Blog

Eesti sambliku- ja samblauurimise teerajaja, kooliõpetaja ja -inspektori Andreas Bruttani sünnist möödus selle aasta märtsis 200 aastat. Inimene peab olema teinud midagi väga olulist, kui teda on põhjust meenutada veel kaks sajandit pärast sündi ja 130 aastat pärast surma. Tiina Randlane ja Kai Vellak tutvustasid ajakirjas Eesti Loodus Bruttani tegevust sammalde ja samblike uurimisel ning kuidas tema kogutud herbaareksemplare ja trükitöid kasutatakse tänini.

Terve artikli lugemiseks vt ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprillikuu numbrit (2024, nr 2, lk 72–73).

Tartu Ülikooli botaanika osakond korraldas 7. märtsil Ökomessi, kus bakalaureuse- ja magistriastme tudengid said tutvuda osakonda töörühmadega, lõputöö teemadega ja praktikavõimalustega. Lihhenoologia töörühma tegemisi tutvustasid Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko.

Sirvi artikleid siit: https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/1864

Novaatoris ilmus Polina Degtjarenko kokkuvõte Eesti samblike ohustatuse hindamisest. Samblike punase nimekirja viimane hindamine toimus aastatel 2019–2023 viie erineva projekti käigus. Tulemused näitavad, et Eesti 978 samblikuliigist on 415 ohustatud ja 104 ohulähedases seisundis. Praegu on kaitse all 51 samblikuliiku, kuid eksperdid soovitavad võtta elurikkuse tagamiseks kaitse alla 93 Eestis kasvavat samblikuliiki.

Loe Novaatorist: https://novaator.err.ee/1609127627/ligi-pooled-eesti-samblikest-osutusid-ohustatuks

1.–31. mail 2023. a oli Tallina Botaanikaaia palmimajas väljas Andres Saagi fotonäitus samblikest, mida varem oli juba eksponeeritud TÜ botaanikaaias ning Pärnu ja Tartu loodusmajades. Tallinna näituse pani üles ja täiendas samblike eksemplaridega (vt rippuvaid klaaskuulikesi!) Tallinna Botaanikaaia lihhenoloog Liis Marmor-Ohtla.

Vt veel Novaatorist

Ilmunud on uus artikkel, mille juhtautor on botaanika osakonna makroökoloogia töörühma doktorant Madli Jõks, kuid mille materjali kogumisele ja määramisele aitasid meie töörühmast kaasa Ede Oja, Tiina Randlane ja Andres Saag. Juhtautor on lühidalt kokku võtnud, et Eesti vanametsalaikude puhul ei toeta ümbritsevad nooremad sekundaarsed metsad rohurinde taimede, epifüütide (sh samblike ja sammalde) ning mitmete mullaseente funktsionaalselt sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus.

Jõks, M., Helm, A., Kasari-Toussaint, L., Kook, E., Lutter, R., Noreika, N., Oja, E., Öpik, M., Randlane, T., Reier, Ü., Riibak, K., Saag, A., Tullus, H., Tullus, T., & Pärtel, M. 2023. A simulation model of functional habitat connectivity demonstrates the importance of species establishment in older forests. Ecological Modelling 481: 110361.

Ilmunud on järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime 14 kuud tagasi, 31. detsembril 2021.

2023. a märtsikuu seisuga on Eestist teada 1213 liiki ja 11 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 978 liiki ja kõik liigisisesed taksonid kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 33 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Samblikke moodustavate seeneliikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 11 võrra. Selles versioonis võtsime mitmete liikide puhul kasutusele uuemad, fülogeneetiliselt põhjendatud nimed, nt osa liike perekonnast Bacidia kuulub nüüd perekonda Toniniopsis, osa perekonnast Lecanora – perekonda Myriolecis, osa perekonnast Melanelia – perekonda Montanelia, osa perekonnast Xanthoria – perekonda Xanthomendoza, jmt.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

... ning esitas samal päeval ka ettekande teemal “How many fungi are there on Earth? And how do we catalog them?”

