Blog

Juulis 2021 lõppesid edukalt kaks meie töörühmas teostatud KIKi projekti: nr 15878 “Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine” (projekti vastutav täitja Tiina Randlane) ja nr 16092 “Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp” (projekti vastutav täitja Andres Saag).

Esimese projekti käigus hinnati rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt 161 Eesti samblikuliigi ohustatust ning igale neist liikidest omistati sobiv IUCNi kategooria. Hindamiste tulemusel jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 34 liiki paigutati mõnesse nn punasesse kategooriasse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU), ‘Ohulähedane’ (NT) või ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang tõusis 21%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Projekti tulemuste põhjal on koostamisel teadusartikkel.

Teise projekti raames uuendati dünaamilise veebirakenduse ‘Vähetuntud elurikkus’ (http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes) liigilehtede andmestikku ning loodi ka uusi liigilehti. ‘Vähetuntud elurikkus’ sisaldab nüüd 356 samblaliigi, 344 samblikuliigi (+3 perekonda) ja 398 taimeliigi digitaalseid infolehti ning mootorit nende lehtede otsimiseks – kas liikide eestikeelse või ladinakeelse nime järgi. Esindatud on samblad, samblikud ja soontaimed, mis on Eestis kas riikliku kaitse all, lülitatud Eesti punase nimestiku (2008, 2018–21) ohukategooriatesse (CR äärmiselt ohustatud, EN ohustatud, VU ohualdid) või on ohulähedased (NT) või määratletud kui vääriselupaikade (VEP) tunnusliigid või on eelnimetatutele sarnased.

Kristiina Margi ja kaasautorite (Mark et al. 2016) artikkel habesamblike (Usnea) süstemaatikast ajakirjas Organisms Diversity and Evolution on pälvinud kolleegide tähelepanu. Näiteks andmebaasi Web of Science andmetel on seda artiklit seni tsiteeritud 24 korral.

Hiljuti ilmus ajakirjas The Lichenologist Philippe Clerc’i ja Yamama Naciri artikkel “Usnea dasopoga (Ach.) Nyl. and U. barbata (L.) F. H. Wigg. (Ascomycetes, Parmeliaceae) are two different species: a plea for reliable identifications in molecular studies”, milles esitatakse meie andmetel põhinev fülogeneetilise puu üks osa, kus on korrigeeritud mõnede eksemplaride määranguid. Uute määrangute abil laheneb varasem probleem nn dasopoga klaadiga, mis sisaldab nüüd ainult Usnea dasopoga eksemplare, kuid on siiski madala toetusega. Samas on teine suur klaad sel arengupuul jätkuvalt mitmeid eri liike sisaldav.

Tiina Randlase ja Kristiina Margi vastus kirjeldatud artiklile ilmus sama ajakirja samas numbris (The Lichenologist, Volume 53, Part 3: 231–232).

Ajakirjas Biodiversity and Conservation ilmus artikkel “Integrating dark diversity and functional traits to enhance nature conservation of epiphytic lichens: a case study from Northern Italy”, mille autorid on Tartu Ülikoolist (Diego Trindade, Meelis Pärtel, Carlos Carmona ja Tiina Randlane) ning Juri Nascimbene Bologna Ülikoolist Itaaliast.

Uuriti samblike levikut Põhja-Itaalia kuusemetsades piki kõrgusgradienti (900–1900 m). Leitud 112 epifüütsel samblikul hinnati funktsionaalseid tunnuseid (talluse kasvuvormi, fotobiondi tüüpi ja paljunemisstrateegiat) ja seda, kas nad tegelikult registreeriti proovialal või nad kuulusid tumeda elurikkuse alla. Tulemused näitasid, et kõrguse kasvades kõik taksonoomilised mõõdikud suurenesid ning et samblike funktsionaalsete tunnusete näitajad olid tegelikul ja tumedal elurikkusel erinevad. Saadud tulemuste põhjal on võimalik soovitada sobivaid meetmeid samblike kaitseks eri kõrgusastmetel.

14. jaanuarist 28. veebruarini 2021 on Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatud Andres Saagi samblikufotode näitus.

