Blog

Tartu Ülikooli botaanika osakond korraldas 7. märtsil Ökomessi, kus bakalaureuse- ja magistriastme tudengid said tutvuda osakonda töörühmadega, lõputöö teemadega ja praktikavõimalustega. Lihhenoologia töörühma tegemisi tutvustasid Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko.

Sirvi artikleid siit: https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/1864

Novaatoris ilmus Polina Degtjarenko kokkuvõte Eesti samblike ohustatuse hindamisest. Samblike punase nimekirja viimane hindamine toimus aastatel 2019–2023 viie erineva projekti käigus. Tulemused näitavad, et Eesti 978 samblikuliigist on 415 ohustatud ja 104 ohulähedases seisundis. Praegu on kaitse all 51 samblikuliiku, kuid eksperdid soovitavad võtta elurikkuse tagamiseks kaitse alla 93 Eestis kasvavat samblikuliiki.

Loe Novaatorist: https://novaator.err.ee/1609127627/ligi-pooled-eesti-samblikest-osutusid-ohustatuks

1.–31. mail 2023. a oli Tallina Botaanikaaia palmimajas väljas Andres Saagi fotonäitus samblikest, mida varem oli juba eksponeeritud TÜ botaanikaaias ning Pärnu ja Tartu loodusmajades. Tallinna näituse pani üles ja täiendas samblike eksemplaridega (vt rippuvaid klaaskuulikesi!) Tallinna Botaanikaaia lihhenoloog Liis Marmor-Ohtla.

Vt veel Novaatorist

Ilmunud on uus artikkel, mille juhtautor on botaanika osakonna makroökoloogia töörühma doktorant Madli Jõks, kuid mille materjali kogumisele ja määramisele aitasid meie töörühmast kaasa Ede Oja, Tiina Randlane ja Andres Saag. Juhtautor on lühidalt kokku võtnud, et Eesti vanametsalaikude puhul ei toeta ümbritsevad nooremad sekundaarsed metsad rohurinde taimede, epifüütide (sh samblike ja sammalde) ning mitmete mullaseente funktsionaalselt sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus.

Jõks, M., Helm, A., Kasari-Toussaint, L., Kook, E., Lutter, R., Noreika, N., Oja, E., Öpik, M., Randlane, T., Reier, Ü., Riibak, K., Saag, A., Tullus, H., Tullus, T., & Pärtel, M. 2023. A simulation model of functional habitat connectivity demonstrates the importance of species establishment in older forests. Ecological Modelling 481: 110361.

Ilmunud on järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime 14 kuud tagasi, 31. detsembril 2021.

2023. a märtsikuu seisuga on Eestist teada 1213 liiki ja 11 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 978 liiki ja kõik liigisisesed taksonid kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 33 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Samblikke moodustavate seeneliikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 11 võrra. Selles versioonis võtsime mitmete liikide puhul kasutusele uuemad, fülogeneetiliselt põhjendatud nimed, nt osa liike perekonnast Bacidia kuulub nüüd perekonda Toniniopsis, osa perekonnast Lecanora – perekonda Myriolecis, osa perekonnast Melanelia – perekonda Montanelia, osa perekonnast Xanthoria – perekonda Xanthomendoza, jmt.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

... ning esitas samal päeval ka ettekande teemal “How many fungi are there on Earth? And how do we catalog them?”

This is placeholder text for your new blog entry. Replace it with your own.

Oleme alustamas uut koostööprojekti Läti ja Leedu kollegidega eesmärgiga koostada Baltimaade samblike, neile lähedaste saprotroofsete seente ja lihhenikoolsete seente nimekiri. Praegu on Eestist teada enam kui 1200 sellist liiki, Lätist ligi 700 ja Leedust umbes 770. Nimekirjas plaanime kõikidele liikidele lisada rida andmeid nende kasvupinna, leviku, sageduse ja ohustatuse kohta kolmes Balti riigis. Eestist on projektiga liitunud 10 lihhenoloogi (Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä, Piret Lõhmus, Kristiina Mark, Liis Marmor-Ohtla, Ede Oja, Tiina Randlane, Andres Saag ja Ave Suija), Lätist on kaasatud Rolands Moisejevs ja Alfons Piterans ning Leedust Jurga Motiejunaite. Rolands Moisejevs külastas 3.–4. detsembril 2022 Tartut ja muuhulgas oli arutluse all ka Balti nimekirja koostamisega seotud küsimused.

Projekti lõpptähtajaks oleme kavandanud 2024. a viimase kvartali.

1. Inga Jüriado, Polina Degtjarenko, Ede Oja & Tiina Randlane, 2022. A recent update in red-listing of Estonian lichens: threat status of 168 species was assessed for the first time. Folia Cryptog. Estonica 59: 69–81.
2022. aastal hinnati esmakordselt 168 Eestis peamiselt kivil ja maapinnal kasvava samblikuliigi ohustatust. Kasutasime IUCN’i punase nimestiku kategooriate ja kriteeriumite süsteemi. Enamus hinnatud taksonitest olid pisisamblikud (163), suursamblikest olid hindamisel vaid 5 liiki. Hinnatud liikidest 91 kuulusid ohukategooriatesse: ‘Kriitilises seisundis’ (CR)– 22, ‘Väljasuremisohus’ (EN) – 35 ja ‘Ohualdis’ (VU) – 34; lisaks hinnati 17 liiki kategooriasse ‘Ohulähedane’ (NT), 41 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC), 17 liiki olid ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD) ja 2 liiki ‘Regionaalselt väljasurnud’ (RE). Enamus ohustatud epiliitsetest ja epigeilistest pisisamblikest kasvavad loopealsetel maapinnal, lubjakiviklibul, paljanduval paeplaadil või rändrahnudel. Ohustatud samblikele on oluliseks kasvukohaks ka erinevates metsatüüpides leiduvad rändrahnud ja paepaljandid pangametsades. Lisaks on epiliitsetele samblikele oluliseks kasvupinnaks erinevad inimtekkelised tehissubstraadid ja kivimipinnad nagu ehitiste müürid ja seinad ning mahajäetud karjäärid. Nii maapinnal kui kivil kasvavatele samblikele on avatud kooslustes peamiseks ohuteguriks võsastumine.

2. Inga Jüriado, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ave Suija, 2022. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 59: 83–89.

Teatatakse 12 Eestile uue liigi leiust, neist 11 liiki on samblikud ja üks on lihhenikoolne seen.

Kõik FCE artiklid on open-access, st võrgus vabalt mahalaaditavad.

This is placeholder text for your new blog entry. Replace it with your own.

Keskkonnaameti, Tallinna Loomaaia, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolt korraldatud liigikaitse konverents toimus 24.–25. augustil 2022 Tallinnas. Konverentsil tutvustati Eesti liikide seisundit ja liigikaitselisi teadusuuringuid, sealhulgas avalikustati Eesti liikide aastatepikkuse ohustatuse hindamise tulemused. Teiste hulgas oli ettekanne “Samblike ohustatuse hindamine: senised tulemused ja edasisesed rakendused”, ettekandjaks Piret Lõhmus ja kaasautoriteks Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Liis Marmor ja Tiina Randlane.

Ettekannet on võimalik järelvaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8si5QeQzQag

Ajakirjas Applied Vegetation Science on 2022. a-l ilmunud artikkel “The biodiversity of birch stands in agricultural landscapes of Estonia is associated with past land use, restoration approach, site and landscape variables”, mille autorid on Eesti Maaülikoolist (Tea Tullus, Reimo Lutter, Reeno Sopp, Katri Ots, Marju Kaivapalu, Hardi Tullus) ja Tartu Ülikoolist (Tiina Randlane, Andres Saag, Arvo Tullus, Ants Kaasik ning Meelis Pärtel).

Uuriti sooneostaimede, sammalde ja samblike mitmekesisust 33 kasepuistus vanusega 21–28 a, mis paiknevad üle Eesti; puistud jagunesid kolme rühma: kaseistandikud endisel põllumajanduslikul maal (11 prooviala, joonisel tähistatud punasega), looduslikult tekkinud kasepuistud endisel põllumajanduslikul maal (11 prooviala, joonisel tähistatud sinisega) ja looduslikult tekkinud kasepuistud metsamaal (11 prooviala, joonisel tähistatud rohelisega). Kokku registreeriti proovialadel 215 liiki soontaimi, 70 liiki sammaltaimi ja 63 liiki samblikke. Tulemustest selgus, et puistu taastamise võtete, endise maakasutuse ja prooviala muutujate mõju kasepuistute elurikkusele oli erinev sõltudes uuritud liikide rühmast. Näiteks samblike liigirikkus oli suurem proovialadel, mida ümbritsesid tänapäevased metsad; samblike liigirikkust mõjutasid lisaks ka valguse ja mulla tingimused. Liikide koosseis oli kolmes puistutüübis erinev ja varasema maakasutuse (kas põllumajanduslik või metsamaa) mõju oli suurem kui puistu taastamise viisi (kas istutamine või looduslik taastumine) mõju.

Andrese samblikufotode näitus, mida möödunud aastal sai näha Tartu Ülikooli botaanikaaias ja Pernova Loodusmajas, avati nüüd (8. veebruaril 2022) kuuks ajaks Tartu Loodusmajas, Lille 10. Väljas on ka pildistatud samblike herbaareksemplarid. Näituse pani üles Anneli Ehlvest, kelle korraldamisel saab osasid samblikke imetleda suurendusega.

Foto: Mariliis Haljasorg

Loe lähemalt Tartu Postimehest või Põhjarannikust!

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime kaks aasta tagasi.

2021. a lõpu seisuga on Eestist teada 1201 liiki ja 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 967 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Liikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 15 võrra samblikel ja 7 võrra lihhenikoolsetel seentel. Kahe viimase aasta jooksul Eestis esmakordselt leitud liikide arv on siiski veel suurem, sest neli seni iseseivate taksonitena käsitletud samblikku viidi sünonüümidena teiste siit juba teada olnud liikide alla (Bryoria subcana – Bryoria fuscescens sünonüümiks, Cladonia bacillaris – Cladonia macilenta sünonüümiks, Lecanora flotoviana – Lecanora semipallida sünonüümiks ja Pertusaria leucostoma – Pertusaria leioplaca sünonüümiks).

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

Eesti Looduse 2021. a detsembrikuu numbris kirjutavad Tiina Randlane, Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko samblike paljunemisest. Juttu on kahest erinevast paljunemisstrateegiast ning sellest, millistes tingimustes on kumbki neist – vegetatiivne või suguline paljunemine – kasulikum. Kirjeldatakse ka uusimaid seisukohti selle kohta, kuidas arenev seeneniidistik leiab endale sobiva partneri e fotobiondi, et moodustada samblik.

Ajakirja Folia Cryptogamica Estonica 2021. a väljaandes, fasc. 58 (https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE), on ilmunud kaks meie osalusel valminud artiklit Eesti samblikest.

1. Tiina Randlane, Inga Jüriado, Polina Degtjarenko & Andres Saag, 2021. New assessment of Least Concern lichens in the Red List of Estonia: are common species still common? Folia Cryptog. Estonica 58: 199–212.

Hindasime 161 Eestis tavaliseks peetud samblikuliigi ohustatust. Neist enamiku jaoks oli see teine IUCN süsteemil põhinev punase raamatu hindamine (esimene selline hindamine toimus 2008. aastal). Uute hindamiste kohaselt jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 33 liiki paigutati kategooriatesse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU) või ‘Ohulähedane’ (NT); üks liik sai kategooria ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang muutus 22%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Põhjused ohuhinnangute muutmiseks on erinevad, kuid 26 liigi puhul on selge, et nende ohustatus on juba suurenenud või see tõenäoliselt suureneb tulevikus.

2. Ave Suija, Julia Gerasimova, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ilya S. Zhdanov, 2021. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 58: 243–250.

Teatatakse 16 Eestile uue liigi leiust, neist 10 liiki on samblikud ja 6 liiki on lihhenikoolsed seened. Määrati ümber ühe sambliku (Lecania nylanderiana) ja ühe lihhenikoolse seene (Arthonia molendoi) varasemad Eesti materjalid ning seega tuleb need liigid Eesti nimekirjast välja jätta. Avaldame uued leiuandmed kriitiliselt ohustatud liikide ääris-hallsambliku (Hypogymnia vittata) ja kauni neersambliku (Nephroma bellum) kohta, milliseid polnud Eestis leitud enam kui 45 aastat.

Ajakirjas Forest Ecology and Management on 2022. a-l ilmumas artikkel “The effect of stand age on biodiversity in a 130-year chronosequence of Populus tremula stands”, mille autorid on Eesti Maaülikoolist (Tea Tullus, Reimo Lutter, Hardi Tullus) ja Tartu Ülikoolist (Tiina Randlane, Andres Saag, Arvo Tullus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ning Meelis Pärtel).

Järvseljal uuriti sooneostaimede, sammalde ja samblike mitmekesisust 20 haavapuistus, mis haabade vanuse (8–131 aastat) järgi jagati kolme rühma: noored, keskealised ja vanad puistud. Kokku registreeriti proovialadel 17 puu- ja põõsaliiki, 72 liiki rohttaimi, 92 liiki samblaid ja 104 liiki samblikke. Puistu vanus omas positiivset mõju samblike üldisele liigirikkusele, epifüütsete sammalde ja samblike liigirikkusele ning kõrge kaitseväärtusega sammalde ja samblike liigirikkusele. Nii sooneostaimede, sammalde kui ka samblike liigiline koosseis korreleerus tugevalt puistute vanusega. Lisaks avaldasid liigilisele koosseisule mõju proovialade erinevad näitajad, sh mulla ja valguse tingimused, kuid eri organismirühmades erinevalt. Tulemustest selgus, et mõnede liikide taastumiseks kulub enam kui 60 a peale lageraiet, samas kui teised liigirühmad võivad olla küllalt liigirohked juba noortes puistutes.

