kogudes säilitatavate eksemplaride andmeid, viimane eSamba kasutajaliides vahendab eelnimetatute kõrval ka erinevate tööde käigus talletatud vaatlusandmeid, lisab sinna Eesti punase nimestiku aluseks oleva liigi-info, kõrvutab tööde käigus kasutatud nimekujusid Eesti samblike nimestiku nimedega, tekitab kiirseoseid teiste baaside ja kaardilahendustega jne.

Keskne kasutajaliides eSamba-13 on mõeldud eelkõige professionaalsele kasutajale, kuid Guest Account sisselogimine võimaldab siiski saada nö kontaktandmed kõigi umbes 60 000 kande kohta. Põhjalikuma info ja paremate kasutusvõimaluste saamiseks tuleks pöörduda konkreetse(te) kannete omaniku ja/või eSamba administraatori poole.


eSamba-13 esileht

7. veebruar 2013

Alates jaanuarikuust on võrgus kättesaadaval artikkel, milles keskendutakse Eesti loopealsete samblikukoosluste uurimisele: Leppik, E., Jüriado, I., Suija, A, Liira, J. The conservation of ground layer lichen communities in alvar grasslands and the relevance of substitution habitats.

http://link.springer.com/article/10.1007/s10531-012-0430-z

31. jaanuar 2013

Ajakirjas Lichenologist ilmus meie artikkel samblikest puuvõrades. Uuringu käigus registreeriti kõik samblikuliigid 15 kuusel ja 15 männil jalamist kuni ladvani välja (puude miinimumvanus oli 100 aastat). Selgus, et keskmiselt oli uuritud kuuskedel 41 ja mändidel 34 liiki samblikke. Seejuures leiti alumisel kahel meetril (s.t. kõrgusel, mida on ilma ronimata või puid langetamata võimalik vaadelda) vaid umbes kolmandik kogu puu liikidest - keskmiselt 14 liiki kuuskedel ja 12 mändidel. Ainult kõrgemal kui kaks meetrit kasvas nii Eestis sagedasi, kuid ka mõningaid võrdlemisi haruldasi liike. Ka kõik viis leitud Punase Raamatu liiki (kahar lõhnasamblik ja neli liiki habesamblikke) kasvasid vaid kõrgemal kui kaks meetrit.
Artiklit saab lugeda siit: L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2013. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, 51-63.

13. jaanuar 2013

Kristiina Mark saabus tagasi välislähetuselt Ameerika Ühendriikidest, Chicagost, kus ta töötas kolm kuud teadusasutuses The Field Museum of Natural History. Välislähetuse eesmärgiks oli osa Kristiina doktorantuuriprojekti töö tegemine Field Museum'is asuvas molekulaarse süstemaatika teaduslaboratooriumis The Pritzker Laboratory of Molecular Systematics ning läbi selle ka uute töövõtete, kogemuste ning kontaktide hankimine.
Fülogeneetiline uuring habsesamblike perekonna sektsioonis Usnea hõlmas 82 eksemplari erinevatest Euroopa osadest ning 58 eksemplari Põhja Ameerikast, kokku 140 eksemplari. Kristiinal õnnestus kolme kuuga genereerida 132 uut ITS sekventsi, 136 RPB1 sekventsi, 136 beeta-tubuliin sekvetsi, 130 IGS sekventsi, 130 Mcm7 sekventsi ja 125 RPB2 sekventsi. Kuue markeri peale kokku on vastav uute sekventside arv 789. Lisaks uute meetodite omandamisele laboritöös, õppis Kristiina tundma ka erinevaid toorsekventside kombineerimise ja toimetamise programme, sh Sequencher v4.2 (Gene Codes Corp.), Geneious v5.4 (Drummond et al. 2010) ja Mesquite v.2.75 (Maddison & Maddison 2007). Kristiina uurimistöö perekonnas Usnea jätkub Tartu Ülikoolis.