Fotodele lisaks saab näha väljapanekut nende samblike eksemplaridest, mida piltidel on kujutatud. Samuti on väljas kõik eestikeelsed samblikuraamatud; neist viimati avaldatuid – “Eesti puudel kasvavad suursamblikud” (2011), “Eesti kividel kasvavad suursamblikud” (2015) ja “Eesti maapinna suursamblikud” (2019) – saab soovi korral kaasa osta.

Andres on samblikke pildistanud alates selle sajandi algusest. Enamus fotosid on tehtud eesmärgiga illustreerida samblikke tutvustavaid käsiraamatuid. Mitmete piltide puhul ilmnes, et need ei ole mitte ainult teaduslikus mõttes informatiivsed, vaid pakuvad ka kunstilist elamust. Näitusel on väljas väike valik Andrese enam kui 1300 samblikufotost, mis kokku esindavad u 30 000 faili.

Näituse koostamist toetas Eesti Teadusagentuur 2020. a-l teaduse populariseerimise projekti nr. 20 kaudu. Näitus on avatud TÜ botaanikaaias 28. veebruarini iga päev kell 10–17.

Alates 7. juunist on sama näitust võimalik külastada Pernova Loodusmajas Pärnus.

Eesti Teadusagentuur üllitas 2019. a-l lõppenud grandiprojektide postrite kogumiku.

Kogumikus tutvustatakse ka Tiina Randlase poolt juhitud uurimisprojekti PUT1017 "Samblike mitmekesisuse mustrid liigi ja geeni tasandil: koosluste kvaliteedi hindamise testimine" (2016–2019).

2020. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 57) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/archive Laekunud kaastööde suure arvu tõttu hakkasid seejärel veebis ilmuma järgmise, 58. köite artiklid.

• Didymocyrtis epiphyscia (Phaeosphaeriaceae) is new to Kazakhstan and Central Asia

  Andrei Tsurykau, Ludmila Braginets

  • pdf
• Four lichen species new for Russia

  Gennadii Urbanavichus, Irina Urbanavichene

  • pdf
• Additions to the checklist of lichenicolous fungi of Mongolia

  Mikhail Zhurbenko, Ochirbat Enkhtuya, Samiya Javkhlan

  • pdf
• Species of lichenized Ascomycota new to Polish Western Carpathians and rare in whole Carpathians

  Paweł Czarnota, Magdalena Tanona

  • pdf
• Trimmatostroma commonii, a new lichenicolous hyphomycete inhabiting Graphidaceae hosts

  Paul Diederich, Mikhail P. Zhurbenko, Andrey N. Kuznetsov, Pieter van den Boom

  • pdf
• Lichens and allied fungi of old parks of three museum-reserves in Moscow Region (Russia)

  Evgeniya Muchnik, Diana Cherepenina

  • pdf
• SEM differences in sporophyte micromorphology of Plagiothecium nemorale and P. longisetum (Plagiotheciaceae, Bryophyta)

  Grzegorz J. Wolski, Magdalena Bihun, Bożenna Białecka, Agnieszka Rewicz

  • pdf
• Vertical distribution of epiphytic bryophytes depends on phorophyte type; a case study from windthrows in Kampinoski National Park (Central Poland)

  Barbara Fojcik, Damian Chmura

  • pdf
• Where the interesting species grow – remarkable records of lichens and lichenicolous fungi found during a Nordic Lichen Society meeting in Estonia

  Ave Suija, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Rolands Moisejevs, Jurga Motiejūnaitė, Andrei Tsurykau, Martin Kukwa

  • pdf
• New and rare lichens and allied fungi from Arkhangelsk region, North-West Russia

  Viktoria Tarasova, Liudmila Konoreva, Mikhail Zhurbenko, Tatiana Pystina, Sergei Chesnokov, Vera Androsova, Angella Sonina, Natalia Semenova, Andrei Valekzhanin

  • pdf
• The lichens of the northern shore of the Gulf of Finland in the limits of St. Petersburg, Russia – diversity on the edge of the megapolis

  Irina Stepanchikova, Dmitry Himelbrant, Ekaterina Kuznetsova, Jurga Motiejūnaitė, Sergey Chesnokov, Liudmila Konoreva, Ludmila Gagarina

  • pdf
• The lichens and allied fungi of forest rocky communities of the Vysokaya (Volda) Mountain (Windy Belt Ridge, Arkhangelsk Region, NW Russia)

  Viktoria Tarasova, Angella Sonina, Vera Androsova, Andrei Valekzhanin, Liudmila Konoreva

  • pdf
• An addition to the knowledge of lichenicolous fungi of Greece with a key to the lichenicolous fungi on Collema s.l.