Eestimaa Looduse Fond tellis Tiina Randlaselt videoloengu samblikest. Loeng kestab 55 minutit ja see on kättesaadav YouTube vahendusel: https://www.youtube.com/watch?v=RruG1qkTbs0&t=12s

Loengus on juttu samblike olemusest ja sellest, kuidas neid ikkagi sammaldest eristada. Tutvustatakse Eesti samblike elustiku mitmekesisust; substraate ja kasvukohti, kus samblikke Eestis leida võib ning seda, miks Eestis nii palju liike kasvab. Lähemalt on näidetena juttu ühest süstemaatika-alasest ja ühest ökoloogia-alasest samblike uuringust, mis on Eestis läbi viidud. Lõpetuseks tutvustame inimesi, kes meil samblikega tegelevad ning demonstreerime Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Eesti samblike kogu.

Juulis 2021 lõppesid edukalt kaks meie töörühmas teostatud KIKi projekti: nr 15878 “Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine” (projekti vastutav täitja Tiina Randlane) ja nr 16092 “Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp” (projekti vastutav täitja Andres Saag).

Esimese projekti käigus hinnati rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt 161 Eesti samblikuliigi ohustatust ning igale neist liikidest omistati sobiv IUCNi kategooria. Hindamiste tulemusel jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 34 liiki paigutati mõnesse nn punasesse kategooriasse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU), ‘Ohulähedane’ (NT) või ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang tõusis 21%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Projekti tulemuste põhjal on koostamisel teadusartikkel.

Teise projekti raames uuendati dünaamilise veebirakenduse ‘Vähetuntud elurikkus’ (http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes) liigilehtede andmestikku ning loodi ka uusi liigilehti. ‘Vähetuntud elurikkus’ sisaldab nüüd 356 samblaliigi, 344 samblikuliigi (+3 perekonda) ja 398 taimeliigi digitaalseid infolehti ning mootorit nende lehtede otsimiseks – kas liikide eestikeelse või ladinakeelse nime järgi. Esindatud on samblad, samblikud ja soontaimed, mis on Eestis kas riikliku kaitse all, lülitatud Eesti punase nimestiku (2008, 2018–21) ohukategooriatesse (CR äärmiselt ohustatud, EN ohustatud, VU ohualdid) või on ohulähedased (NT) või määratletud kui vääriselupaikade (VEP) tunnusliigid või on eelnimetatutele sarnased.

Kristiina Margi ja kaasautorite (Mark et al. 2016) artikkel habesamblike (Usnea) süstemaatikast ajakirjas Organisms Diversity and Evolution on pälvinud kolleegide tähelepanu. Näiteks andmebaasi Web of Science andmetel on seda artiklit seni tsiteeritud 24 korral.

Hiljuti ilmus ajakirjas The Lichenologist Philippe Clerc’i ja Yamama Naciri artikkel “Usnea dasopoga (Ach.) Nyl. and U. barbata (L.) F. H. Wigg. (Ascomycetes, Parmeliaceae) are two different species: a plea for reliable identifications in molecular studies”, milles esitatakse meie andmetel põhinev fülogeneetilise puu üks osa, kus on korrigeeritud mõnede eksemplaride määranguid. Uute määrangute abil laheneb varasem probleem nn dasopoga klaadiga, mis sisaldab nüüd ainult Usnea dasopoga eksemplare, kuid on siiski madala toetusega. Samas on teine suur klaad sel arengupuul jätkuvalt mitmeid eri liike sisaldav.

Tiina Randlase ja Kristiina Margi vastus kirjeldatud artiklile ilmus sama ajakirja samas numbris (The Lichenologist, Volume 53, Part 3: 231–232).

Ajakirjas Biodiversity and Conservation ilmus artikkel “Integrating dark diversity and functional traits to enhance nature conservation of epiphytic lichens: a case study from Northern Italy”, mille autorid on Tartu Ülikoolist (Diego Trindade, Meelis Pärtel, Carlos Carmona ja Tiina Randlane) ning Juri Nascimbene Bologna Ülikoolist Itaaliast.

Uuriti samblike levikut Põhja-Itaalia kuusemetsades piki kõrgusgradienti (900–1900 m). Leitud 112 epifüütsel samblikul hinnati funktsionaalseid tunnuseid (talluse kasvuvormi, fotobiondi tüüpi ja paljunemisstrateegiat) ja seda, kas nad tegelikult registreeriti proovialal või nad kuulusid tumeda elurikkuse alla. Tulemused näitasid, et kõrguse kasvades kõik taksonoomilised mõõdikud suurenesid ning et samblike funktsionaalsete tunnusete näitajad olid tegelikul ja tumedal elurikkusel erinevad. Saadud tulemuste põhjal on võimalik soovitada sobivaid meetmeid samblike kaitseks eri kõrgusastmetel.

14. jaanuarist 28. veebruarini 2021 on Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatud Andres Saagi samblikufotode näitus.

Fotodele lisaks saab näha väljapanekut nende samblike eksemplaridest, mida piltidel on kujutatud. Samuti on väljas kõik eestikeelsed samblikuraamatud; neist viimati avaldatuid – “Eesti puudel kasvavad suursamblikud” (2011), “Eesti kividel kasvavad suursamblikud” (2015) ja “Eesti maapinna suursamblikud” (2019) – saab soovi korral kaasa osta.

Andres on samblikke pildistanud alates selle sajandi algusest. Enamus fotosid on tehtud eesmärgiga illustreerida samblikke tutvustavaid käsiraamatuid. Mitmete piltide puhul ilmnes, et need ei ole mitte ainult teaduslikus mõttes informatiivsed, vaid pakuvad ka kunstilist elamust. Näitusel on väljas väike valik Andrese enam kui 1300 samblikufotost, mis kokku esindavad u 30 000 faili.

Näituse koostamist toetas Eesti Teadusagentuur 2020. a-l teaduse populariseerimise projekti nr. 20 kaudu. Näitus on avatud TÜ botaanikaaias 28. veebruarini iga päev kell 10–17.

Alates 7. juunist on sama näitust võimalik külastada Pernova Loodusmajas Pärnus.

Eesti Teadusagentuur üllitas 2019. a-l lõppenud grandiprojektide postrite kogumiku.

Kogumikus tutvustatakse ka Tiina Randlase poolt juhitud uurimisprojekti PUT1017 "Samblike mitmekesisuse mustrid liigi ja geeni tasandil: koosluste kvaliteedi hindamise testimine" (2016–2019).

2020. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 57) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/archive Laekunud kaastööde suure arvu tõttu hakkasid seejärel veebis ilmuma järgmise, 58. köite artiklid.

• Didymocyrtis epiphyscia (Phaeosphaeriaceae) is new to Kazakhstan and Central Asia

  Andrei Tsurykau, Ludmila Braginets

  • pdf
• Four lichen species new for Russia

  Gennadii Urbanavichus, Irina Urbanavichene

  • pdf
• Additions to the checklist of lichenicolous fungi of Mongolia

  Mikhail Zhurbenko, Ochirbat Enkhtuya, Samiya Javkhlan

  • pdf
• Species of lichenized Ascomycota new to Polish Western Carpathians and rare in whole Carpathians

  Paweł Czarnota, Magdalena Tanona

  • pdf
• Trimmatostroma commonii, a new lichenicolous hyphomycete inhabiting Graphidaceae hosts

  Paul Diederich, Mikhail P. Zhurbenko, Andrey N. Kuznetsov, Pieter van den Boom

  • pdf
• Lichens and allied fungi of old parks of three museum-reserves in Moscow Region (Russia)

  Evgeniya Muchnik, Diana Cherepenina

  • pdf
• SEM differences in sporophyte micromorphology of Plagiothecium nemorale and P. longisetum (Plagiotheciaceae, Bryophyta)

  Grzegorz J. Wolski, Magdalena Bihun, Bożenna Białecka, Agnieszka Rewicz

  • pdf
• Vertical distribution of epiphytic bryophytes depends on phorophyte type; a case study from windthrows in Kampinoski National Park (Central Poland)

  Barbara Fojcik, Damian Chmura

  • pdf
• Where the interesting species grow – remarkable records of lichens and lichenicolous fungi found during a Nordic Lichen Society meeting in Estonia

  Ave Suija, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Rolands Moisejevs, Jurga Motiejūnaitė, Andrei Tsurykau, Martin Kukwa

  • pdf
• New and rare lichens and allied fungi from Arkhangelsk region, North-West Russia

  Viktoria Tarasova, Liudmila Konoreva, Mikhail Zhurbenko, Tatiana Pystina, Sergei Chesnokov, Vera Androsova, Angella Sonina, Natalia Semenova, Andrei Valekzhanin

  • pdf
• The lichens of the northern shore of the Gulf of Finland in the limits of St. Petersburg, Russia – diversity on the edge of the megapolis

  Irina Stepanchikova, Dmitry Himelbrant, Ekaterina Kuznetsova, Jurga Motiejūnaitė, Sergey Chesnokov, Liudmila Konoreva, Ludmila Gagarina

  • pdf
• The lichens and allied fungi of forest rocky communities of the Vysokaya (Volda) Mountain (Windy Belt Ridge, Arkhangelsk Region, NW Russia)

  Viktoria Tarasova, Angella Sonina, Vera Androsova, Andrei Valekzhanin, Liudmila Konoreva

  • pdf
• An addition to the knowledge of lichenicolous fungi of Greece with a key to the lichenicolous fungi on Collema s.l.

  Wolfgang von Brackel, Peter Döbbeler

  • pdf
• The liverworts of the Khulga River Basin (Subpolar Urals, Khanty-Mansi Autonomous Area – Yugra)

  Nadezhda Konstantinova, Elena Lapshina, Ilya Filippov

  • pdf

Uuriti, kuidas mõjutab aastakümneid väldanud väheintensiivne metsamajandamine männimetsade liigirikkust. Täpsemalt võrreldi soontaimede, sammalde ja samblike liigirikkust majandamata ning 70 aastat väheintensiivselt majandatud männikutes. Liike hinnati 25 nõmme- ja palumetsa prooviruudus (10 x 10 m). Neist aladest viies polnud viimase 70 aasta jooksul raiet tehtud, ülejäänutes oli rakendatud erineval määral harvendust, valik- või turberaiet. Samblikke leidus kõigis prooviruutudes kokku 78 liiki. Prooviruutude analüüs näitas, et mõlemat tüüpi männikutes kasvas soontaimi, samblaid ja samblikke sarnasel määral. Metsamajandajad peaksid võimalusel rakendama vähintensiivseid raieviise, seda eriti asulate lähedal ning puhke- ja kaitsemetsadest puidu varumisel.

Fungistika välipraktika toimus sel aastal 17.-26. augustil Järvseljal. Kokku osales 20 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime umbes 70 samblikke.

Oliiv-helksamblik (Foto: P. Degtjarenko)

TÜ lihhenoloogia rühma teadur Polina Degtjarenko ja Eesti Maaülikooli Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadur Kristiina Mark osalesid Linnalooduse päeval (Loodusfestivali raames) 9. augustil, Tartu kesklinnas.

31. juulil 2020 ilmus ajakirjas Fungal Biology teadusartikkel pealkirjaga "Low genetic differentiation between apotheciate Usnea florida and sorediate Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) based on microsatellite data" (DOI: 10.1016/j.funbio.2020.07.007). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Kristiina Mark, Rolands Moisejevs, Dmitry Himelbrant, Irina Stepanchikova, Andrei Tsurykau, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger.

Artiklis kasutati õis-habesambliku (Usnea florida) ja vars-habesambliku (U. subfloridana) eristamiseks seitset seene spetsiifilist mikrosatelliitmarkerit. Mõlemad liigid on sarnase põõsasja tallusega, tumenenud kinnituskohaga ja harudel papillidega, kuid erinevad peamiselt paljunemisstrateegia poolest. Õis-habesamblik paljuneb suguliselt, sellel liigil esineb arvukalt apoteetsiume ning puuduvad vegetaativsed paljunemisvahendid. Vars-habesamblik omakorda paljuneb vegetatiivselt ja tal leidub arvukalt soraale ja isiide. Erinevusi on ka ökoloogilistes eelistustes; vars-habesamblik on üks tavalisemaid habesamblikke Eestis ja võib kasvada erinevatel substraatidel (näiteks nii okaspuudel kui kasel). Õis-habesamblik on üsna haruldane üle Euroopa (Eestis ei ole leitud) ja kasvab peamiselt vanadel lehtpuudel kõrge kaitseväärtusega küpsenud metsades. Seetõttu on õis-habesamblik paljudes riikides arvatud ohustatud liigiks. Mitmetes varasemates fülogeneetilistes uuringutes, milles kasutati ühe või mitme lookuse andmeid, ei õnnestunud vars- ja õis-habesamblikku geneetiliselt eristada. Käesoleva uuringu mitmed analüüsid näitasid, et õis- ja vars-habesamblik moodustavad üsna homogeense ja segunenud genofondi ning märkimisväärset geenide vahetust nende liikide vahel. Vaatamata sellele leidsime ka tagasihoidliku signaali nende kahel liigi eraldamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie uuring ei toeta selle liigipaari geneetilist eraldamist ega ka ühemõttelisiselt nende liikide sünonümiseerimist. Loodame, et ülegenoomne analüüs võiks aidata selle liigipaari taksonoomilist küsimust lahendada.

Õis-habesamblik. Foto: A. Saag.

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime aasta tagasi.