Oleme alustamas uut koostööprojekti Läti ja Leedu kollegidega eesmärgiga koostada Baltimaade samblike, neile lähedaste saprotroofsete seente ja lihhenikoolsete seente nimekiri. Praegu on Eestist teada enam kui 1200 sellist liiki, Lätist ligi 700 ja Leedust umbes 770. Nimekirjas plaanime kõikidele liikidele lisada rida andmeid nende kasvupinna, leviku, sageduse ja ohustatuse kohta kolmes Balti riigis. Eestist on projektiga liitunud 10 lihhenoloogi (Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä, Piret Lõhmus, Kristiina Mark, Liis Marmor-Ohtla, Ede Oja, Tiina Randlane, Andres Saag ja Ave Suija), Lätist on kaasatud Rolands Moisejevs ja Alfons Piterans ning Leedust Jurga Motiejunaite. Rolands Moisejevs külastas 3.–4. detsembril 2022 Tartut ja muuhulgas oli arutluse all ka Balti nimekirja koostamisega seotud küsimused.

Projekti lõpptähtajaks oleme kavandanud 2024. a viimase kvartali.

1. Inga Jüriado, Polina Degtjarenko, Ede Oja & Tiina Randlane, 2022. A recent update in red-listing of Estonian lichens: threat status of 168 species was assessed for the first time. Folia Cryptog. Estonica 59: 69–81.
2022. aastal hinnati esmakordselt 168 Eestis peamiselt kivil ja maapinnal kasvava samblikuliigi ohustatust. Kasutasime IUCN’i punase nimestiku kategooriate ja kriteeriumite süsteemi. Enamus hinnatud taksonitest olid pisisamblikud (163), suursamblikest olid hindamisel vaid 5 liiki. Hinnatud liikidest 91 kuulusid ohukategooriatesse: ‘Kriitilises seisundis’ (CR)– 22, ‘Väljasuremisohus’ (EN) – 35 ja ‘Ohualdis’ (VU) – 34; lisaks hinnati 17 liiki kategooriasse ‘Ohulähedane’ (NT), 41 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC), 17 liiki olid ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD) ja 2 liiki ‘Regionaalselt väljasurnud’ (RE). Enamus ohustatud epiliitsetest ja epigeilistest pisisamblikest kasvavad loopealsetel maapinnal, lubjakiviklibul, paljanduval paeplaadil või rändrahnudel. Ohustatud samblikele on oluliseks kasvukohaks ka erinevates metsatüüpides leiduvad rändrahnud ja paepaljandid pangametsades. Lisaks on epiliitsetele samblikele oluliseks kasvupinnaks erinevad inimtekkelised tehissubstraadid ja kivimipinnad nagu ehitiste müürid ja seinad ning mahajäetud karjäärid. Nii maapinnal kui kivil kasvavatele samblikele on avatud kooslustes peamiseks ohuteguriks võsastumine.

2. Inga Jüriado, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ave Suija, 2022. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 59: 83–89.

Teatatakse 12 Eestile uue liigi leiust, neist 11 liiki on samblikud ja üks on lihhenikoolne seen.

Kõik FCE artiklid on open-access, st võrgus vabalt mahalaaditavad.

Keskkonnaameti, Tallinna Loomaaia, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolt korraldatud liigikaitse konverents toimus 24.–25. augustil 2022 Tallinnas. Konverentsil tutvustati Eesti liikide seisundit ja liigikaitselisi teadusuuringuid, sealhulgas avalikustati Eesti liikide aastatepikkuse ohustatuse hindamise tulemused. Teiste hulgas oli ettekanne “Samblike ohustatuse hindamine: senised tulemused ja edasisesed rakendused”, ettekandjaks Piret Lõhmus ja kaasautoriteks Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Liis Marmor ja Tiina Randlane.

Ettekannet on võimalik järelvaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8si5QeQzQag

Ajakirjas Applied Vegetation Science on 2022. a-l ilmunud artikkel “The biodiversity of birch stands in agricultural landscapes of Estonia is associated with past land use, restoration approach, site and landscape variables”, mille autorid on Eesti Maaülikoolist (Tea Tullus, Reimo Lutter, Reeno Sopp, Katri Ots, Marju Kaivapalu, Hardi Tullus) ja Tartu Ülikoolist (Tiina Randlane, Andres Saag, Arvo Tullus, Ants Kaasik ning Meelis Pärtel).