  Wolfgang von Brackel, Peter Döbbeler

  • pdf
• The liverworts of the Khulga River Basin (Subpolar Urals, Khanty-Mansi Autonomous Area – Yugra)

  Nadezhda Konstantinova, Elena Lapshina, Ilya Filippov

  • pdf

Uuriti, kuidas mõjutab aastakümneid väldanud väheintensiivne metsamajandamine männimetsade liigirikkust. Täpsemalt võrreldi soontaimede, sammalde ja samblike liigirikkust majandamata ning 70 aastat väheintensiivselt majandatud männikutes. Liike hinnati 25 nõmme- ja palumetsa prooviruudus (10 x 10 m). Neist aladest viies polnud viimase 70 aasta jooksul raiet tehtud, ülejäänutes oli rakendatud erineval määral harvendust, valik- või turberaiet. Samblikke leidus kõigis prooviruutudes kokku 78 liiki. Prooviruutude analüüs näitas, et mõlemat tüüpi männikutes kasvas soontaimi, samblaid ja samblikke sarnasel määral. Metsamajandajad peaksid võimalusel rakendama vähintensiivseid raieviise, seda eriti asulate lähedal ning puhke- ja kaitsemetsadest puidu varumisel.

Fungistika välipraktika toimus sel aastal 17.-26. augustil Järvseljal. Kokku osales 20 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime umbes 70 samblikke.

Oliiv-helksamblik (Foto: P. Degtjarenko)

TÜ lihhenoloogia rühma teadur Polina Degtjarenko ja Eesti Maaülikooli Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadur Kristiina Mark osalesid Linnalooduse päeval (Loodusfestivali raames) 9. augustil, Tartu kesklinnas.

31. juulil 2020 ilmus ajakirjas Fungal Biology teadusartikkel pealkirjaga "Low genetic differentiation between apotheciate Usnea florida and sorediate Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) based on microsatellite data" (DOI: 10.1016/j.funbio.2020.07.007). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Kristiina Mark, Rolands Moisejevs, Dmitry Himelbrant, Irina Stepanchikova, Andrei Tsurykau, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger.

Artiklis kasutati õis-habesambliku (Usnea florida) ja vars-habesambliku (U. subfloridana) eristamiseks seitset seene spetsiifilist mikrosatelliitmarkerit. Mõlemad liigid on sarnase põõsasja tallusega, tumenenud kinnituskohaga ja harudel papillidega, kuid erinevad peamiselt paljunemisstrateegia poolest. Õis-habesamblik paljuneb suguliselt, sellel liigil esineb arvukalt apoteetsiume ning puuduvad vegetaativsed paljunemisvahendid. Vars-habesamblik omakorda paljuneb vegetatiivselt ja tal leidub arvukalt soraale ja isiide. Erinevusi on ka ökoloogilistes eelistustes; vars-habesamblik on üks tavalisemaid habesamblikke Eestis ja võib kasvada erinevatel substraatidel (näiteks nii okaspuudel kui kasel). Õis-habesamblik on üsna haruldane üle Euroopa (Eestis ei ole leitud) ja kasvab peamiselt vanadel lehtpuudel kõrge kaitseväärtusega küpsenud metsades. Seetõttu on õis-habesamblik paljudes riikides arvatud ohustatud liigiks. Mitmetes varasemates fülogeneetilistes uuringutes, milles kasutati ühe või mitme lookuse andmeid, ei õnnestunud vars- ja õis-habesamblikku geneetiliselt eristada. Käesoleva uuringu mitmed analüüsid näitasid, et õis- ja vars-habesamblik moodustavad üsna homogeense ja segunenud genofondi ning märkimisväärset geenide vahetust nende liikide vahel. Vaatamata sellele leidsime ka tagasihoidliku signaali nende kahel liigi eraldamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie uuring ei toeta selle liigipaari geneetilist eraldamist ega ka ühemõttelisiselt nende liikide sünonümiseerimist. Loodame, et ülegenoomne analüüs võiks aidata selle liigipaari taksonoomilist küsimust lahendada.