2019. a lõpu seisuga on Eestist teada 1179 liikija 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 195 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kummalisel kombel on liikide koguarv väiksem kui eelmisel aastal; selle põhjuseks on liikide mahu muutus – senised iseseisvana käsitletud samblikuliigid Dermatocarpon leptophyllum ja Usnea diplotypus on nüüd liidetud, vastavalt, liikidega Dermatocarpon miniatum ja Usnea dasopoga ning seega senised kehtivad nimed (D. leptophyllum ja U. diplotypus) on muutunud nimede D. miniatum ja U. dasopoga sünonüümideks. Samblike arv vähenes veelgi ühe liigi võrra, kuna seni lihheniseerununa käsitletud Arthonia punctiformis on nimekirjas viidud üle saprotroofsete seente hulka.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited ja herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

2020. aasta seeneks valiti 19 häälega alpi põdrasamblik. Aasta seene kandidaatideks esitati 4 liiki: triibuline heinik, kuuse juurepess, kuhikmürkel ja alpi põdrasamblik. Esimese vooru tulemused olid: triibuline heinik (9), kuuse juurepess (9), kuhikmürkel (16) ja alpi põdrasamblik (20). Teise vooru tulemused: kuhikmürkel (15) ja alpi põdrasamblik (19).

Loe lähemalt ka Tartu Postimehest!

Alpi põdrasamblik (Foto: Andres Saag)

1. novembrist 2019 kuni 21. juunini 2021 töötame kahe rakendusprojekti ülesannete täitmisel.

KIKi projekti nr 15878 ‘Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine’ (projekti juht Tiina Randlane)eesmärk on koostada tänapäevane ülevaade selliste samblike seisundist, mida seni on peetud Eestis laialt levinuteks ja ohuvälisteks (2008. a punase nimestiku hinnangute põhjal) ning saadud kaasajastatud informatsiooni alusel anda värsked hinnangud nende liikide ohustatusele. 2018. a-l teistes organismirühmades läbi viidud ohustatuse hindamised näitasid, et 10 a tagasi ohuvälisteks hinnatud liikide hulgas leidub mitmeid ohulähedasi või isegi ohustatud liike. Käesoleva projekti käigus kavandame: (1) korrastada olemasolev informatsioon uuringusse haaratud liikide leviku, kasvukohatüüpide ja substraadi kohta; (2) süsteemselt koguda tänapäevaseid leviku-, kasvukoha- ja ohtruse andmeid nende liikide kohta kogu Eestis; (3) nii varasema kui värskelt kogutud andmestiku alusel analüüsida liikide seisundit ja hinnata rahvusvahelistele nõuetele vastavalt nende ohustatuse taset (st viia läbi nn punase raamatu hindamine); liikide puhul, milledel uus ohustatuse kategooria erineb kategooriast 'soodsas seisundis' teha ettepanekud liikide seisundi parandamiseks.

KIKi projekti nr 16092 ‘Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp’ (projekti juht Andres Saag) eesmärk on kolme suure organismirühma – soontaimede, sammalde ja samblike – kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide andmestiku koondamine ja avalikustamine, kasutades uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Projekti eelnevates etappides oleme koostanud kokku 730 liigi digitaalsed infolehed.
III etapi raames viime läbi järgmised tööd. (a) Olemasolevate liigilehtede uuendamine (et kõigil seni koostatud lehtedel kajastuksid muudatused, mis on seotud 2018.–2019. a-l toimunud Eesti punase nimestiku hindamisega). (b) Uute liigilehtede loomine punase nimestiku kategooriasse 'ohulähedane’ (NT) kuuluvate liikide kohta ja ka nende liikide kohta, mis uues nimestikus on esmakordselt ohukategooriates (CR, EN, VU). (c) Kõigist selles etapis loodud ja ka varasematest, kuid uuendatud dünaamilistest (st andmebaasil põhinevatest) infolehtedest staatiliste koopiate genereerimine, et võimaldada nende laiemat levitamist. (d) Digitaalsete töövahendite avalikustamine ja teavitustöö nii sihtrühma (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajate) kui laia avalikkuse hulgas. Projekti III etapi lõpuks on kokku olemas 1100 liigi digitaalsed infolehed.

9–13. septemberil 2019 toimus konverents ”Lichens: from molecules to ecosystems” Sõktõvkaris Venemaa Teduste Akadeemia Uurali Osakonna Komi Bioloogia Instituudis (Komi Vabariik, Venemaa) (https://ib.komisc.ru/add/conf/lichens_conf_2019/en). Inga Jüriado pidas ettekande teemal mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisusest perekonnas kilpsamblik (Peltigera).

Konverents oli tradititsiooni kujundavaks järjeks varasemale rahvusvahelisele samblike-alasele konverentsile Venemaal («Lichenology in Russia: actual problems and prospects», Saint-Petersburg, 2014). Seekord oli osavõtjaid ligi kümnest riigist nii Euroopast, Aasiast kui ka Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast.

Konverentsil olid ettekanded Venemaa eri piirkondade lihhenofloorast, samblike füsioloogiast, samblike tundlikkusest erinevatele keskkonnateguritele, kaasa arvatud kliimamuutustele, ning haruldaste ja ohustatud samblike kaitse küsimused. Konverentsil osavõtjatel oli võimalus minna ekskursioonile Yugyd Va Rahvusparki või Pechora-Ilych biosfäärikaitsealale.

2019. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 56) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE

• Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes

  Kai Vellak, Rut Caparrós Callejo, Nele Ingerpuu, Mare Leis, Loore Ehrlich, Tiiu Kupper

  • pdf
• New lichenized fungi for Russia from Dagestan (East Caucasus)

  Aziz B. Ismailov, Gennadii P. Urbanavichus, Jan Vondrak

  • pdf
• Diversity of desmid algae (Charophyta: Conjugatophyceae) in the vicinity of Yugorsk city (KMAO-Yugra, Russia)

  Andrei S. Shakhmatov, Evgeniy V. Pavlovskiy

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Leningrad Region, Russia. X

  Dmitry E. Himelbrant, Irina S. Stepanchikova, Jurga Motiejūnaitė, Ekaterina S. Kuznetsova, Gulnara Tagirdzhanova, Ivan V. Frolov

  • pdf
• The lichens of Moshchny Island (Lavansaari) – one of the remote islands in the Gulf of Finland

  Irina S. Stepanchikova, Dmitry E. Himelbrant, Ulf Schiefelbein, Jurga Motiejūnaitė, Teuvo Ahti, Mikhail P. Andreev

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Kostroma Region, Russia

  Irina Urbanavichene, Gennadii Urbanavichus

  • pdf
• Red List of Estonian lichens: revision in 2019

  Piret Lõhmus, Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko, Tiina Randlane

  • pdf
• The liverwort flora of Karelian part of the Vodlozersky National Park (Russia)

  Eugene A. Borovichev, Ekaterina V. Shorohova

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from Vodlozersky National Park within Arkhangelsk Region (NW Russia)

  Viktoria N. Tarasova, Tatiana N. Pystina, Vera I. Androsova, Angella V. Sonina, Andrei A. Valekzhanin, Liudmila A. Konoreva

  • pdf
• CRIS – service for input, storage and analysis of the biodiversity data of the cryptogams

  Alexey V. Melekhin, Denis A. Davydov, Eugene A. Borovichev, Sergei S. Shalygin, Nadezhda A. Konstantinova

  • pdf
• Epibryon kondratyukii sp. nov., a new algicolous fungus, and notes on rare lichenicolous fungi collected in Southern Ukraine

  Valeriy V. Darmostuk, Alexander Ye. Khodosovtsev

  • pdf
• Red List of Estonian Fungi – 2019 update

  Irja Saar, Jane Oja, Kadri Põldmaa, Kadri Pärtel, Irma Zettur, Urmas Kõljalg

  • pdf
• Fungi from Soomaa National Park: rarities and species new for Estonia

  Kadri Põldmaa, Viacheslav Spirin, Otto Miettinen, Kadri Runnel, Anton Savchenko, Kadri Pärtel, Urmas Kõljalg

  • pdf
• New Estonian records: Lichenicolous fungi

  Ave Suija

  • pdf

Augustis 2019 ilmus uus, kolmas osa Eesti suursamblike triloogiast – Eesti maapinna suursamblikud. Eelnevalt olid ilmunud Eesti puudel kasvavad suursamblikud (2011) ja Eesti kividel kasvavad suursamblikud (2015).

Uue raamatu autorid on Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin, Polina Degtjarenko ja Ede Oja. Raamat sisaldab 319 lehekülge, tutvustab 112 maas kasvavat suursamblikku ja on rikkalikult illustreeritud värvifotode (peamiselt Andres Saag ja Ede Oja), mustvalgete jooniste (Triin Aimla) ning levikukaartidega. Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus, selle väljaandmist on toetnud Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur.

Kõik kolm suursamblike raamatut on ühesuguse ülesehitusega (koosnevad liikide määrajast, liigilehtedest ja oskussõnastikust) ning kolmekeelsed (tekstid on kirjutatud eesti, inglise ja vene keeles), tutvustamaks Eesti samblikke võimalikult laiale lugejaskonnale. Raamatute esimene osa – määraja – on abivahend uuritavale isendile nime leidmiseks. Kui erialaspetsialistidele suunatud käsiraamatutes tuleb liigi määramist tavaliselt alustada suuremate taksonoomiliste rühmade kindlakstegemisest ja alles seejärel saab liiki määrata, siis selle sarja raamatutes on määraja koostatud nii, et otsitakse kohe vaid liigi nime. See muudab määramise kiiremaks ja lihtsamaks. Määramistunnustest ja kasutatud terminitest arusaamist hõlbustavad nii pildid, mis on toodud määrajas iga väitepaari järel, kui ka oskussõnastik raamatute lõpus, milles seletatakse termineid koos illustratsioonidega. Raamatute põhiosa koosneb ühtlustatud ülesehitusega liigilehtedest. Igale liigile on pühendatud kaks lehekülge, millest vasakpoolne sisaldab kolmekeelset teksti ning parempoolne koosneb illustratsioonidest. Liigilehtedel on toodud liigi teaduslik (ladinakeelne) ja eestikeelne nimi, kirjeldatud liigi iseloomulikke tunnuseid ning esitatud tema ökoloogia, Eesti leviku ja looduskaitselise seisundi info.

Eesti suursamblike triloogiat tutvustas Novaator 19. augustil 2019 (vaata siin: https://novaator.err.ee/971351/tartu-ulikooli-lihhenoloogid-panid-eesti-suursamblikud-kaante-vahele ), sellest räägiti Vikerraadio teadussaates Labor 1. septembril 2019 (järelkuulatav siin: https://vikerraadio.err.ee/971867/labor-ohustatud-samblikud-ja-ohtlikud-asteroidid/972983) ning nende raamatute lugemiselamusest kirjutas Juhani Püttsepp 12. septembril 2019 Maalehes (vaata siin: https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/teadlased-koostasid-piltmaarajad-puudel-kividel-ja-maapinnal-kasvavatest-suursamblikest?id=87361349 ).

TÜ lihhenoloogia rühma nooremteadur Polina Degtjarenko tuli tagasi järeldoktorantuurist Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudist Šveitsis (WSL), milleks ta sai Šveitsi valitsuse stipendiumi (Swiss Government Excellence Scholarship).

Järeldoktorantuuris uuris Polina habesamblike hulka kuuluvate lähedaste taksonite (Usnea florida ja U. subfloridana) piire, mis on ITS markeritel põhinevate viimaste fülogeneetiliste analüüside kohaselt eristamatud. Selleks kasutas ta seitset mikrosatelliitmarkerit ja uusi väljatöötatud paarumistüüpide markereid.

30. augustil 2019 ilmus ajakirja MycoKeys teadusartikkel pealkirjaga "Microsatellite based genetic diversity of the widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia: comparison of populations from the mainland and an island" (DOI: 10.3897/mycokeys.58.36557). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Teadusartikkel on saadaval avatud juurdepääsuga online versioonina MycoKeys kodulehel: https://mycokeys.pensoft.net/article/36557/.

Artiklis hinnati laia levikuga vars-habesambliku populatsioonide geneetilist mitmekesisust kolmes erinevas Eesti piirkonnas (Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis), kasutades seitset mikrosatelliitmarkerit. Uuringu põhilised tulemused näitasid, et keskkonnafaktorid (keskmine aastane temperatuur ja laiuskraad) mõjutavad vars-habesambliku populatsioonide geneetilist struktuuri Eestis.

2019. aasta esimese kolme kuu jooksul toimus järjekordne Eesti samblike ohustatuse hindamine. Hindamises osalesid Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Tiina Randlane; projekti juhtis Piret Lõhmus. Esmakordselt valmis samblike seisundi hinnang IUCN-i kategooriaid ja kriteeriume kasutades 2008. a-l, sel aastal toimus see teistkordselt. Hinnati liike, mis on riiklikult kaitstud ning liike, mis 2008. aasta hindamise järgi olid Eestis kas regionaalselt välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased või puuduliku andmestikuga (kategooriad RE–DD). 2008. a-l kategooriasse Soodsas seisundis (LC) kuulunud liike ei kaasatud uude hindamisse; hinnatud liigid moodustavad vähem kui 20% Eestis teadaolevatest lihheniseerunud ja neile lähedaste seente liikidest. Kokku hinnati 229 samblikuliigi ohustatust, nendest 181 kuulusid ohustatud kategooriatesse (CR, EN või VU); ükski hinnatud liik ei saanud hinnangut Soodsas seisundis (LC). Võrreldes eelmise punase nimestikuga tõusis kategooria 58% liikidel ning jäi samaks 32%-l. Ohustatud samblikuliigid asustavad Eestis peamiselt metsi (eriti palu- ja salumetsi), loopealseid, liivikuid ning erinevaid kivi-kasvupindu. Seetõttu on sagedasemad ohutegurid metsaraie ning loodude ja liivikute kinnikasvamine (oluline tegur vastavalt 96 ja 70 liigile).