31. jaanuar 2013




Ajakiri The Lichenologist avaldas loetelu viimase 12 kuu 10 kõige enam loetud (= enim täismahus mahalaaditud) artiklitest. Inga Jüriado jt osalusel valminud artikkel kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel ajakirja 2012. a 2. numbris kuulus sellesse loetellu. Vt uudist 8. veebruaril 2012. a ja artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

8. jaanuar 2013

Saadaval on järjekordne täiendatud digiversioon Tartu Ülikooli samblike herbaariumi nimekirjast. Nimekirja koostas Leili Järva 2009. a, täiendused seisuga 28.12.2012 Ave Suijalt. Nimekiri sisaldab 3419 lihheniseerunud ja lihhenikoolse seene nime, sh nii liike kui ka liigisiseseid taksone; Eesti herbaariumist on kirja pandud 1044 taksoni nime ja üldherbaariumist 3181 taksoni nime.

Uuendatud on ka Tartu Ülikooli kogudes olevate samblike tüüpeksemplaride nimekirja. 2012/2013 aastavahetuse seisuga on nimetatud herbaariumis 55 erineva taksoni erinevaid tüüpeksemplare.

Tavapäraselt leiab värsked nimekirjad portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee.

Folia Cryptogamica Estonica 49

Folia Cryptogamica Estonica 49. number, mis on kättesaadav nii digitaalsena kui ka trükitud kujul (ilmus oktoobris 2012) sisaldab üheksat eelretsenseeritud teadusartiklit samblike ja seente kohta, lisaks järelehüüded mükoloog Erast Parmastole ja lihhenoloog Taimi Piinile ning Erast Parmasto bioloogiliste kirjutiste bibliograafia. Eestile uute liikide rubriigis esitatakse andmeid 8 samblikuliigi ja 7 lihhenikoolse seeneliigi kohta. Teadusartiklites tutvustatakse Edela-Gröönimaa, Venemaa eri piirkondade (Leningradi oblasti, Kesk-Uraalide, Kesk-Siberi, Komi Vabariigi) ja Poola samblikke ning lihhenikoolseid seeni. Veel on vaatluse all Eestist leitud põldtimuti endofüütsed seened.

FCE ilmub Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Tartu Ülikooli kirjastamistoetuse toel ning alates 2012. aastast Tartu Ülikooli Kirjastuse kaubamärgi all. Koos 49. numbri valmimisega sõlmiti leping, mille kohaselt FCE materjalid tehakse kättesaadavaks läbi EBSCO vahendite (vt ka http://www.utlib.ee/index.php), varasemast vahendavad Foliat Scopus ja DOAJ (Directory of Open Access Journals).

NB Digitaalse FCE artiklid ilmuvad sedamööda, kuidas nad läbivad tavapärased kirjastamistoimingud; paberversioon ilmub traditsiooniliselt septembri lõpus või oktoobri alguses.

28. detsember 2012

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. Praeguse seisuga on Eestist teada 1151 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 936 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 184 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 57 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

17. detsember 2012

Lauri Saag esines TÜ MRI, TÜ EGV ja EBK aastakonverentsil ettekandega "The forest behind the tree – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)".

Konverentsi võrguleht
http://aastakonverents2012.ebc.ee/

Esitluse abstrakt ja lühikokkuvõte
Download file "Saag_SpeciesTrees_TYMRI_5slides_v1.pdf"
Kogu ettekanne
Download file "Saag_SpeciesTrees_Vulpicida_TYMRI_v4.pdf"

4. detsember 2012

Lauri Saag viis läbi fülogeneetilistele liigipuudele pühendatud seminari Eesti Biokeskuse evolutsioonilise bioloogia töörühmas.

30. november 2012

Ilmus artikkel valgustingimuste mõjust samblike liigirikkusele kuuse ja männi tüvel. Eesti okasmetsades läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et võra avatus on üks oluline epifüütseid samblikke mõjutav tegur - valgemates tingimustes on samblikuliikide arv puutüvedel (vähemasti uuritud alumisel kahel meetril) kõrgem.

