Blog

21. aprillil 2017 sai vabalt veebis kättesaadavaks uus samblikupiltide valik – üle 1100 foto. Eesti samblike pilte on võimalik otsida Eesti samblike nimekirja lisamenüüde kaudu või eSEIS alajaotisest [samblike fotod].

Sama pildibaasi kasutatakse ka Vähetuntud elurikkuse illustreerimisel.

Pilte on võimalik otsida:

• ladinakeelse perekonnanime
• ladinakeelse liiginime
• eestikeelse perekonnanime
• pildi autori nime

järgi.

Lõpp-tulemusena saab vaadata 2200x2200 piksli sisse mahtuvat pilti.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval viisid TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Leppik ja nooremteadur Polina Degtjarenko läbi abiturientidele samblike töötuba. Töötoas “Samblikud – eluslooduse sfinksid ja pioneerid” tutvuti samblike väliskujuga, vaadeldi nende erinevaid struktuure stereomikroskoobis ja samblikke moodustavaid eri organisme valgusmikroskoobis – seent ja vetikat või tsüanobakterit. Samas näidati samblikus sisalduvate ainete värvusreaktsioone ja tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud samblikke. Lisaks rääkisid töötoa läbiviijad milleks ja kuidas samblikke uuritakse.

Ilmus uus, täiendatud digiversioon Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2016. a lõpu seisuga on Eestist teada 1176 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

5. jaanuaril 2017 ilmus Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...' koomiks ja tutvustav jutt samblikest. Koomiksiseeriat erinevatel teemadel joonistab Ott Vallik, samblikke käsitleva jutu 'Samblikud on seened, pioneerid ja sfinksid' kirjutas Tiina Randlane.

Vaata blogi: http://rikaselu.blogspot.com.ee/2017/01/samblikud-on-seened-pioneerid-ja.html

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni uudistelehes 'International Lichenological Newsletter' nr. 49(2), mis ilmus 2016. a detsembris, avaldati kolm artiklikest meie töörühmalt:

(a) Kristiina Mark ja Polina Degtjarenko tutvustavad oma edukalt kaitstud doktoritöid (lk. 41–43);

(b) Tiina Randlane kirjeldab, kuidas valiti lihhenoloogia sümpoosionil IAL8 k.a. augustis Helsingis välja parim tudengiposter (lk. 9–11)

(c) Tiina Randlane ja Andres Saag jagavad muljeid soome lihhenoloogidega ühiselt ekspeditsioonilt Keeniasse (lk. 32-35).

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko esines mükoloogiaühingu aastakoosolekul suulise ettekandega: "Lihheniseerunud seente geneetiline mitmekesisus: meetodid, mõjutavad tegurid, näited". Selleaastane mükoloogiaühingu aastakoosolek toimus TÜ loodusmuuseumi õppeklassides.

Tartu Ülikooli botaanika osakonna doktorantide selleaastane seminar toimus 17.-18. novembril Kubija hotellis. 16 ettekande pidaja hulgas esitles oma praegust teadustööd ka TÜ Lihhenoloogia rühma endine doktorant Kristiina Mark. Kristiina ettekanne, pealkirjaga "Microorganismal diversity within lichens", tutvustas isegi lihhenoloogide hulgas vähetuntud samblikega seotud mikroorganismide (peamiselt seened, vetikad ja bakterid) mitmekesisust ja suhteid sambliku sümbioosis.

21. oktoobrist 2. novembrini 2016. a-l toimunud ühisekspeditsioonil Keeniasse, Taita mägedesse, osalesid prof. Jouko Rikkinen ja järeldoktorandid Inga Jüriado ning Ulla Kaasalinen Helsingi Ülikoolist ning Tiina Randlane ja Andres Saag Tartu Ülikoolist. Ekspeditsiooni üldine eesmärk oli tutvuda samblike elustikuga Taita mägede veel säilunud loodusmetsades; erilist tähelepanu pöörati niiskuslembeste tsüanosamblike populatsioonidele, et järgnevate DNA analüüside käigus leida võimalikke seoseid müko- ja fotobiondi genotüüpide mitmekesisuses. Lisaks koguti sugukonda Parmeliaceae kuuluvaid liike, et täiendada Tartu Ülikooli samblike herbaariumi värske materjaliga edaspidiste fülogeneetiliste analüüside jaoks.

Inga Jüriado koos oma juhendaja Jouko Rikkineniga Lumo looduspargis

Andres Saag Mbololo mäe põlismetsas

Helsingi Ülikooli välibaas 'Terra Station' Taita mägedes

Tartu Ülikooli Lihhenoloogia töörühma spetsialist Kristiina Mark rääkis samblikest ja oma äsja kaitstud doktoritöö tulemustest samblike moodustavate seente liikide piiritlemisel Vikerraadio teadussaates Labor. Saade oli eetris 30. oktoobril ning on järelkuulatav siit.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark kaitses edukalt TÜ botaanika osakonnas 7. oktoobril 2016 oma doktoriväitekirja "Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota). Opponendiks oli professor Mats Wedin Rootsist.

Selle aasta septembrikuise Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Loopealsete samblike kirju-mirju maailm. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes II". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" loopealsete samblikke käsitlevast osast.

"Poollooduslike koosluste samblike artiklisarja esimeses osas käisime puisniidul ning vaatlesime eelkõige puutüvesid, sest puisniidul samblikud maas ei kasva. Seekord läheme loopealsetele, kus tuleb pilk just nimelt maha suunata, kuna loopealsetele on omane Eestis ja kogu Euroopas ainulaadne maapinnasamblike kooslus."