Eesti samblike uue punase nimestiku kohta ilmus hindamist läbiviinud lihhenoloogidelt ka teadusartikkel ajakirjas Folia Cryptogamica Estonica (kättesaadav siin: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/article/view/fce.2019.56.07) ning projekti käigus tehtud tööd kirjeldas Piret Lõhmus Vikerraade teadussaates Labor 1. septembril 2019 (järelkuulatav siin: https://vikerraadio.err.ee/971867/labor-ohustatud-samblikud-ja-ohtlikud-asteroidid/972983).

Artikkel on tervikuna kättesaadav ajakirja saidilt: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/oik.06693

Lihhenoloogia töörühma juures töötavad kevadsemestril kaks külalist, kelle visiite finantseerib Erasmuse vahetusprogramm. Bakalaureuse üliõpilane Marta Bausà Molto Alicante Ülikoolist (Hispaania) teeb samblikega esimest tutvust vanemteadur Inga Jüriado juhendamisel terve kevadsemestri vältel.

Charles'i Ülikooli õppejõud David Svoboda (Praha, Tšehhi Vabariik) veedab siin kaks kuud, märtsi algusest mai alguseni.

Lisaks tavapärasele tööle arvuti ja herbaariumiga on meie külalised käinud tutvumas Eesti loodusega – vt pilte.

David ja Marta 30. märtsil 2019 Taevaskojas...

... ning 25. aprillil Järvselja ürgmetsas.

Epiphytic lichen synusiae and functional trait groups in boreo-nemoral deciduous forests are influenced by host tree and environmental factors

Inga Jüriado & Jaanus Paal

Nordic Journal of Botany, 2019: e01939, doi: 10.1111/njb.01939

Laialehistelt puudel panga- ja lammimetsades kasvas 137 lihheniseerunud seene liiki, eristati 13 erinevat samblike sünuusi ning leiti 14 Eesti punasesse nimestikku kuuluvat samblikku. Lisaks kohalikele kliimatingimustele ja metsatüübile mõjutab samblikekoosluseid puukoore happelisus, sammalde katvus ja puu ümbermõõt. Mõlemas metsatüübis domineerivad seksuaalselt paljunevad ja rohevetikat fotobiondina sisaldavad kooriksamblikud. Kuid siiski leiti samblike funktsionaalsete tunnuste osas erinevusi ka metsatüübiti, näiteks leht- ja põõsasja kasvuvormiga samblikke ning vegetatiivselt paljunevaid samblikke oli rohkem lammimetsades. Pangametsadele olid iseloomulikud lürellidega ja rohevetika perekonda Trentepohlia sisaldavad samblikud, mis rõhutab selle metsatüübi unikaalsust ja tähtsust epifüütsetele samblikele hemiboreaalses metsavööndis

Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen, Maarit Jylhä & Jouko Rikkinen

Fungal Ecology 39 (2019) 45–54

Uuriti Eestis tavalisemate kilpsamblike mükobiondi ja fotobiondi (Nostoc) spetsiifilisust ja selle seost kilpsamblike kasvukohaeelistusega. Igal kilpsambliku eksemplaril määrati nii mükobiondi ITS järjestus kui tsüanobakteri Nostoc genotüüp tRNALeu (UAA) markeri abil. Kokku tuvastati 34 erinevat Nostoc genotüüpi 252 kilpsambliku talluses. Mükobiondi liik oli peamine faktor, mis määras tsüanobakteri genotüübi samblikutalluses. Siiski osade tsüanobakteri Nostoc genotüüpide esinemine kilpsamblikes oli seotud ka kasvukohatingimustega. Näiteks leiti, et teatud Nostoc genotüübid esinesid erinevatel kilpsambliku liikidel, mis kasvasid mesotroofsetes niisketes metsades, kuna neist erinevad Nostoc genotüübid assotseerusid mitme erineva kilpsambliku liikidega, mis kasvasid vaid kuivadel niitudel.

Globaalne punane nimestik täienes 2018. a-l kümne samblikuliigi võrra, nende hulgas omistati kategooria 'väljasuremisohus' (EN) ka liigile Cetreliopsis papuae (hindajad T. Randlane ja A. Aptroot) ja kategooria 'ohualdis' (VU) liigile Lethariella togashii (hindajad Y. Ohmura, T. Randlane ja T. Spribille).

Fotol olev Cetreliopsis papuae Randlane & Saag on maailmas teada vaid kolmest leiukohast Paapua Uus-Guineas.

Hinnanguid vt aadressidelt http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71542492A71542495.en. ja http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71605769A71605853.en

26. detsembril 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga „Lichen chemistry is concordant with multilocus gene genealogy in the genus Cetrelia (Parmeliaceae, Ascomycota)“ (https://doi.org/10.1016/j.funbio.2018.11.013), autorid Kristiina Mark, Tiina Randlane, Göran Thor (Rootsi), Jae-Seoun Hur (Lõuna-Korea), Walter Obermayer (Austria) ja Andres Saag.

Helksamblike perekond on süstemaatika seisukohast huvitav seetõttu, et morfoloogiliselt peaaegu eristamatud populatsioonid erinevad oluliselt südamikukihi samblikuainte sisalduse poolest. Seni polnud ühtset seisukohta, kas neid keemilisi populatsioone võiks käsitleda iseseivate liikidena või mitte. Analüüsisime 58 Cetrelia eksemplaril DNA nelja lookust, koostasime eraldi geenipuud, nelja geeni liidetud fülogeneesipuu (vt joonis), liigipuu ning viisime läbi tunnuste evolutsiooni analüüsi. Tulemused näitavad, et kemotüübid, mida eristatakse südamikukihi peamise samblikuaine järgi, korreleeruvad selgelt klaadidega fülogeneesipuul, samas kui ühesuguse paljunemisviisiga eksemplarid on fülogeneesipuul laiali paisatud. Tunnuste analüüs näitas, et keemilised tunnused on selle perekonna evolutsioonis olnud püsivamad kui paljunemisega seotud tunnused. Seega on helksamblike perekonnas nn keemiliste liikide eristamine fülogeneetiliselt õigustatud.

2018. a detsembris ilmus Folia Cryptogamica Estonica fasc. 55 – uue kaanekujundusega!

Sisu vt aadressilt: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/988

This is placeholder text for your new blog entry. Replace it with your own.

12.apilill 2018 toimus botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest. Inga Jüriado esitas ettekande teemal “Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the genus Peltigera (Ascomycota)”.
Kokkuvõte:
Lichen symbioses always include at least one primary fungal symbiont, the mycobiont, and one or more photosynthetic partners, the photobionts (algae and/ or cyanobacteria). Although community scale patterns of photobiont diversity are most likely influenced by the environment, few molecular studies have so far addressed ecological segregation between closely related lichen photobionts. To find possible correlations between habitat specificity and photobiont selectivity photobiont diversity in Peltigera from different habitat types and growing on different substrates was compared. It is hypothesized that the cyanobacterial photobionts are not randomly distributed along the complex environmental gradient, but that their distributions correlate primarily with the species identities of host fungi and also with growth conditions.

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".

Ilmus artikkel kilpsamblike (Peltigera) kasvukohaeelistustest Eestis: Jüriado, I., Kaasalainen, U. & Rikkinen, J. 2017. Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia. Fungal Ecology 30: 76-87.

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:

Vt meediakajastust:

This is placeholder text for your new blog entry. Replace it with your own.

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.

Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Järelhüüded Hans Trassile (2. mai 1928 – 14. veebruar 2017), Eesti lihhenoloogia suurkujule, on ilmunud ajakirjades Universitas Tartuensis (nr 3, 2017, lk 48), Eesti Loodus (nr. 5, 2017, lk 72) ja International Lichenological Newsletter (vol. 50, no 1, pp. 28-29).

Juunis 2017 ilmus ajakirjas Baltic Forestry meie töörühmalt artikkel (Marmor et al. 2017) Eesti epifüütsete ohustatud ja ohulähedaste (Punase raamatu kategooriate CR = äärmiselt ohustatud, EN = ohustatud, VU = ohualtid ja NT = ohulähedased) samblike substraadieelistustest. Uurimus põhines 150 a jooksul kogutud ligi 1300 herbaareksemplari andmetel. Eestis on puudelt teada 75 liiki nimetatud kategooriate samblikke; neist suurim arv liike - 34 - kasvab harilikul saarel; liigirikkuselt järgnevad harilik tamm (30), harilik haab (27), kask (liike eristamata; 27), harilik kuusk (26) ja harilik vaher (26). Samas on puude tagavara metsamaal puuliigiti väga erinev ja kõigi laialehiste lehtpuude tagavara kokku on vaid 2%, harilikul haaval üle 7% ning kasel ja kuusel üle 20%. Ohustatud samblike liigilise koosseisu analüüs puuliigiti näitas, et haaval kasvab mitmeid samu liike nagu laialehistel puudel ja seetõttu sobib haab kõige paremini nende liikide asendussubstraadiks. Ka kask ja kuusk on väärtuslikud substraadid ohustatud epifüütsetele samblikele; harilikul kadakal kasvab küll vähem ohustatud liike (13), kuid tema epifüütide liigiline koosseis ei sarnane ühegi teise puuliigiga.

Loe artiklit:

21. aprillil 2017 sai vabalt veebis kättesaadavaks uus samblikupiltide valik – üle 1100 foto. Eesti samblike pilte on võimalik otsida Eesti samblike nimekirja lisamenüüde kaudu või eSEIS alajaotisest [samblike fotod].

Sama pildibaasi kasutatakse ka Vähetuntud elurikkuse illustreerimisel.

Pilte on võimalik otsida:

• ladinakeelse perekonnanime
• ladinakeelse liiginime
• eestikeelse perekonnanime
• pildi autori nime

järgi.

Lõpp-tulemusena saab vaadata 2200x2200 piksli sisse mahtuvat pilti.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval viisid TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Leppik ja nooremteadur Polina Degtjarenko läbi abiturientidele samblike töötuba. Töötoas “Samblikud – eluslooduse sfinksid ja pioneerid” tutvuti samblike väliskujuga, vaadeldi nende erinevaid struktuure stereomikroskoobis ja samblikke moodustavaid eri organisme valgusmikroskoobis – seent ja vetikat või tsüanobakterit. Samas näidati samblikus sisalduvate ainete värvusreaktsioone ja tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud samblikke. Lisaks rääkisid töötoa läbiviijad milleks ja kuidas samblikke uuritakse.

Ilmus uus, täiendatud digiversioon Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2016. a lõpu seisuga on Eestist teada 1176 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

5. jaanuaril 2017 ilmus Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...' koomiks ja tutvustav jutt samblikest. Koomiksiseeriat erinevatel teemadel joonistab Ott Vallik, samblikke käsitleva jutu 'Samblikud on seened, pioneerid ja sfinksid' kirjutas Tiina Randlane.

Vaata blogi: http://rikaselu.blogspot.com.ee/2017/01/samblikud-on-seened-pioneerid-ja.html

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni uudistelehes 'International Lichenological Newsletter' nr. 49(2), mis ilmus 2016. a detsembris, avaldati kolm artiklikest meie töörühmalt:

(a) Kristiina Mark ja Polina Degtjarenko tutvustavad oma edukalt kaitstud doktoritöid (lk. 41–43);

(b) Tiina Randlane kirjeldab, kuidas valiti lihhenoloogia sümpoosionil IAL8 k.a. augustis Helsingis välja parim tudengiposter (lk. 9–11)

(c) Tiina Randlane ja Andres Saag jagavad muljeid soome lihhenoloogidega ühiselt ekspeditsioonilt Keeniasse (lk. 32-35).

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko esines mükoloogiaühingu aastakoosolekul suulise ettekandega: "Lihheniseerunud seente geneetiline mitmekesisus: meetodid, mõjutavad tegurid, näited". Selleaastane mükoloogiaühingu aastakoosolek toimus TÜ loodusmuuseumi õppeklassides.

Tartu Ülikooli botaanika osakonna doktorantide selleaastane seminar toimus 17.-18. novembril Kubija hotellis. 16 ettekande pidaja hulgas esitles oma praegust teadustööd ka TÜ Lihhenoloogia rühma endine doktorant Kristiina Mark. Kristiina ettekanne, pealkirjaga "Microorganismal diversity within lichens", tutvustas isegi lihhenoloogide hulgas vähetuntud samblikega seotud mikroorganismide (peamiselt seened, vetikad ja bakterid) mitmekesisust ja suhteid sambliku sümbioosis.

21. oktoobrist 2. novembrini 2016. a-l toimunud ühisekspeditsioonil Keeniasse, Taita mägedesse, osalesid prof. Jouko Rikkinen ja järeldoktorandid Inga Jüriado ning Ulla Kaasalinen Helsingi Ülikoolist ning Tiina Randlane ja Andres Saag Tartu Ülikoolist. Ekspeditsiooni üldine eesmärk oli tutvuda samblike elustikuga Taita mägede veel säilunud loodusmetsades; erilist tähelepanu pöörati niiskuslembeste tsüanosamblike populatsioonidele, et järgnevate DNA analüüside käigus leida võimalikke seoseid müko- ja fotobiondi genotüüpide mitmekesisuses. Lisaks koguti sugukonda Parmeliaceae kuuluvaid liike, et täiendada Tartu Ülikooli samblike herbaariumi värske materjaliga edaspidiste fülogeneetiliste analüüside jaoks.

Inga Jüriado koos oma juhendaja Jouko Rikkineniga Lumo looduspargis

Andres Saag Mbololo mäe põlismetsas

Helsingi Ülikooli välibaas 'Terra Station' Taita mägedes

Tartu Ülikooli Lihhenoloogia töörühma spetsialist Kristiina Mark rääkis samblikest ja oma äsja kaitstud doktoritöö tulemustest samblike moodustavate seente liikide piiritlemisel Vikerraadio teadussaates Labor. Saade oli eetris 30. oktoobril ning on järelkuulatav siit.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark kaitses edukalt TÜ botaanika osakonnas 7. oktoobril 2016 oma doktoriväitekirja "Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota). Opponendiks oli professor Mats Wedin Rootsist.