23. november 2012

Valmisid Tahkuna ja Pihla-Kaibaldi looduskaitsealade ning Matsalu rahvuspargi laidude kaitsealuste samblike inventuuri aruanded. Keskkonnaameti poolt tellitud töö Hiiumaal ja Matsalu laidudel viisid 2012 suvel läbi Liis Marmor ja Ede Leppik. Põhjalike välitööde tulemusena leiti Tahkunal neli kaitsealust samblikuliiki: Bacidia biatorina (tera-mõhnsamblik), Megalaria grossa (suur nööpsamblik), Stereocaulon condensatum (pisi-tinasamblik) ja Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik). Pihla-Kaibaldis leiti kaheksa liiki, lisaks eelnimetatud neljale veel Hypocenomyce anthracophila (männi-soomussamblik), Lecidea erythrophaea (puna-näsasamblik), Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) ning Usnea barbata (kare habesamblik). Kõige arvukamad liigid olid pisi-tinasamblik, kes kasvab liivikutel maapinnal, harilik koobassamblik, peamiselt sangleppadel ja haabadel, ning suur nööpsamblik, kelle peamiseks kasvusubstraadiks on haab. Inventeeritud Matsalu laidudel (kokku 14 laidu) ei leitud mitte ühtegi kaitsealust samblikku. Rõõmustav on siiski see, et Punase Raamatu ohualdiste liikide hulka kuuluv kivi-rihmsamblik (Ramalina siliquosa) on Papilaiul endiselt olemas ja väga heas seisukorras. Liiki on Eestis lisaks teada veel vaid kahest kohast; Papilaiu leiukoha kohta pärinevad esimesed andmed juba 1934. aastast.

29. november 2012

Toimus Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna magistrantide eriseminar. Ettekandes "Samblikud metsas puu otsas" tutvustas Liis Marmor töörühma poolt viimastel aastatel läbi viidud uuringuid Eesti metsades, kus samblikke ei vaadeldud mitte ainult tavapäraselt ligipääsetaval alumisel kahel meetril, vaid kuni puulatvadeni välja. Mis ja kus täpsemalt võib lugeda juba ilmunud artiklist L. Marmor, T.Tõrra, T. Randlane, 2010. The vertical gradient of bark pH and epiphytic macrolichen biota in relation to alkaline air pollution. Ecological Indicators 10, 1137-1143 ning peatselt ilmuvast tööst L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2012. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, xx-xx.

13. november 2012

TÜ LOTE Botaanika osakonna Theodor Lippmaale pühendatud konverentsil esitles Lauri Saag Kristiina Markiga ühistöös valminud ettekannet "Hidden dangers in molecular species identification – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)". Publikut paistis asi huvitavat.

Esitlus PDF formaadis:
Download file "Mark_Saag_Vulpicida_BotDepConf2012_v16.pdf"

15. november 2012

Tartu Ülikool ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on allkirjastanud sihtfinantseerimise lepingu projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" täitmiseks ajavahemikus jaanuar 2013–mai 2014; projekti juht on Tiina Randlane. Projekti põhieesmärk on vähetuntud organismirühmade – sammalde ja samblike – kaitsealuste, Punase nimestiku järgi ohustatud ja VEPi tunnusliikide kohta käiva andmestiku koondamine ja täiendamine ning nende liikide tutvustamine nii sihtrühmale (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajatele) kui laiale avalikkusele erinevate tegevuste kaudu, kasutades sealjuures uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Töö käigus soovime lahendada järgmised ülesanded: (a) kaitsealuste ja ohustatud sammalde ja samblike ning VEPi tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; (b) digitaalsete määrajate koostamine keskkonna- ja looduskaitsetöötajate spetsiifilisi vajadusi arvestades; (c) digitaalsete töövahendite (infolehed, määrajad) kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele.