Fungistika praktikum toimus 14.-24. augustil 2016. a Laelatul.

Kokku osales 6 eriti usinat üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko.

Samblike kohustuslik nimekiri:

Põdrasamblikke uurimas Kolga looduskaitsealal, 21.08.2016.

Peaaegu kogu TÜ lihhenoloogia töörühm osales 8. Rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil (The 8th IAL Symposium) 1.-5. augustil 2016, Helsingis, Soomes. Esitasime kokku neli suulist ettekannet ja viis posterettekannet:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch , Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger "The genetic diversity of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in response to alkaline dust pollution" (suuline ettekanne);

(2) Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient" (posterettekanne);

(3) Polina Degtjarenko, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests" (posterettekanne);

(4) Inga Jüriado, Maarit Jylhä, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Genotype diversity of Nostoc symbionts of Peltigera species in grassland and forest habitats of Estonia" (suuline ettekanne);

(5) Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Diversity and habitat preferences of the Peltigera caninaspecies complex in Estonia" (posterettekanne);

(6) Inga Jüriado, Ede Oja ja Marja-Liisa Kämärä "Composition of species and functional traits of ground layer lichens on calcified and decalcified dunes of Estonia" (posterettekanne);

(7) Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag "Phylogeny and species delimitation in the lichen genus Cetrelia";

(8) Kristiina Mark, Lauri Saag, Steven D. Leavitt, Susan Will-Wolf, Matthew P. Nelsen, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Tiina Randlane ja H. Thorsten Lumbsch "Untangling Usnea: multi-locus concatenated and coalescentbased analyses reveal recent diversification history and clusters of mixed morphospecies in the section Usnea" (suuline ettekanne);

(9) Kristiina Mark, Carolina Cornejo, Christine Keller, Daniela Flück ja Christoph Scheidegger "Barcoding lichen-forming fungi using 454 pyrosequencing" (posterettekanne).

Järgmine sümpoosion, IAL9 toimub 2020. aastal Bonitos, Brasiilias.

7. juunil 2016 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel "Impact of alkaline dust pollution on genetic variation of Usnea subfloridana populations” (DOI: 10.1016/j.funbio.2016.05.010), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch, Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger. Käesolevas uuringus registreeriti esimest korda aluselise tolmusaaste negatiivne mõju samblikku moodustava seeneliigi, vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614616300605.

Selle aasta suvises Eesti Looduse väljaandes ilmus Ede Oja ja Inga Jüriado artikkel "Puisniidusamblikud vajavad valgust. Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes I". Tegemist on eestikeelse kokkuvõttega Ede Oja doktoritöö "Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia" puisniidusamblikke käsitlevast osast.

"Puisniidud on tuntud kui erakordselt liigirohked kooslused: just seal on ühel ruutmeetril tehtud kindlaks suurim soontaimede liigirikkus Euroopas. Aga puisniidud on samavõrra olulised elupaigad ka puudel kasvavatele (epifüütsetele) samblikele. Nagu niidutaimed ei kannata ka nemad võsa pealetungi, seetõttu tuleb nende elupaiga eest hoolt kanda.

Aastatuhandeid kestnud ekstensiivne karjatamine ja niitmine on puisniitudel loonud elupaiku paljudele organismidele. Nagu teada, on puisniitude seisund praegu nukravõitu: nende pindala on võrreldes kõrgajaga 18.–19. sajandil drastiliselt vähenenud. Muutused elupaigas – puisniitude puhul eelkõige võsastumine – mõjutavad ka seal elavaid organisme, sealhulgas samblikke.

Artiklisarja esimeses osas tutvustame puisniitu kui samblike väärtuslikku elupaika ja kirjeldame samblikukoosluse kujunemist mõjutavaid tegureid. Heidame pilgu sellele, millised muutused leiavad samblikukooslustes aset, kui puisniit võsastub, ja anname nõu, mismoodi hooldada puisniite samblike seisukohalt."

http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL6_2016.pdf

26. mail 2016 kaitsesid edukalt oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:

(1) Liis Sisask teemal "Liigirikkuse muutumine ajas – väljasuremisvõla ja kolonisatsiooni krediidi näiteid samblikke moodustavate seente kooslustes" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Kersti Riibak);

(2) Triin Tago teemal "Mudelorganismide otsinguil" (juhendaja Tiina Randlane, retsensent Sirgi Saar).

27. mail 2016 kaitses oma magistritööd Tiina Mandel teemal "Vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetiline mitmekesisus Eestis" (juhendajad Tiina Randlane ja Polina Degtjarenko, retsensent Silvia Pihu) ja pälvis uurimuse eest suurepärase hinde.

Igakevadised samblasõprade päevad oli korraldatud käesoleval aastal TÜ lihhenoloogia töörühma liikmete poolt. Samblasõprade päevad toimusid 28.-29. mail ja seekord käisime Värska kandis – Mustoja maastikukaitsealal (Tiinaliiva liivik, Rüüvlilumbi soo, liivakarjäär), Kuresoo madalsoos ja Lüübnitsas. Kokku osales 27 innukat samblasõpra.

26. mail 2016 ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research online versioonis artikkel “Changes in bryophyte and lichen communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient” (DOI: 10.1007/s11356-016-6933-5), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane. Artiklis uuritakse kuidas lubjakivikarjääride töötlemisprotsessis emiteerunud tolmusaaste muudab sammalde ja samblike liigilist koosseisu ja liigirikkust ning kuidas on võimalik selliseid andmeid kasutada pikaajalises seires. Artiklit võib lugeda ajakirja Environmental Science and Pollution Research kodulehel: http://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-6933-5