Selle aasta septembrikuise Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Loopealsete samblike kirju-mirju maailm. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes II". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" loopealsete samblikke käsitlevast osast.

"Poollooduslike koosluste samblike artiklisarja esimeses osas käisime puisniidul ning vaatlesime eelkõige puutüvesid, sest puisniidul samblikud maas ei kasva. Seekord läheme loopealsetele, kus tuleb pilk just nimelt maha suunata, kuna loopealsetele on omane Eestis ja kogu Euroopas ainulaadne maapinnasamblike kooslus."

Fungistika praktikum toimus 14.-24. augustil 2016. a Laelatul.

Kokku osales 6 eriti usinat üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko.

Samblike kohustuslik nimekiri:

Põdrasamblikke uurimas Kolga looduskaitsealal, 21.08.2016.

Peaaegu kogu TÜ lihhenoloogia töörühm osales 8. Rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil (The 8th IAL Symposium) 1.-5. augustil 2016, Helsingis, Soomes. Esitasime kokku neli suulist ettekannet ja viis posterettekannet:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch , Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger "The genetic diversity of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in response to alkaline dust pollution" (suuline ettekanne);

(2) Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient" (posterettekanne);

(3) Polina Degtjarenko, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests" (posterettekanne);

(4) Inga Jüriado, Maarit Jylhä, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Genotype diversity of Nostoc symbionts of Peltigera species in grassland and forest habitats of Estonia" (suuline ettekanne);

(5) Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Diversity and habitat preferences of the Peltigera caninaspecies complex in Estonia" (posterettekanne);

(6) Inga Jüriado, Ede Oja ja Marja-Liisa Kämärä "Composition of species and functional traits of ground layer lichens on calcified and decalcified dunes of Estonia" (posterettekanne);

(7) Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag "Phylogeny and species delimitation in the lichen genus Cetrelia";

(8) Kristiina Mark, Lauri Saag, Steven D. Leavitt, Susan Will-Wolf, Matthew P. Nelsen, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Tiina Randlane ja H. Thorsten Lumbsch "Untangling Usnea: multi-locus concatenated and coalescentbased analyses reveal recent diversification history and clusters of mixed morphospecies in the section Usnea" (suuline ettekanne);

(9) Kristiina Mark, Carolina Cornejo, Christine Keller, Daniela Flück ja Christoph Scheidegger "Barcoding lichen-forming fungi using 454 pyrosequencing" (posterettekanne).

Järgmine sümpoosion, IAL9 toimub 2020. aastal Bonitos, Brasiilias.

7. juunil 2016 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel "Impact of alkaline dust pollution on genetic variation of Usnea subfloridana populations” (DOI: 10.1016/j.funbio.2016.05.010), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch, Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger. Käesolevas uuringus registreeriti esimest korda aluselise tolmusaaste negatiivne mõju samblikku moodustava seeneliigi, vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614616300605.

Selle aasta suvises Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Puisniidusamblikud vajavad valgust. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes I". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" puisniidusamblikke käsitlevast osast.

"Puisniidud on tuntud kui erakordselt liigirohked kooslused: just seal on ühel ruutmeetril tehtud kindlaks suurim soontaimede liigirikkus Euroopas. Aga puisniidud on samavõrra olulised elupaigad ka puudel kasvavatele (epifüütsetele) samblikele. Nagu niidutaimed ei kannata ka nemad võsa pealetungi, seetõttu tuleb nende elupaiga eest hoolt kanda.

Aastatuhandeid kestnud ekstensiivne karjatamine ja niitmine on puisniitudel loonud elupaiku paljudele organismidele. Nagu teada, on puisniitude seisund praegu nukravõitu: nende pindala on võrreldes kõrgajaga 18.–19. sajandil drastiliselt vähenenud. Muutused elupaigas – puisniitude puhul eelkõige võsastumine – mõjutavad ka seal elavaid organisme, sealhulgas samblikke.

Artiklisarja esimeses osas tutvustame puisniitu kui samblike väärtuslikku elupaika ja kirjeldame samblikukoosluse kujunemist mõjutavaid tegureid. Heidame pilgu sellele, millised muutused leiavad samblikukooslustes aset, kui puisniit võsastub, ja anname nõu, mismoodi hooldada puisniite samblike seisukohalt."

http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL6_2016.pdf

26. mail 2016 kaitsesid edukalt oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:

(1) Liis Sisask teemal "Liigirikkuse muutumine ajas – väljasuremisvõla ja kolonisatsiooni krediidi näiteid samblikke moodustavate seente kooslustes" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Kersti Riibak);

(2) Triin Tago teemal "Mudelorganismide otsinguil" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Sirgi Saar).

27. mail 2016 kaitses oma magistritööd Tiina Mandel teemal "Vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetiline mitmekesisus Eestis" (juhendajad Tiina Randlane ja Polina Degtjarenko, retsensent Silvia Pihu) ja pälvis uurimuse eest suurepärase hinde.

Igakevadised samblasõprade päevad oli korraldatud käesoleval aastal TÜ lihhenoloogia töörühma liikmete poolt. Samblasõprade päevad toimusid 28.-29. mail ja seekord käisime Värska kandis – Mustoja maastikukaitsealal (Tiinaliiva liivik, Rüüvlilumbi soo, liivakarjäär), Kuresoo madalsoos ja Lüübnitsas. Kokku osales 27 innukat samblasõpra.

26. mail 2016 ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research online versioonis artikkel “Changes in bryophyte and lichen communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient” (DOI: 10.1007/s11356-016-6933-5), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane. Artiklis uuritakse kuidas lubjakivikarjääride töötlemisprotsessis emiteerunud tolmusaaste muudab sammalde ja samblike liigilist koosseisu ja liigirikkust ning kuidas on võimalik selliseid andmeid kasutada pikaajalises seires. Artiklit võib lugeda ajakirja Environmental Science and Pollution Research kodulehel: http://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-6933-5

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko esines ETV+ hommiku TV-saates, kus rääkis samblikest ja sammaldest ning tutvustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekti "Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid". Videot saab järgi vaadata lingil https://www.youtube.com/watch?v=OIM9M5znaN8

Ajakirjas Organisms Diversity & Evolution (Springer Berlin Heidelberg) ilmus habesamblike fülogeneesi teemaline artikkel "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea, section Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset". Publikatsioon on hetkel saadaval online versioonina Springer kodulehel (Mark et al. 2016; doi: 10.1007/s13127-016-0273-7). Artikkel valmis TÜ lihhenoloogia töörühma ja The Field Museum'i lihhenoloogia rühma praeguste ning endiste liikmete ühistööna. Projektist osavõtjad olid Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag (TÜ), Lauri Saag (Eesti Biokeskus), Tiiu Tõrra (Eesti Mereinstituut), Steven D. Leavitt ja H. Thorsten Lumbsch (The Field Museum), Matthew P. Nelsen (Stanford University) ja Susan Will-Wolf (University of Wisconsin-Madison).

20. jaanuaril 2016 ilmus ajakirja Nordic Journal of Botany online verisoonis artikkel ”Environmental factors and ground disturbance affecting the composition of species and functional traits of ground layer lichens on grey dunes and dune heaths of Estonia” (DOI: 10.1111/njb.00936), mille autoriteks Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä ja Ede Oja. Artiklis uuritakse Eesti luidete ja liivikute (hallid rannikuluited, rusked rannikuluited ja sisemaa liivikud) samblikukooslusi, mis on mõjutatud nii loodusliku suktsessiooni kui inimtekkeliste häiringute pooltl. Ühtekokku registreeriti 28-lt alalt 66 lihheniseerunud seene (sambliku) liiki, mille hulgas oli ka mitmeid haruldasi, kaitsealuseid või punase nimestiku ohukategooriatesse kuuluvat liiki (n. Baeomyces carneus, Pycnothelia papillaria ja Stereocaulon condensatum). Leiti, et samblike liigiline koosseis erines oluliselt rannalähedaste hallide luidete (kuni 125 m kaugusel rannajoonest, ilma puittaimedeta) ja rannajoonest kaugemal asuvate osaliselt puittaimedega kinnistunud luidete ja liivikute vahel. Rannalähedastele hallidele luidetele iseloomulikeks samblikeks olid lisaks erinevatele perekonna porosamblik (Cladonia) liikidele veel lehtja tallusega samblikud nagu harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes), vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) ja perekonna kilpsamblik (Peltigera) liigid. Samuti erinesid samblikuliigid uuritud kasvukohtades oma kasvuvormi ja funktsionaalsete tunnuste poolest. Leiti, et soreedidega samblikud, lehtja tallusega liigid, samblikud, mille fotobiondiks on tsüanobakter ja väheharunenud tallusega porosamblikud (Cladonia spp.) on iseloomulikud rannalähedastele hallidele luidetele, samas kui soreedideta, rohevetikat sisaldavad, koorikja tallusega pisisamblikud ja tugevalt harunenud tallusega põõsasjad samblikud on levinud suktessiooniliselt vanematel luidetel ja liivikutel. Keskkonnatunnustest kõige olulisem samblike liigilise koosseisu ja samblike tunnuste kompositsiooni mõjutaja oli mulla pH. Samblike liigilist koosseisu liivikutel ja luidetel mõjutas oluliselt ka metsa lähedus, mulla magneesiumisisaldus ja lahtise liiva katvus. Maapinnahäiringute mõju samblike liigilisele koosseisule oli tagasihoidlik võrreldes keskonnatunnuste mõjuga. Et kaitsta ja hoida rannikuluidete ja liivikute liigirikast ja omanäolist samblikuelustikku, tuleb vältida neil aladel ehitustegevust, puhkealadel liigset tallamist ja regulaarselt eemaldada liivikutelt ja luidetelt põõsaid ning puid.

Artiklit võib lugeda ajakirja Nordic Journal of Botany kodulehel: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/njb.00936/abstract

Ajakirja The Lichenologist 2016. a esimeses numbris ilmus meilt soomlaste suurepärase raamatu 'Suomen rupijäkälät' (edited by Soili Stenroos, Saara Velmala, Juha Pykälä ja Teuvo Ahti; 2015) arvustus, vt lisatud fail.

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2015. a lõpu seisuga on Eestist teada 1166 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 942 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Uues versioonis on sisse viidud palju nomenklatuurseid muudatusi, millega tunnustatakse mitmeid hiljuti kirjeldatud või taasleitud fülogeneetilisi perekondi seniste “vanade” perekondade Aspicilia, Caloplaca, Collema, Hypocenomyce, Leptogium, Opegrapha, Verrucaria, Xanthoria jt liikide jaoks.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Novembris täienes globaalne punane nimekiri (the IUCN Red List) 29 seeneliigiga (vt lisatud fail), neist neli liiki on samblikud – Buellia asterella, Cetradonia linearis, Leptogium rivulare ja Ramalina erosa. Oja-tardsamblik (Leptogium rivulare), mida ka Eestist on kahel korral leitud (19. sajandil ja 1950ndatel) kuulub globaalses punases nimekirjas ohulähedaste kategooriasse. Täpsemaid hindamisandmeid vt lisatud failist või veebist.

Käesoleval aastal viidi läbi mitmeid samblike koolitusi. Põhiliselt õpetati välikoolituste ja paari siseloengu käigus vääriselupaiga indikaatorsamblikke, aga ka neile sarnaseid tavalisemaid liike. Koolitajaks TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Oja.

30. oktoobril 2015 tutvustas Tiina Randlane lihhenoloogia töörühma juures oma bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid.

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Oktoobrikuu rahvusvahelise eluslooduse triipkoodistamise konsortsiumi (iBOL) uudiskirjas "Barcode Bulletin" avaldati TÜ lihhenoloogia töörühma doktorandi Kristiina Mark'i ja Šveitsi riikliku metsa-, lume- ja maastiku-uuringute instituudi (WSL) professor Christoph Scheidegger'i ühitöös valminud populaarteaduslik lühiartikkel Šveitsi samblike triipkoodistamise teemal. Artiklis kirjeldatakse lihheniseerunud seente triipkoodistamist kasutades 454 pürosekveneerimist, hinnatakse triipkoodistamise edukust, probleeme ning ka pürosekveneerimise lisavõimalusena samblikega kaasnevate seente mitmekesisust. Loe lähemat lk 21-22!

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 6. Rahvusvahelisel eluslooduse triipkoodistamise konverentsil (The 6th International Barcode of Life Conference) 18.-21. augustil, Guelph'is, Kanadas. Kristiina esines konverentsil suulise ettekandega Šveitsi samblike ja nendega sotud seente triipkoodistamise teemal, pealkirjaga "Barcoding the Swiss lichens and associated fungal communities using 454 pyrosequencing". Ettekanne saavutas head vastukaja ning autasustati tudengi preemiaga. Konverentsi kõik abstraktid on saadaval ajakirja Genome veebilehel ning avaldatakse nimetatud ajakirja konverentsi eriväljaandes koos kutsutud täispublikatsioonidega. Kristiina reisi ja konverentsist osavõttu rahastas täiel määral Ontario Bioloogilise Mitmekesisuses Instituut (Biodiversity Institute of Ontario, BIO). Sõbralikust kollektiivist tehti ka grupipilt droonivideona.