Õis-habesamblik. Foto: A. Saag.

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime aasta tagasi.

2019. a lõpu seisuga on Eestist teada 1179 liikija 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 195 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kummalisel kombel on liikide koguarv väiksem kui eelmisel aastal; selle põhjuseks on liikide mahu muutus – senised iseseisvana käsitletud samblikuliigid Dermatocarpon leptophyllum ja Usnea diplotypus on nüüd liidetud, vastavalt, liikidega Dermatocarpon miniatum ja Usnea dasopoga ning seega senised kehtivad nimed (D. leptophyllum ja U. diplotypus) on muutunud nimede D. miniatum ja U. dasopoga sünonüümideks. Samblike arv vähenes veelgi ühe liigi võrra, kuna seni lihheniseerununa käsitletud Arthonia punctiformis on nimekirjas viidud üle saprotroofsete seente hulka.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited ja herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

2020. aasta seeneks valiti 19 häälega alpi põdrasamblik. Aasta seene kandidaatideks esitati 4 liiki: triibuline heinik, kuuse juurepess, kuhikmürkel ja alpi põdrasamblik. Esimese vooru tulemused olid: triibuline heinik (9), kuuse juurepess (9), kuhikmürkel (16) ja alpi põdrasamblik (20). Teise vooru tulemused: kuhikmürkel (15) ja alpi põdrasamblik (19).

Loe lähemalt ka Tartu Postimehest!

Alpi põdrasamblik (Foto: Andres Saag)

1. novembrist 2019 kuni 21. juunini 2021 töötame kahe rakendusprojekti ülesannete täitmisel.

KIKi projekti nr 15878 ‘Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine’ (projekti juht Tiina Randlane)eesmärk on koostada tänapäevane ülevaade selliste samblike seisundist, mida seni on peetud Eestis laialt levinuteks ja ohuvälisteks (2008. a punase nimestiku hinnangute põhjal) ning saadud kaasajastatud informatsiooni alusel anda värsked hinnangud nende liikide ohustatusele. 2018. a-l teistes organismirühmades läbi viidud ohustatuse hindamised näitasid, et 10 a tagasi ohuvälisteks hinnatud liikide hulgas leidub mitmeid ohulähedasi või isegi ohustatud liike. Käesoleva projekti käigus kavandame: (1) korrastada olemasolev informatsioon uuringusse haaratud liikide leviku, kasvukohatüüpide ja substraadi kohta; (2) süsteemselt koguda tänapäevaseid leviku-, kasvukoha- ja ohtruse andmeid nende liikide kohta kogu Eestis; (3) nii varasema kui värskelt kogutud andmestiku alusel analüüsida liikide seisundit ja hinnata rahvusvahelistele nõuetele vastavalt nende ohustatuse taset (st viia läbi nn punase raamatu hindamine); liikide puhul, milledel uus ohustatuse kategooria erineb kategooriast 'soodsas seisundis' teha ettepanekud liikide seisundi parandamiseks.

KIKi projekti nr 16092 ‘Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp’ (projekti juht Andres Saag) eesmärk on kolme suure organismirühma – soontaimede, sammalde ja samblike – kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide andmestiku koondamine ja avalikustamine, kasutades uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Projekti eelnevates etappides oleme koostanud kokku 730 liigi digitaalsed infolehed.
III etapi raames viime läbi järgmised tööd. (a) Olemasolevate liigilehtede uuendamine (et kõigil seni koostatud lehtedel kajastuksid muudatused, mis on seotud 2018.–2019. a-l toimunud Eesti punase nimestiku hindamisega). (b) Uute liigilehtede loomine punase nimestiku kategooriasse 'ohulähedane’ (NT) kuuluvate liikide kohta ja ka nende liikide kohta, mis uues nimestikus on esmakordselt ohukategooriates (CR, EN, VU). (c) Kõigist selles etapis loodud ja ka varasematest, kuid uuendatud dünaamilistest (st andmebaasil põhinevatest) infolehtedest staatiliste koopiate genereerimine, et võimaldada nende laiemat levitamist. (d) Digitaalsete töövahendite avalikustamine ja teavitustöö nii sihtrühma (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajate) kui laia avalikkuse hulgas. Projekti III etapi lõpuks on kokku olemas 1100 liigi digitaalsed infolehed.