26. oktoober 2012

Andres Saag ja Tiina Randlane viisid Pärnus läbi TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" koolituse teemal "Taimede, loomade ja seente interaktiivsed määrajad ja mida need võimaldavad". Koolitusel osales 14 inimest, peamiselt Pärnu Tehnika- ja Loodusemaja huviringide õpetajad. Koolituse käigus tutvustasime määrajate põhimõttelist ülesehitust, erinevaid internetimäärajaid ning pihuseadmete rakendusi. Koolitusel osalejate soovil toimub 30. novembril Tartus teine, põhjalikum koolitus, mis hõlmab ka praktilist õpetust, kuidas olemasolevatest baasmäärajatest luua väiksemaid, kohalikke määrajaid.

16. oktoober 2012

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Kristiina Mark sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse ajavahemikul 16.10.2012 - 13.01.2013. Kristiina viibib sel ajavahelikul teadus- ja arendusasutuses The Field Museum of Natural History, kus ta töötab dr. H. Thorsten Lumbsch töörühma juures. Lähetuse eesmärgiks on koostöö arendamine kahe töörühma vahel läbi koostööprojekti, mis hõlmab perekonna Usnea fülogeneetilist uuringut. Vajalikud laboritööd viib Kristiina läbi The Field Museum'i kõrgetasemelises teaduslaboratooriumis, The Pritzker Laboratory.

12. oktoober 2012

Uurimus lihheniseerinud seeneliikide Vulpicida juniperinus ja V. tubulosus eristamisest DNA tunnuste alusel. Morfoloogiliselt sarnaste ning raskesti eritatavate liikide piiritlemiseks analüüsisime 79 Vulpicida eksemplari tuuma ITS, Mcm7 ja mitokondri SSU DNA järjestusi. Üksikute lookuse fülogeneesipuude vahel ilmnesid tugevad konfliktid. ITS ja liidetud lookuste fülogeneesipuul eristusid kaks tugevalt toetatud rühma, kus mõlemad uuritavad liigid paiknesid segiläbi. Meie poolt uuritud andmed ei toeta liikide V. juniperinus ja V. tubulosus eristamist praegu kehtivat taksonoomia järgi. Vt artiklit: Mark, K., Saag, L., Saag, A., Thell, A. & Randlane, T. 2012. Testing morphology-based delimitation of Vulpicida juniperinus and V. tubulosus (Parmeliaceae) using three molecular markers. The Lichenologist 44(6): 757-772.

6. juuni 2012

Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonnas toimus bakalaureusetööde kaitsmine; teiste hulgas kaitsesid edukalt oma lihhenoloogia-alaseid referatiivseid töid järgmised üliõpilased:

Tambet Krinal teemal "Eesti vääriselupaikade indikaatorsamblikud" (juhendaja Liis Marmor, retsensent Kristiina Mark);

Marja-Liisa Kämärä teemal "Maapinna eluskoorik: struktuur, funktsioonid ja levik" (juhendaja Inga Jüriado, retsensent Riin Tamme);

Kirsi Loide teemal "Häiringute mõju maapinnal kasvavatele samblikele" (juhendaja Ede Leppik, retsensent Heidi Tamm);

Kairi Part teemal "Samblike kohastumused ekstreemsetes tingimustes" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Liis Marmor).

Kokku 165 lehekülge teksti ja üle 330 viidatud (ning loodetavasti ka läbi loetud) kirjandusallika!

31. mai 2012

Andres Saag ja Tiina Randlane tutvustasid organismide digitaalseid määrajaid ja viisid läbi praktilise koolituse Kuusalu Keskkoolis TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" raames. Koolitusel osales 12 õpetajat Kuusalu Keskkoolist, Muraste Looduskoolist ja Aegna loodusmajast. Koolituse käigus tutvustasime taimede ja loomade määrajate kõrval ka samblike määramist ja selleks sobivaid töövahendeid, sealhulgas kooliõpilaste jaoks koostatud lihtsat, 15 puudel kasvavat samblikuliiki sisaldavat "Väikest samblike koolimäärajat". Koolituse jaoks valmis veel spetsiaalne, Kuusalu kooli ümbruses kasvavaid puid ja põõsaid sisaldav digitaalne määraja "Kuusalu loodusväärtuste raja puud".