Rahvusvahelise projekti Parsys 2 konsortsiumil ilmus artikkel "Evolution of complex symbiotic relationships in a morphologically derived family of lichen-forming fungi" (Divakar et al. 2015, New Phytologist). Konsortsiumisse kuulus üle 50 autori, teiste hulgas meie töörühma liikmed Tiina Randlane, Kristiina Mark ja Andres Saag ning endine liige Lauri Saag. Artiklis käsitletakse sugukonna Parmeliaceae evolutsioonilist ajalugu. Uurimus põhineb 293 taksoni kuue lookuse (ITS, nuLSU, mtSSU, RPB1, Mcm7 ja Tsr1) andmestikul. Järeldatakse, et lihhenikoolne elustiil tekkis sugukonnas üksteisest sõltumatult kolmel korral umbes 24 miljonit aastat tagasi. Lihhenikoolsed perekonnad Nesolechia ja Phacopsis asuvad arengupuu eri piirkondades; lisaks ei toeta fülogeneesi analüüs perekonna Phacopsis monofüleetilisust, seetõttu pakutakse välja uus kombinatsioon Raesaenenia huuskoneni (Räsänen) D. Hawksw., Boluda & H. Lindgr. senise nime Phacopsis huuskoneni asemel. Ühtlasi näidatakse, et paleotseen, eotseen ja oligotseen olid peamised perioodid, mil sugukonnas Parmeliaceae toimus põhiliste evolutsiooniliste liinide eristumine.

Fungistika praktikum toimus 18.-27. augustil 2015. a Laelatul, ÖMI botaanika osakonna uues praktikabaasis. Üliõpilasi osales 14, praktikumi samblike osa juhendasid Tiina Randlane, Andres Saag ja Polina Degtjarenko. Nelja päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke (vt lisatud fail).

25.08.2015 k. 19.20: Liikide nimekirja uus versioon (nimekirja lisandus Cetraria islandica; nüüd nimekirjas 70 liiki):

Hariliku põissambliku (Lasallia pustulata) leiukoht, Põõsaspea hiidrahnul, 24.08.2015.
























Rand-kuldsambliku (Caloplaca scopularis) leiukoht, Puhtulaiul mere ääres, 25.08.2015.

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) viljakehadega Puhtulaiu metsas, 25.08.2015 (foto Liis Sisask).

2015. a maikuus ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt uus samblikuraamat – Eesti kividel kasvavad suursamblikud; autorid Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin ja Liis Marmor. Raamat tutvustab kolmes keeles - eesti, inglise ja vene keeles – kõiki Eesti kividel kasvavaid suursamblikke, kokku 108 liiki. Teos on varustatud pildilise määramistabeli ja oskussõnastikuga ning ka liikide tutvustustele on lisatud ohtralt illustratsioone. Levikukaartide koostamisel kasutati üle 15 000 kirje.

Raamatu valmimisele aitasid märkuste-paranduste näol või liikide levikuandmete lisamisega kaasa TÜ lihhenoloogid Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Ave Suija; käsikirja retsenseeris botaanik Tatjana Oja.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko viis läbi Tartu Variku Kooli 8. klassi õpilastele samblike õpetamist Palupõhja looduskoolis. Õpilased olid väga õhinas ja päris edukad tavaliste samblike võrdlemisel ja määramisel.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko osales "Lichen ecology and identification" kursusel Ekenäses, Rootsis, 03.05.2015-08.05.2015. Kursuse korraldaja oli Uppsala Põllumajandusülikooli professor Göran Thor. Kursusel osales kokku 18 inimest kümnest Euroopa riigist. Polina osales lihhenoloogilistel õppekäikudel ning esines seminaril suulise ettekandega.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel on alanud projekti 'Vähetuntud elurikkus...' II etapp (KIKi 2014. a Looduskaitse programmi projekt nr 5465), mille eesmärgid on:

(a) Sammalde ja samblike täiendavate digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; infolehed koostatakse nende liikide kohta, mis väliselt sarnanevad projekti objektiks olevatele liikidele, kuid ei kuulu kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide hulka;

(b) Soontaimede kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine;

(c) Digitaalsete töövahendite kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele;

(d) Kõigi (ka projekti esimeses etapis) loodud dünaamiliste, andmebaasil põhinevate infolehtede kopeerimine staatilisteks liigilehtedeks.

Projekti kestus on 18 kuud (märts 2015–august 2016); projektis osalevad Tiina Randlane (projekti juht), Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Ede Oja ja Andres Saag (põhitäitjatena).

Vt lisa: http://efloora.ut.ee/samb/Projekt.html

Professor Christoph Scheidegger Šveitsi Föderaalsest Metsa-, Lume- ja Maastiku-uurimise Instituudist (WSL – http://www.wsl.ch/index_EN) külastas 16.–20. veebruaril 2015 meie töörühma seoses doktorant Kristiina Margi hiljuti lõppenud Eesti-Šveitsi ühisprojektiga Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode), mida rahastas koostööprogramm SCIEX. Muuhulgas esitas Christoph Scheidegger 18. veebruaril ettekande "Population genetics of the threatened forest lichen Lobaria pulmonaria" FIBIRi seminaride raames. 19. veebruaril käisime ühiselt Alam-Pedja looduskaitsealal mööda Selli-Sillaotsa õpperada tutvumas talvise rabaga.

Tiina Randlane osales 2.–4. veebruaril 2015 Rootsis, Ekenäsi mõisas toimunud Euroopa mükoloogide töötoas, kus hinnati paljude seeneliikide ohustatust globaalselt. Esialgse hinnangu said ka ligi 40 samblikku, nende hulgas kaks Eestist leitud liiki (Gyalecta ulmi ja Leptogium rivulare), vt http://iucn.ekoo.se/iucn/species_list/

Esialgsetele hinnangutele järgneb ühe spetsialisti retsensioon ja IUCNi-poolne kaalumine. Loodetakse, et veebruaris hinnangu saanud liikidele omistatakse ametlik ohustatuse staatus hiljemalt käesoleva aasta sügisel.

Ajakirjas Fungal Ecology ilmus artikkel "Functional ecology of rare and common epigeic lichens in alvar grasslands", mille autoriteks olid Ede Leppik, Inga Jüriado, Ave Suija ja Jaan Liira. Artikkel tutvustab erinevate keskkonnanõudlustega samblike rühmi Eesti loopealsetel. Uudse meetodina kasutatakse harva esinevate samblike keskonnanõudluste välja selgitamiseks nende funktsionaalset sarnasust loopealsetel tavaliste samblikega. Selleks kasutati ka teistele organismirühmadele laienevat analüütilist skeemi 'tavaline liik→keskonnatunnused→funktsionaalsed tunnused→keskonnatunnused→haruldane liik'.

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

2013. aasta Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 50) kõik artiklid on septembri keskpaigast saati digitaalsetena saadaval. Sel aastal hakkas FCE kasutama Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nüüd uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE, aga ka vanalt.

Uus veebikeskkond pakub nii lugejale, autorile, toimetajale kui ka ajakirja haldajale uusi ja asjalikke võimalusi.

Proovi järgi!

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 10. Rahvusvahelisel mükoloogia kongressil (IMC10), 3.-8. augustil, Bangkokis. Kristiina esines konverentsil kahe ettekandega: (1) suulise ettekandega tutvustades oma tööd Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis, prof. Christoph Scheidegger'i juhendamisel peakirjaga "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding mycobiont – photobiont interactions in Swiss lichens"; (2) posterettekandega "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset", kaasautoriteks Lauri Saag ja Tiina Randlane Tartu Ülikooli Botaanika osakonnast ning Steven D. Leavitt ja Thorsten Lumbsch Chicago Field Museum Teadus- ja haridus osakonnast. Kristiina posterettekannet tunnustati konverentsil parima tudengi postri auhinnaga.

Ajakirja American Journal of Botany detsembrikuu numbris ilmus meie töörühma liikmetelt (Lauri Saag, Kristiina Mark, Andres Saag ja Tiina Randlane) fülogeneesi-alane artikkel "Species delimitation in the lichenized fungal genus Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota) using gene contenation and coalescent-based species tree approaches". Seni oli nimetatud perekonnas kirjeldatud 6 morfoloogilistel tunnustel põhinevat liiki, kuid 3 liigi puhul on teada ka vahepealsete fenotüübiliste tunnustega eksemplare. 5 DNA lookuse sekventse analüüsiti erinevate meetoditega. Koostasime nii ühe-lookuse puud, 5 lookuse liidetud puud kui liigipuud; eri puude vahel ilmnes märkimisväärseid lahkhelisid. Saadud tulemusi analüüsides otsustasime, et tegemist on olukorraga, kus liinid ei ole liigitekke protsessis täielikult sorteerunud ning praegu on antud perekonnas põhjendatud mitte 6, vaid 4 liigi eristamine. Teeme ettepaneku liikide Vulpicida tilesii ja V. tubulosus sünonümiseerimiseks liigiga V. juniperinus. Seega kuuluvad Eesti loopealsetel maapinnal kasvav loo-rebasesamblik ja kadakatel kasvav kadaka-rebasesamblik ühte liiki, mille korrektne nimi on Vulpicida juniperinus.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko esines TÜ ÖMI botaanika osakonna doktorantide konverentsil Jänedal suulise ettekandega: "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution".

24. oktoobril 2014 tutvustas Tiina Randlane botaanika osakonna juures bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid.

22.-26. septembril 2014. a toimus Lätis, Šķēdes järjekordne, XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion. Meie töörühmast osales 5 inimest; esitati kolm suulist ja üks posterettekanne:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Tiina Randlane & Christoph Scheidegger "Genetic diversity of Usnea subfloridana populations in the conditions of moderate dust pollution";

(2) Kristiina Mark, Lauri Saag, Andres Saag & Tiina Randlane " Species delimitation in lichenised genus Vulpicida using gene concatenation and coalescent-based species tree approaches";

(3) Tiina Randlane & Andres Saag "National red data lists of lichenised fungi – a European overview";

(4) Marja-Liisa Kämärä, Ede Leppik & Inga Jüriado "Terricolous lichen species diversity in sand dunes influenced by disturbances and environmental factors".

Otsustati, et järgmise, XX sümpoosioni korraldavad esmakordselt poolakad.

3.–4. juunil 2014 kaitsesid oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:

(1) Heli Einberg teemal "Suktsessioonilised muutused maapinnasamblike kooslustes" (juhendaja Inga Jüriado, retsensent Tiiu Kupper);

(2) Egeli Kirk teemal "Samblike liigirikkus Eesti pärismaistel puudel" (juhendaja Liis Marmor, retsensent Kertu Lõhmus);

(3) Anna-Liisa Kuusmik teemal "Samblikupopulatsioonide geneetiline varieeruvus" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Ene Kook);

(4) Kristina Metsanurk teemal "Tolmusaaste mõju samblike mitmekesisusele" (juhendaja Polina Degtjarenko, retsensent Taavi Paal).

5. juunil 2014 kaitses oma magistritööd Marja-Liisa Kämärä teemal "Liivikute ja luidete maapinnasamblike mitmekesisuse varieeruvus sõltuvalt keskkonnateguritest ja häiringutest" (juhendajad Inga Jüriado ja Ede Leppik, retsensent Kai Vellak).

Kõik loetletud üliõpilased väärisid esitatud uurimustööde eest väga hea või suurepärase hinde.

Mai lõpuga lõppes KIKi poolt rahastatud looduskaitseline projekt “Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid”. Samblad ja samblikud on organismirühmad, mille teaduslik uuritus on Eestis võrdlemisi heal tasemel. Eestis on registreeritud ligi 600 sambla- ja üle 900 samblikuliigi; neist 51 liiki samblikke ja 46 liiki samblaid on riikliku kaitse all ning Eesti punase nimestiku (2008) nn ohukategooriatesse kuulub vastavalt 113 ja 131 liiki. Mõlemas rühmas on üle 30 liigi, mida kasutatakse vääriselupaikade (VEP) tunnusliikidena. Laiem üldsus tunneb aga samblaid ja samblikke halvasti ning enamasti teatakse vaid tavalisi liike. Projekti peamine eesmärk oli võimaluse loomine haruldaste ja ohustatud sambla- ja samblikuliikide tundmaõppimiseks kõigil, kel selleks on soovi. Koostati 327 digitaalset infolehte, mis tutvustavad kõnesolevate liikide diagnostilisi tunnuseid, erinevust sarnastest liikidest, kasvukohti/kasvupinda, levikut ja sagedust Eestis, samuti ohustatud liikide ohutegureid ning kaitsealuste liikide kaitsesoovitusi. Infolehed on illustreeritud liikide fotode, jooniste ja levikukaartidega; lisatud on mitmeid linke teistele elektroonilistele vahenditele, sh tunnustatud pildigaleriidele. Tutvu valminud liigilehtedega siin: samblad; samblikud!

Projekti viisid läbi TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna töötajad – lihhenoloogid Tiina Randlane, Liis Marmor, Inga Jüriado ja Andres Saag ning brüoloogid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak. Rohkem infot projekti koduleheküljel.

KIKi poolt 2013–2014 sihtfinantseeritava projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" raames toimus 6. mail 2014 teine koolituspäev. Tutvustasime 'vähetuntud elurikkuse' liike nii herbaareksemplaride kui valminud töövahendite abil. Esitati järgmised ettekanded:

1. Tiina Randlane & Andres Saag "Projekt 'Vähetuntud elurikkus...' – tehtud!"

2. Nele Ingerpuu "Sammalde määramistunnused"

3. Inga Jüriado "Samblike määramistunnused"

Tartu Ülikooli botaanikaaia külastuskeskusesse kogunes üle 40 koolitusest osavõtja. Samblike õppimist juhendasid Inga Jüriado, Ede Leppik, Liis Marmor ja Tiina Randlane; samblaid tutvustasid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak.

