Blog

12.apilill 2018 toimus botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest. Inga Jüriado esitas ettekande teemal “Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the genus Peltigera (Ascomycota)”.
Kokkuvõte:
Lichen symbioses always include at least one primary fungal symbiont, the mycobiont, and one or more photosynthetic partners, the photobionts (algae and/ or cyanobacteria). Although community scale patterns of photobiont diversity are most likely influenced by the environment, few molecular studies have so far addressed ecological segregation between closely related lichen photobionts. To find possible correlations between habitat specificity and photobiont selectivity photobiont diversity in Peltigera from different habitat types and growing on different substrates was compared. It is hypothesized that the cyanobacterial photobionts are not randomly distributed along the complex environmental gradient, but that their distributions correlate primarily with the species identities of host fungi and also with growth conditions.

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".

Ilmus artikkel kilpsamblike (Peltigera) kasvukohaeelistustest Eestis: Jüriado, I., Kaasalainen, U. & Rikkinen, J. 2017. Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia. Fungal Ecology 30: 76-87.

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:

Vt meediakajastust:

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.

Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Järelhüüded Hans Trassile (2. mai 1928 – 14. veebruar 2017), Eesti lihhenoloogia suurkujule, on ilmunud ajakirjades Universitas Tartuensis (nr 3, 2017, lk 48), Eesti Loodus (nr. 5, 2017, lk 72) ja International Lichenological Newsletter (vol. 50, no 1, pp. 28-29).

Juunis 2017 ilmus ajakirjas Baltic Forestry meie töörühmalt artikkel (Marmor et al. 2017) Eesti epifüütsete ohustatud ja ohulähedaste (Punase raamatu kategooriate CR = äärmiselt ohustatud, EN = ohustatud, VU = ohualtid ja NT = ohulähedased) samblike substraadieelistustest. Uurimus põhines 150 a jooksul kogutud ligi 1300 herbaareksemplari andmetel. Eestis on puudelt teada 75 liiki nimetatud kategooriate samblikke; neist suurim arv liike - 34 - kasvab harilikul saarel; liigirikkuselt järgnevad harilik tamm (30), harilik haab (27), kask (liike eristamata; 27), harilik kuusk (26) ja harilik vaher (26). Samas on puude tagavara metsamaal puuliigiti väga erinev ja kõigi laialehiste lehtpuude tagavara kokku on vaid 2%, harilikul haaval üle 7% ning kasel ja kuusel üle 20%. Ohustatud samblike liigilise koosseisu analüüs puuliigiti näitas, et haaval kasvab mitmeid samu liike nagu laialehistel puudel ja seetõttu sobib haab kõige paremini nende liikide asendussubstraadiks. Ka kask ja kuusk on väärtuslikud substraadid ohustatud epifüütsetele samblikele; harilikul kadakal kasvab küll vähem ohustatud liike (13), kuid tema epifüütide liigiline koosseis ei sarnane ühegi teise puuliigiga.

Loe artiklit:

21. aprillil 2017 sai vabalt veebis kättesaadavaks uus samblikupiltide valik – üle 1100 foto. Eesti samblike pilte on võimalik otsida Eesti samblike nimekirja lisamenüüde kaudu või eSEIS alajaotisest [samblike fotod].

Sama pildibaasi kasutatakse ka Vähetuntud elurikkuse illustreerimisel.

Pilte on võimalik otsida:

• ladinakeelse perekonnanime
• ladinakeelse liiginime
• eestikeelse perekonnanime
• pildi autori nime

järgi.

Lõpp-tulemusena saab vaadata 2200x2200 piksli sisse mahtuvat pilti.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval viisid TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Leppik ja nooremteadur Polina Degtjarenko läbi abiturientidele samblike töötuba. Töötoas “Samblikud – eluslooduse sfinksid ja pioneerid” tutvuti samblike väliskujuga, vaadeldi nende erinevaid struktuure stereomikroskoobis ja samblikke moodustavaid eri organisme valgusmikroskoobis – seent ja vetikat või tsüanobakterit. Samas näidati samblikus sisalduvate ainete värvusreaktsioone ja tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud samblikke. Lisaks rääkisid töötoa läbiviijad milleks ja kuidas samblikke uuritakse.

Ilmus uus, täiendatud digiversioon Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2016. a lõpu seisuga on Eestist teada 1176 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

5. jaanuaril 2017 ilmus Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...' koomiks ja tutvustav jutt samblikest. Koomiksiseeriat erinevatel teemadel joonistab Ott Vallik, samblikke käsitleva jutu 'Samblikud on seened, pioneerid ja sfinksid' kirjutas Tiina Randlane.

Vaata blogi: http://rikaselu.blogspot.com.ee/2017/01/samblikud-on-seened-pioneerid-ja.html

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.