2019. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 56) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE

• Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes

  Kai Vellak, Rut Caparrós Callejo, Nele Ingerpuu, Mare Leis, Loore Ehrlich, Tiiu Kupper

  • pdf
• New lichenized fungi for Russia from Dagestan (East Caucasus)

  Aziz B. Ismailov, Gennadii P. Urbanavichus, Jan Vondrak

  • pdf
• Diversity of desmid algae (Charophyta: Conjugatophyceae) in the vicinity of Yugorsk city (KMAO-Yugra, Russia)

  Andrei S. Shakhmatov, Evgeniy V. Pavlovskiy

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Leningrad Region, Russia. X

  Dmitry E. Himelbrant, Irina S. Stepanchikova, Jurga Motiejūnaitė, Ekaterina S. Kuznetsova, Gulnara Tagirdzhanova, Ivan V. Frolov

  • pdf
• The lichens of Moshchny Island (Lavansaari) – one of the remote islands in the Gulf of Finland

  Irina S. Stepanchikova, Dmitry E. Himelbrant, Ulf Schiefelbein, Jurga Motiejūnaitė, Teuvo Ahti, Mikhail P. Andreev

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Kostroma Region, Russia

  Irina Urbanavichene, Gennadii Urbanavichus

  • pdf
• Red List of Estonian lichens: revision in 2019

  Piret Lõhmus, Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko, Tiina Randlane

  • pdf
• The liverwort flora of Karelian part of the Vodlozersky National Park (Russia)

  Eugene A. Borovichev, Ekaterina V. Shorohova

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from Vodlozersky National Park within Arkhangelsk Region (NW Russia)

  Viktoria N. Tarasova, Tatiana N. Pystina, Vera I. Androsova, Angella V. Sonina, Andrei A. Valekzhanin, Liudmila A. Konoreva

  • pdf
• CRIS – service for input, storage and analysis of the biodiversity data of the cryptogams

  Alexey V. Melekhin, Denis A. Davydov, Eugene A. Borovichev, Sergei S. Shalygin, Nadezhda A. Konstantinova

  • pdf
• Epibryon kondratyukii sp. nov., a new algicolous fungus, and notes on rare lichenicolous fungi collected in Southern Ukraine

  Valeriy V. Darmostuk, Alexander Ye. Khodosovtsev

  • pdf
• Red List of Estonian Fungi – 2019 update

  Irja Saar, Jane Oja, Kadri Põldmaa, Kadri Pärtel, Irma Zettur, Urmas Kõljalg

  • pdf
• Fungi from Soomaa National Park: rarities and species new for Estonia

  Kadri Põldmaa, Viacheslav Spirin, Otto Miettinen, Kadri Runnel, Anton Savchenko, Kadri Pärtel, Urmas Kõljalg

  • pdf
• New Estonian records: Lichenicolous fungi

  Ave Suija

  • pdf

9–13. septemberil 2019 toimus konverents ”Lichens: from molecules to ecosystems” Sõktõvkaris Venemaa Teduste Akadeemia Uurali Osakonna Komi Bioloogia Instituudis (Komi Vabariik, Venemaa) (https://ib.komisc.ru/add/conf/lichens_conf_2019/en). Inga Jüriado pidas ettekande teemal mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisusest perekonnas kilpsamblik (Peltigera).

Konverents oli tradititsiooni kujundavaks järjeks varasemale rahvusvahelisele samblike-alasele konverentsile Venemaal («Lichenology in Russia: actual problems and prospects», Saint-Petersburg, 2014). Seekord oli osavõtjaid ligi kümnest riigist nii Euroopast, Aasiast kui ka Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast.

Konverentsil olid ettekanded Venemaa eri piirkondade lihhenofloorast, samblike füsioloogiast, samblike tundlikkusest erinevatele keskkonnateguritele, kaasa arvatud kliimamuutustele, ning haruldaste ja ohustatud samblike kaitse küsimused. Konverentsil osavõtjatel oli võimalus minna ekskursioonile Yugyd Va Rahvusparki või Pechora-Ilych biosfäärikaitsealale.