Ilmus artikkel samblike biomonitooringu võrdlusest kuue Euroopa riigi spetsialistide vahel. Metoodilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kuivõrd erinevad on sama standardset metoodikat kasutades saadavad samblike vaatlusandmed vastavalt töögruppidele. Eestist olid uurimuses kaasatud Liis Marmor ja Tiiu Tõrra. Tulemuste kohta saab lähemalt lugeda siit: Cristofolini, F.; Brunialti, G.; Giordani, P.; Nascimbene, J.; Cristofori, A.; Gottardini, E.; Frati, L.; Matos, P.; Batič, F.; Caporale, S.; Fornasier, M. F.; Marmor, L.; Merinero, S.; Nuñez Zapata, J.; Tõrra, T.; Wolseley, P.; Ferretti, M. (2014). Towards the adoption of an international standard for biomonitoring with lichens - Consistency of assessment performed by experts from six European countries. Ecological Indicators, 45, 63 - 67.

Seisuga 05.02.2014 on TÜ samblike herbaariumis kokku 3445 lihheniseerunud ja lihhenikoolse seene taksonit, sh 56 taksoni tüüpeksemplarid. Eesti herbaarium sisaldab 1063 taksonit ja üldherbaarium 3199 taksonit. Viimase aasta jooksul on lisandunud 27 taksonit.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko osales "Lichen ecology and biology" doktorantide kursusel Uppsala Põllumajandusülikoolis, Rootsis 03.03.2014-07.03.2014. Kursusel osales kokku 13 doktoranti ja post-doktoranti üle Euroopa. Lektoritena osalesid Johan Asplund, Anders Dahlberg, Stefan Ekman, Per-Anders Esseen, Piret Lõhmus, Kristin Palmqvist, Thomas Ranius, Göran Thor, Leif Tibell. Polina kuulas loenguid ning osales kirjanduse seminaridel. Samas esines ta suulise ettekandega.

24. oktoobril 2013 tutvustas Tiina Randlane lihhenoloogia töörühma juures oma bakalaureusetööd koostavatele tudengitele lõputöö ülesehituse ja vormistamise põhinõudeid; konsultatsioonil osalesid nii juhendajad kui üliõpilased.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt 2013–2014 finantseeritava projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" raames korraldasime koos naabrinaistega (= brüoloogidega kõrvalkabinetist) 28. augustil 2013 koolituspäeva kõnesolevate liikide tutvustamiseks. Koolitus toimus Järvselja jahilossis, kestis ligi 6 tundi ja sellest võttis osa 59 inimest, tunduvalt rohkem kui algselt plaanisime. Esitati järgmised ettekanded:

1. Tiina Randlane "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaisealused, ohustatud ja tunnusliigid"
2. Liis Marmor "Vähetuntud samblikud"
3. Kai Vellak "Vähetuntud elurikkus: sammaltaimed"

Ettekannetele järgnes 3-tunnine õppekäik Järvselja ürgmetsakvartalis ja selle ümbruses. Samblaid tutvustasid Kai Vellak ja Mari Müür, samblikke – Liis Marmor, Tiina Randlane ja Andres Saag.

17. ja 18. septembril 2013 külastas meie töörühma Dr. H. Thorsten Lumbsch (Chicago Field Museum, USA). Thorsten, kes praegu täidab ka Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsioonipresidendi kohuseid, esitas FIBIRi seminaride raames ettekande teemal "Goodbye morphology? A paradigm shift in the delimitation of species in lichenized fungi" ning andis nõu meie doktorandile Kristiina Margile Usnea fülogeneesi käsitlevas projektis.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi, et teha teadustööd Šveitsi teadusasutuses Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research (WSL). Projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) kestab 12 kuud algusega jaanuar 2014. Sellel ajal töötab Kristiina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et (1) töötada välja sümbiontide spetsiifilised markerid seltsi Lecanorales erinevate samblikuliikide mükobiondi ja fotobiondi triipkoodistamiseks kasutades 454-pürosekveneerimise meetodit ning (2) uurida mükobiondi ja fotobiondi suhete varieerumist geograafilisel ja ökoloogilisel gradiendil.

Töörühma doktorant Kristiina Mark osales Põhjamaade Lihhenoloogia Ühingu (NLF) kokkutulekul Vadstenas, Rootsis 11.08.2013 - 15.08.2013. Kristiina esines üritusel suulise ettekandega “Phylogeny and species delimitation of Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota)”. Teema pälvis suurt tähelepanu ja võeti hästi vastu. Sõitu rahastas Maateaduste ja ökoloogia doktorikool.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Šveitsi, Birmensdorfi ajavahemikul 13.01.2014 - 12.02.2014. Polina viibib sel ajavahemikul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL), kus hakkab töötama biodiversiteedi uuringute töörühma juhi prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel. Lähetuse eesmärgiks on omandada Polina doktoritöö jaoks vajalikku metoodikat ja teadustöö kogemusi ühes kõrgetasemelises teaduslaboris.

5. juunil 2013 kaitses ÖMI botaanika osakonnas oma bakalaureusetööd meie töörühma üliõpilane Tiina Mandel teemal "Perekond kuldsamblikud (Caloplaca) – taksonoomia, ökoloogilised nõudlused ja uuritus Eestis" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent doktorant Kristiina Mark).

Loodusteadusliku hariduse keskuse juures kaitses oma magistritööd meie endine üliõpilane Stiina Lõhmus teemal "Samblikealase õppematerjali koostamine ning katsetamine" (juhendaja Anne Laius).

Mõlemad tudengid pälvisid oma uurimustööde eest suurepärase hinde.

Jaanuaris avaldasime elektrooniliselt uue, kolmanda versiooni tsetrarioidsete samblike nimede ja sünonüümide nimekirjast. Uuendusena on nimekiri nüüd andmebaasipõhine (andmebaasimootorina on kasutusel FileMaker), sisaldades kokku 572 nime, neist 149 nime on kehtivad. Iga nime kohta on esitatud tema avaldamise täielikud andmed, nime staatus (kehtiv nimi, homo- või heterotüüpne sünonüüm) ning enamiku kohta ka tüüpmaterjalide info. Kehtivate nimede kohta on lisatud liigi fülogeneetiline staatus (nt kas kuulub tsetrarioidide tuumikrühma, kas liigi kohta on läbi viidud DNA-põhiseid fülogeneetilisi uuringuid). Esitatud nimede piires on võimalikud mitmesugused otsingud ja järjestamised.

Fail mahalaadimiseks:

Lähtudes tsetrarioidsete samblike kolmandas nimekirjas avaldatud andmetest viisime läbi viie globaalse taksonoomilise andmebaasi (Catalogue of Life, Encyclopedia of Life, Index Fungorum, LIAS ja MycoBank) võrdluse. Hinnates 30 valitud tsetrarioidse nime (10 kehtivat nime, 10 homotüüpset ja 10 heterotüüpset sünonüümi) kohta andmebaasides esitatud nomenklatuurseid andmeid analüüsisime nimetatud andmebaaside korrektsust ja arutlesime interneti-ressursside edasiste arendusvõimaluste üle.

Kirjeldatud andmebaaside võrdluse kohta loe lähemalt: Saag, A., Randlane, T., Saag, L., Thell, A. & Ahti, T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens: A databased tool for documentation of nomenclatural data – lessons learned. Taxon 62.

Eesti samblike andmebaas eSamba on täiendatud arvukate, seni avaldamata kirjetega, mida kerib-lappab uus kasutajaliides eSamba-13!

eSamba nimi tuli Eesti samblike andmebaasi tähistamiseks kasutusele 2007. aasta alguses, andmebaasi koostamine algas möödunud sajandi ühekskümnendate keskel. Tollal polnud eksemplaride andmebaasid sugugi mitte tavalised, ja niiviisi puudus vajadus ka spetsiifilise nime järele – tavaliselt kasutati akronüümi BRAHMS (tegelikult andmebaasi-tarkvara FoxPro ühe arenduse nimi). 2008 kolisid eSamba nimi ja sisu uude vormi, andmeid hakkas käitama FileMaker tarkvara, alul piiratud võrgupääsuga tava-arvutis, varsti FileMaker Serveris.

Palju aastaid koondas Eesti samblike andmebaas ainult Tartu Ülikooli kogudes säilitatavate eksemplaride andmeid, viimane eSamba kasutajaliides vahendab eelnimetatute kõrval ka erinevate tööde käigus talletatud vaatlusandmeid, lisab sinna Eesti punase nimestiku aluseks oleva liigi-info, kõrvutab tööde käigus kasutatud nimekujusid Eesti samblike nimestiku nimedega, tekitab kiirseoseid teiste baaside ja kaardilahendustega jne.

Keskne kasutajaliides eSamba-13 on mõeldud eelkõige professionaalsele kasutajale, kuid Guest Account sisselogimine võimaldab siiski saada nö kontaktandmed kõigi umbes 60 000 kande kohta. Põhjalikuma info ja paremate kasutusvõimaluste saamiseks tuleks pöörduda konkreetse(te) kannete omaniku ja/või eSamba administraatori poole.

Alates jaanuarikuust on võrgus kättesaadaval artikkel, milles keskendutakse Eesti loopealsete samblikukoosluste uurimisele: Leppik, E., Jüriado, I., Suija, A, Liira, J. The conservation of ground layer lichen communities in alvar grasslands and the relevance of substitution habitats.

http://link.springer.com/article/10.1007/s10531-012-0430-z

Ajakirjas Lichenologist ilmus meie artikkel samblikest puuvõrades. Uuringu käigus registreeriti kõik samblikuliigid 15 kuusel ja 15 männil jalamist kuni ladvani välja (puude miinimumvanus oli 100 aastat). Selgus, et keskmiselt oli uuritud kuuskedel 41 ja mändidel 34 liiki samblikke. Seejuures leiti alumisel kahel meetril (s.t. kõrgusel, mida on ilma ronimata või puid langetamata võimalik vaadelda) vaid umbes kolmandik kogu puu liikidest - keskmiselt 14 liiki kuuskedel ja 12 mändidel. Ainult kõrgemal kui kaks meetrit kasvas nii Eestis sagedasi, kuid ka mõningaid võrdlemisi haruldasi liike. Ka kõik viis leitud Punase Raamatu liiki (kahar lõhnasamblik ja neli liiki habesamblikke) kasvasid vaid kõrgemal kui kaks meetrit.

Artiklit saab lugeda siit: L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2013. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, 51-63.

Ajakiri The Lichenologist avaldas loetelu viimase 12 kuu 10 kõige enam loetud (= enim täismahus mahalaaditud) artiklitest. Inga Jüriado jt osalusel valminud artikkel kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel ajakirja 2012. a 2. numbris kuulus sellesse loetellu. Vt uudist 8. veebruaril 2012. a ja artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

Folia Cryptogamica Estonica 49. number, mis on kättesaadav nii digitaalsena kui ka trükitud kujul (ilmus oktoobris 2012) sisaldab üheksat eelretsenseeritud teadusartiklit samblike ja seente kohta, lisaks järelehüüded mükoloog Erast Parmastole ja lihhenoloog Taimi Piinile ning Erast Parmasto bioloogiliste kirjutiste bibliograafia. Eestile uute liikide rubriigis esitatakse andmeid 8 samblikuliigi ja 7 lihhenikoolse seeneliigi kohta. Teadusartiklites tutvustatakse Edela-Gröönimaa, Venemaa eri piirkondade (Leningradi oblasti, Kesk-Uraalide, Kesk-Siberi, Komi Vabariigi) ja Poola samblikke ning lihhenikoolseid seeni. Veel on vaatluse all Eestist leitud põldtimuti endofüütsed seened.

FCE ilmub Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Tartu Ülikooli kirjastamistoetuse toel ning alates 2012. aastast Tartu Ülikooli Kirjastuse kaubamärgi all. Koos 49. numbri valmimisega sõlmiti leping, mille kohaselt FCE materjalid tehakse kättesaadavaks läbi EBSCO vahendite (vt ka http://www.utlib.ee/index.php), varasemast vahendavad Foliat Scopus ja DOAJ (Directory of Open Access Journals).

NB Digitaalse FCE artiklid ilmuvad sedamööda, kuidas nad läbivad tavapärased kirjastamistoimingud; paberversioon ilmub traditsiooniliselt septembri lõpus või oktoobri alguses.

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. Praeguse seisuga on Eestist teada 1151 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 936 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 184 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 57 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Lauri Saag esines TÜ MRI, TÜ EGV ja EBK aastakonverentsil ettekandega "The forest behind the tree – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)".

Konverentsi võrguleht

Esitluse abstrakt ja lühikokkuvõte

Kogu ettekanne

Lauri Saag viis läbi fülogeneetilistele liigipuudele pühendatud seminari Eesti Biokeskuse evolutsioonilise bioloogia töörühmas.

Valmisid Tahkuna ja Pihla-Kaibaldi looduskaitsealade ning Matsalu rahvuspargi laidude kaitsealuste samblike inventuuri aruanded. Keskkonnaameti poolt tellitud töö Hiiumaal ja Matsalu laidudel viisid 2012 suvel läbi Liis Marmor ja Ede Leppik. Põhjalike välitööde tulemusena leiti Tahkunal neli kaitsealust samblikuliiki: Bacidia biatorina (tera-mõhnsamblik), Megalaria grossa (suur nööpsamblik), Stereocaulon condensatum (pisi-tinasamblik) ja Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik). Pihla-Kaibaldis leiti kaheksa liiki, lisaks eelnimetatud neljale veel Hypocenomyce anthracophila (männi-soomussamblik), Lecidea erythrophaea (puna-näsasamblik), Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) ning Usnea barbata (kare habesamblik). Kõige arvukamad liigid olid pisi-tinasamblik, kes kasvab liivikutel maapinnal, harilik koobassamblik, peamiselt sangleppadel ja haabadel, ning suur nööpsamblik, kelle peamiseks kasvusubstraadiks on haab. Inventeeritud Matsalu laidudel (kokku 14 laidu) ei leitud mitte ühtegi kaitsealust samblikku. Rõõmustav on siiski see, et Punase Raamatu ohualdiste liikide hulka kuuluv kivi-rihmsamblik (Ramalina siliquosa) on Papilaiul endiselt olemas ja väga heas seisukorras. Liiki on Eestis lisaks teada veel vaid kahest kohast; Papilaiu leiukoha kohta pärinevad esimesed andmed juba 1934. aastast.