24. mai 2012

Liis Marmor ja Tiiu Tõrra juhendasid samblike õpet ning tutvustasid organismide digitaalseid määrajaid (TEEME projekt "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu") Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldatud koolituspäeval Kohila Gümnaasiumis. Koolitusel osales kokku ligi 20 kooliõpilast ning õpetajat. Koolituse käigus räägiti samblikest, nende mitmekesisusest ja tähtsusest looduses, samuti ehitusest ja paljunemisest, ning tutvustati määramiseks olulisi samblikega seotud spetsiifilisi mõisteid. Toimus väliekskursioon, mille käigus õpiti tundma ning koguti kaasa tavalisemaid samblikuliike. Lisaks määrasid õpilased kooli ümbruse puudel kasvavaid samblikke, mille jaoks olime valmistanud spetsiaalse, vaid kooli ümbruse liike hõlmava määraja "Kohila Gümnaasiumi ümbruse puudel kasvavad suursamblikud".

12. mai 2012:

Tiina Randlane, Andres Saag ja Liis Marmor viisid Tartus läbi TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" koolituse teemal "Taimede, loomade ja seente interaktiivsed määrajad ja mida need võimaldavad". Koolitusel osales üle 40 kooliõpilase ja õpetaja 16 Eesti koolist. Koolituse käigus tutvustasime erinevaid internetimäärajaid ja pihuseadmete rakendusi, rääkisime samblike kasutamisest õhu saastatuse indikaatoritena ning lõpetuseks määrasime koos, interaktiivseid töövahendeid kasutades, mitmed samblikuliigid. Koolituse eel valmis Eesti taimede ja samblike interaktiivseid määrajaid koondav uus võrgusait aadressil http://efloora.ut.ee

Samalt saidilt leiab uue interaktiivse samblike määraja "TÜ botaanikaaia puudel kasvavad suursamblikud", mis sisaldab 20 suursambliku liiki.

Lihhenoloogia töörühma veebileht

Meie töörühma veebileht taaskäivitub peale mitme aasta pikkust vaheaega viki-tarkvara kasutades.

Kuidas leiab kasutaja siit endale vajaliku? Lihtsaim viis on kasutada 'Lipikuid' (Tags) — vaadatava lehega samalaadsete lehtede leidmiseks tuleb klõpsata neid lehe päises; kõiki 'Lipikuid' saab kasutada otsinguakna kerimisriba kaudu. Otsinguaknasse võib tippida mistahes teksti ja seda otsida lehtede pealkirjade ja sisutekstide hulgast.
Kui soovid saada ülevaadet lihhenoloogia töörühma veebist, nö alustada 'algusest', siis klõpsa päise kirjal 'Lihhenoloogia töörühm'.

2. mai 2012:

Uurimus Ida- ja Kagu-Aasia haruldasest samblikust Platismatia erosa. Nepaalist, Bhutanist ja Hiina Tiibeti piirkonnast kogutud materjali põhjal kirjeldatakse selle liigi fertiilseid struktuure, sh esmakordselt püknidiospoore. TLC analüüsi abil avastati selle liigi jaoks kaks uut samblikuainet, pannaarhape ja jackiinhape. Fülogeneetiliselt peetakse P. erosa lähimateks taksoniteks liike P. formosana ja P. regenerans, samas morfoloogiliselt ei ole need liigid kuigi sarnased. Vt artiklit: Obermayer, W. & Randlane, T. 2012. Morphological and chemical studies on Platismatia erosa (Parmeliaceae) from Tibet, Nepal and Bhutan. The Bryologist 115(1): 51–60.