Toimus Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna magistrantide eriseminar. Ettekandes "Samblikud metsas puu otsas" tutvustas Liis Marmor töörühma poolt viimastel aastatel läbi viidud uuringuid Eesti metsades, kus samblikke ei vaadeldud mitte ainult tavapäraselt ligipääsetaval alumisel kahel meetril, vaid kuni puulatvadeni välja. Mis ja kus täpsemalt võib lugeda juba ilmunud artiklist L. Marmor, T.Tõrra, T. Randlane, 2010. The vertical gradient of bark pH and epiphytic macrolichen biota in relation to alkaline air pollution. Ecological Indicators 10, 1137-1143 ning peatselt ilmuvast tööst L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2012. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, xx-xx.

TÜ LOTE Botaanika osakonna Theodor Lippmaale pühendatud konverentsil esitles Lauri Saag Kristiina Markiga ühistöös valminud ettekannet "Hidden dangers in molecular species identification – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)". Publikut paistis asi huvitavat.

Esitlus PDF formaadis:

Tartu Ülikool ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on allkirjastanud sihtfinantseerimise lepingu projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" täitmiseks ajavahemikus jaanuar 2013–mai 2014; projekti juht on Tiina Randlane. Projekti põhieesmärk on vähetuntud organismirühmade – sammalde ja samblike – kaitsealuste, Punase nimestiku järgi ohustatud ja VEPi tunnusliikide kohta käiva andmestiku koondamine ja täiendamine ning nende liikide tutvustamine nii sihtrühmale (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajatele) kui laiale avalikkusele erinevate tegevuste kaudu, kasutades sealjuures uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Töö käigus soovime lahendada järgmised ülesanded: (a) kaitsealuste ja ohustatud sammalde ja samblike ning VEPi tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; (b) digitaalsete määrajate koostamine keskkonna- ja looduskaitsetöötajate spetsiifilisi vajadusi arvestades; (c) digitaalsete töövahendite (infolehed, määrajad) kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele.

Andres Saag ja Tiina Randlane viisid Pärnus läbi TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" koolituse teemal "Taimede, loomade ja seente interaktiivsed määrajad ja mida need võimaldavad". Koolitusel osales 14 inimest, peamiselt Pärnu Tehnika- ja Loodusemaja huviringide õpetajad. Koolituse käigus tutvustasime määrajate põhimõttelist ülesehitust, erinevaid internetimäärajaid ning pihuseadmete rakendusi. Koolitusel osalejate soovil toimub 30. novembril Tartus teine, põhjalikum koolitus, mis hõlmab ka praktilist õpetust, kuidas olemasolevatest baasmäärajatest luua väiksemaid, kohalikke määrajaid.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Kristiina Mark sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse ajavahemikul 16.10.2012 - 13.01.2013. Kristiina viibib sel ajavahelikul teadus- ja arendusasutuses The Field Museum of Natural History, kus ta töötab dr. H. Thorsten Lumbsch töörühma juures. Lähetuse eesmärgiks on koostöö arendamine kahe töörühma vahel läbi koostööprojekti, mis hõlmab perekonna Usnea fülogeneetilist uuringut. Vajalikud laboritööd viib Kristiina läbi The Field Museum'i kõrgetasemelises teaduslaboratooriumis, The Pritzker Laboratory.

Uurimus lihheniseerinud seeneliikide Vulpicida juniperinus ja V. tubulosus eristamisest DNA tunnuste alusel. Morfoloogiliselt sarnaste ning raskesti eritatavate liikide piiritlemiseks analüüsisime 79 Vulpicida eksemplari tuuma ITS, Mcm7 ja mitokondri SSU DNA järjestusi. Üksikute lookuse fülogeneesipuude vahel ilmnesid tugevad konfliktid. ITS ja liidetud lookuste fülogeneesipuul eristusid kaks tugevalt toetatud rühma, kus mõlemad uuritavad liigid paiknesid segiläbi. Meie poolt uuritud andmed ei toeta liikide V. juniperinus ja V. tubulosus eristamist praegu kehtivat taksonoomia järgi. Vt artiklit: Mark, K., Saag, L., Saag, A., Thell, A. & Randlane, T. 2012. Testing morphology-based delimitation of Vulpicida juniperinus and V. tubulosus (Parmeliaceae) using three molecular markers. The Lichenologist 44(6): 757-772.

Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonnas toimus bakalaureusetööde kaitsmine; teiste hulgas kaitsesid edukalt oma lihhenoloogia-alaseid referatiivseid töid järgmised üliõpilased:

Tambet Krinal teemal "Eesti vääriselupaikade indikaatorsamblikud" (juhendaja Liis Marmor, retsensent Kristiina Mark);

Marja-Liisa Kämärä teemal "Maapinna eluskoorik: struktuur, funktsioonid ja levik" (juhendaja Inga Jüriado, retsensent Riin Tamme);

Kirsi Loide teemal "Häiringute mõju maapinnal kasvavatele samblikele" (juhendaja Ede Leppik, retsensent Heidi Tamm);

Kairi Part teemal "Samblike kohastumused ekstreemsetes tingimustes" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Liis Marmor).

Kokku 165 lehekülge teksti ja üle 330 viidatud (ning loodetavasti ka läbi loetud) kirjandusallika!

Andres Saag ja Tiina Randlane tutvustasid organismide digitaalseid määrajaid ja viisid läbi praktilise koolituse Kuusalu Keskkoolis TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" raames. Koolitusel osales 12 õpetajat Kuusalu Keskkoolist, Muraste Looduskoolist ja Aegna loodusmajast. Koolituse käigus tutvustasime taimede ja loomade määrajate kõrval ka samblike määramist ja selleks sobivaid töövahendeid, sealhulgas kooliõpilaste jaoks koostatud lihtsat, 15 puudel kasvavat samblikuliiki sisaldavat "Väikest samblike koolimäärajat". Koolituse jaoks valmis veel spetsiaalne, Kuusalu kooli ümbruses kasvavaid puid ja põõsaid sisaldav digitaalne määraja "Kuusalu loodusväärtuste raja puud".

Liis Marmor ja Tiiu Tõrra juhendasid samblike õpet ning tutvustasid organismide digitaalseid määrajaid (TEEME projekt "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu") Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldatud koolituspäeval Kohila Gümnaasiumis. Koolitusel osales kokku ligi 20 kooliõpilast ning õpetajat. Koolituse käigus räägiti samblikest, nende mitmekesisusest ja tähtsusest looduses, samuti ehitusest ja paljunemisest, ning tutvustati määramiseks olulisi samblikega seotud spetsiifilisi mõisteid. Toimus väliekskursioon, mille käigus õpiti tundma ning koguti kaasa tavalisemaid samblikuliike. Lisaks määrasid õpilased kooli ümbruse puudel kasvavaid samblikke, mille jaoks olime valmistanud spetsiaalse, vaid kooli ümbruse liike hõlmava määraja "Kohila Gümnaasiumi ümbruse puudel kasvavad suursamblikud".

Tiina Randlane, Andres Saag ja Liis Marmor viisid Tartus läbi TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" koolituse teemal "Taimede, loomade ja seente interaktiivsed määrajad ja mida need võimaldavad". Koolitusel osales üle 40 kooliõpilase ja õpetaja 16 Eesti koolist. Koolituse käigus tutvustasime erinevaid internetimäärajaid ja pihuseadmete rakendusi, rääkisime samblike kasutamisest õhu saastatuse indikaatoritena ning lõpetuseks määrasime koos, interaktiivseid töövahendeid kasutades, mitmed samblikuliigid. Koolituse eel valmis Eesti taimede ja samblike interaktiivseid määrajaid koondav uus võrgusait aadressil http://efloora.ut.ee

Samalt saidilt leiab uue interaktiivse samblike määraja "TÜ botaanikaaia puudel kasvavad suursamblikud", mis sisaldab 20 suursambliku liiki.

Meie töörühma veebileht taaskäivitub peale mitme aasta pikkust vaheaega viki-tarkvara kasutades.

Kuidas leiab kasutaja siit endale vajaliku? Lihtsaim viis on kasutada 'Lipikuid' (Tags) — vaadatava lehega samalaadsete lehtede leidmiseks tuleb klõpsata neid lehe päises; kõiki 'Lipikuid' saab kasutada otsinguakna kerimisriba kaudu. Otsinguaknasse võib tippida mistahes teksti ja seda otsida lehtede pealkirjade ja sisutekstide hulgast.

Kui soovid saada ülevaadet lihhenoloogia töörühma veebist, nö alustada 'algusest', siis klõpsa päise kirjal 'Lihhenoloogia töörühm'.

Uurimus Ida- ja Kagu-Aasia haruldasest samblikust Platismatia erosa. Nepaalist, Bhutanist ja Hiina Tiibeti piirkonnast kogutud materjali põhjal kirjeldatakse selle liigi fertiilseid struktuure, sh esmakordselt püknidiospoore. TLC analüüsi abil avastati selle liigi jaoks kaks uut samblikuainet, pannaarhape ja jackiinhape. Fülogeneetiliselt peetakse P. erosa lähimateks taksoniteks liike P. formosana ja P. regenerans, samas morfoloogiliselt ei ole need liigid kuigi sarnased. Vt artiklit: Obermayer, W. & Randlane, T. 2012. Morphological and chemical studies on Platismatia erosa (Parmeliaceae) from Tibet, Nepal and Bhutan. The Bryologist 115(1): 51–60.

Ajakiri The Lichenologist koostas loetelu eelmisel, 2011. aastal ilmunud köite kõige enam loetud artiklitest (2 enim täismahus mahalaaditud artiklit igast ajakirjanumbrist). Lauri Saagi jt osalusel valminud artikkel Euroopa kaharate habesamblike fülogeneesist ajakirja 5. numbris kuulus sellesse loetellu. Koos teiste enim loetud artiklitega muudeti ka see uurimus üheks kuuks (märtsi lõpuni) tasuta mahalaaditavaks. Vt artiklit: Saag, L., Tõrra, T., Saag, A., Del-Prado, R. & Randlane, T. 2011. Phylogenetic relations of European shrubby taxa of the genus Usnea. The Lichenologist 43(5): 427–444.

Uurimus kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel. Uuringust ilmnes, et liigi esinemise tõenäosus suurenes koos valgustatuse ja puid ümbritsevate põõsaste kõrguse suurenemisega ning vähenes koos kauguse suurenemisega lähimast koloniseeritud puust. Võib tõdeda, et kinnikasvavad puisniidud on sobiv kasvukoht kopsusambliku jaoks. Pakuti välja puisniitude hooldamise võtted, mis peaksid soodustama kopsusambliku populatsioonide püsimist neis kasvukohtades. Vt artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

Peaaegu kogu töörühm osales rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil IAL7 Bangkokis, Tais. Esitasime kokku neli suulist ettekannet: Ede Leppik koos kaasautoritega teemal "Changes in epigeic lichen communities in calcareous grasslands (alvars) due to the cessation of traditional land use"; Lauri Saag, Kristiina Mark jt teemal "Phylogeny of the genus Vulpicida and delimitation of the species"; Tiiu Tõrra koos kaasautoritega teemal "Delimiting phylogenetic species among European taxa of the genus Usnea"; Tiina Randlane & Andres Saag teemal "Towards a worldwide checklist of Parmeliaceae: progress and problems". Liis Marmor koos kaasautoritega esitles posterettekannet "The vertical gradient of epiphytic lichens in coniferous forest canopies". Ede Leppik võitis esmakordselt välja antud Margalith Galuni auhinna parima suulise tudengiettekande eest.

Eesti Teadusfond otsustas rahastada grandiprojekti 9109 "Lihheniseerunud seente morfoloogia-põhise taksonoomia testimine molekulaarsete markerite abil ning seosed ökoloogiliste uuringutega" ajavahemikul 2012–2015. Projekt koosneb 3 tegevusest (TEG) eesmärgiga aidata kaasa evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisele sugukonnas Parmeliaceae, ja võimaldada seeläbi adekvaatse ökoloogilise informatsiooni kogumist seire, looduskaitse jms tarbeks.

• TEG 1. Tsetrarioidsete taksonite piiritlemine. Selle tegevuse raames uurime valitud taksonite fülogeneesi, nt liikide eristamist Vulpicida juniperinus–V. tubulosus–V. tilesii kompleksis ning liigipaaride ja kemotüüpide evolutsioonilist põhjendatust perekonnas Cetrelia. Praktilise väljundina koostatakse kasutaja-sõbralik maailma tsetrarioidsete samblike määraja.
• TEG 2. Euroopa Usnea liikide määramine molekulaarsete markerite alusel. Jätkame fülogeneetilisi analüüse selles perekonnas, lisades väheuuritud liike sektsioonidest Usnea ja Ceratinae ning suurendades analüüsitavate eksemplaride arvu.
• TEG 3. Valitud taksonite populatsiooniuuringud. Mõnede taksonite puhul uurime lisaks populatsioonide ökoloogilisi eelistusi või geneetilist mitmekesisust. Näiteks analüüsime statistiliselt Vulpicida juniperinus–V. tubulosus sekveneeritud eksemplaride kasvukohtade ökoloogilist andmestikku eesmärgiga välja selgitada, kas monofüleetilised klaadid on seotud mingite ökoniššidega.

Projekti vastutav täitja on Tiina Randlane ja projekti põhitäitjad on Ede Leppik, Kristiina Mark, Liis Marmor, Andres Saag, Lauri Saag ja Tiiu Tõrra.