1. märts 2012:



Ajakiri The Lichenologist koostas loetelu eelmisel, 2011. aastal ilmunud köite kõige enam loetud artiklitest (2 enim täismahus mahalaaditud artiklit igast ajakirjanumbrist). Lauri Saagi jt osalusel valminud artikkel Euroopa kaharate habesamblike fülogeneesist ajakirja 5. numbris kuulus sellesse loetellu. Koos teiste enim loetud artiklitega muudeti ka see uurimus üheks kuuks (märtsi lõpuni) tasuta mahalaaditavaks. Vt artiklit: Saag, L., Tõrra, T., Saag, A., Del-Prado, R. & Randlane, T. 2011. Phylogenetic relations of European shrubby taxa of the genus Usnea. The Lichenologist 43(5): 427–444.

8. veebruar 2012:

Uurimus kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel. Uuringust ilmnes, et liigi esinemise tõenäosus suurenes koos valgustatuse ja puid ümbritsevate põõsaste kõrguse suurenemisega ning vähenes koos kauguse suurenemisega lähimast koloniseeritud puust. Võib tõdeda, et kinnikasvavad puisniidud on sobiv kasvukoht kopsusambliku jaoks. Pakuti välja puisniitude hooldamise võtted, mis peaksid soodustama kopsusambliku populatsioonide püsimist neis kasvukohtades. Vt artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

9.–13. jaanuar 2012:

Peaaegu kogu töörühm osales rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil IAL7 Bangkokis, Tais. Esitasime kokku neli suulist ettekannet: Ede Leppik koos kaasautoritega teemal "Changes in epigeic lichen communities in calcareous grasslands (alvars) due to the cessation of traditional land use"; Lauri Saag, Kristiina Mark jt teemal "Phylogeny of the genus Vulpicida and delimitation of the species"; Tiiu Tõrra koos kaasautoritega teemal "Delimiting phylogenetic species among European taxa of the genus Usnea"; Tiina Randlane & Andres Saag teemal "Towards a worldwide checklist of Parmeliaceae: progress and problems". Liis Marmor koos kaasautoritega esitles posterettekannet "The vertical gradient of epiphytic lichens in coniferous forest canopies". Ede Leppik võitis esmakordselt välja antud Margalith Galuni auhinna parima suulise tudengiettekande eest.

2. jaanuar 2012:

Eesti Teadusfond otsustas rahastada grandiprojekti 9109 "Lihheniseerunud seente morfoloogia-põhise taksonoomia testimine molekulaarsete markerite abil ning seosed ökoloogiliste uuringutega" ajavahemikul 2012–2015. Projekt koosneb 3 tegevusest (TEG) eesmärgiga aidata kaasa evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisele sugukonnas Parmeliaceae, ja võimaldada seeläbi adekvaatse ökoloogilise informatsiooni kogumist seire, looduskaitse jms tarbeks.

  • TEG 1. Tsetrarioidsete taksonite piiritlemine. Selle tegevuse raames uurime valitud taksonite fülogeneesi, nt liikide eristamist Vulpicida juniperinus–V. tubulosus–V. tilesii kompleksis ning liigipaaride ja kemotüüpide evolutsioonilist põhjendatust perekonnas Cetrelia. Praktilise väljundina koostatakse kasutaja-sõbralik maailma tsetrarioidsete samblike määraja.
  • TEG 2. Euroopa Usnea liikide määramine molekulaarsete markerite alusel. Jätkame fülogeneetilisi analüüse selles perekonnas, lisades väheuuritud liike sektsioonidest Usnea ja Ceratinae ning suurendades analüüsitavate eksemplaride arvu.
  • TEG 3. Valitud taksonite populatsiooniuuringud. Mõnede taksonite puhul uurime lisaks populatsioonide ökoloogilisi eelistusi või geneetilist mitmekesisust. Näiteks analüüsime statistiliselt Vulpicida juniperinus–V. tubulosus sekveneeritud eksemplaride kasvukohtade ökoloogilist andmestikku eesmärgiga välja selgitada, kas monofüleetilised klaadid on seotud mingite ökoniššidega.

Projekti vastutav täitja on Tiina Randlane ja projekti põhitäitjad on Ede Leppik, Kristiina Mark, Liis Marmor, Andres Saag, Lauri Saag ja Tiiu Tõrra.