Uuriti sooneostaimede, sammalde ja samblike mitmekesisust 33 kasepuistus vanusega 21–28 a, mis paiknevad üle Eesti; puistud jagunesid kolme rühma: kaseistandikud endisel põllumajanduslikul maal (11 prooviala, joonisel tähistatud punasega), looduslikult tekkinud kasepuistud endisel põllumajanduslikul maal (11 prooviala, joonisel tähistatud sinisega) ja looduslikult tekkinud kasepuistud metsamaal (11 prooviala, joonisel tähistatud rohelisega). Kokku registreeriti proovialadel 215 liiki soontaimi, 70 liiki sammaltaimi ja 63 liiki samblikke. Tulemustest selgus, et puistu taastamise võtete, endise maakasutuse ja prooviala muutujate mõju kasepuistute elurikkusele oli erinev sõltudes uuritud liikide rühmast. Näiteks samblike liigirikkus oli suurem proovialadel, mida ümbritsesid tänapäevased metsad; samblike liigirikkust mõjutasid lisaks ka valguse ja mulla tingimused. Liikide koosseis oli kolmes puistutüübis erinev ja varasema maakasutuse (kas põllumajanduslik või metsamaa) mõju oli suurem kui puistu taastamise viisi (kas istutamine või looduslik taastumine) mõju.

Andrese samblikufotode näitus, mida möödunud aastal sai näha Tartu Ülikooli botaanikaaias ja Pernova Loodusmajas, avati nüüd (8. veebruaril 2022) kuuks ajaks Tartu Loodusmajas, Lille 10. Väljas on ka pildistatud samblike herbaareksemplarid. Näituse pani üles Anneli Ehlvest, kelle korraldamisel saab osasid samblikke imetleda suurendusega.

Foto: Mariliis Haljasorg

Loe lähemalt Tartu Postimehest või Põhjarannikust!

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime kaks aasta tagasi.

2021. a lõpu seisuga on Eestist teada 1201 liiki ja 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 967 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Liikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 15 võrra samblikel ja 7 võrra lihhenikoolsetel seentel. Kahe viimase aasta jooksul Eestis esmakordselt leitud liikide arv on siiski veel suurem, sest neli seni iseseivate taksonitena käsitletud samblikku viidi sünonüümidena teiste siit juba teada olnud liikide alla (Bryoria subcana – Bryoria fuscescens sünonüümiks, Cladonia bacillaris – Cladonia macilenta sünonüümiks, Lecanora flotoviana – Lecanora semipallida sünonüümiks ja Pertusaria leucostoma – Pertusaria leioplaca sünonüümiks).

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

Eesti Looduse 2021. a detsembrikuu numbris kirjutavad Tiina Randlane, Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko samblike paljunemisest. Juttu on kahest erinevast paljunemisstrateegiast ning sellest, millistes tingimustes on kumbki neist – vegetatiivne või suguline paljunemine – kasulikum. Kirjeldatakse ka uusimaid seisukohti selle kohta, kuidas arenev seeneniidistik leiab endale sobiva partneri e fotobiondi, et moodustada samblik.

Ajakirja Folia Cryptogamica Estonica 2021. a väljaandes, fasc. 58 (https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE), on ilmunud kaks meie osalusel valminud artiklit Eesti samblikest.

1. Tiina Randlane, Inga Jüriado, Polina Degtjarenko & Andres Saag, 2021. New assessment of Least Concern lichens in the Red List of Estonia: are common species still common? Folia Cryptog. Estonica 58: 199–212.

Hindasime 161 Eestis tavaliseks peetud samblikuliigi ohustatust. Neist enamiku jaoks oli see teine IUCN süsteemil põhinev punase raamatu hindamine (esimene selline hindamine toimus 2008. aastal). Uute hindamiste kohaselt jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 33 liiki paigutati kategooriatesse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU) või ‘Ohulähedane’ (NT); üks liik sai kategooria ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang muutus 22%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Põhjused ohuhinnangute muutmiseks on erinevad, kuid 26 liigi puhul on selge, et nende ohustatus on juba suurenenud või see tõenäoliselt suureneb tulevikus.

2. Ave Suija, Julia Gerasimova, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ilya S. Zhdanov, 2021. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 58: 243–250.

Teatatakse 16 Eestile uue liigi leiust, neist 10 liiki on samblikud ja 6 liiki on lihhenikoolsed seened. Määrati ümber ühe sambliku (Lecania nylanderiana) ja ühe lihhenikoolse seene (Arthonia molendoi) varasemad Eesti materjalid ning seega tuleb need liigid Eesti nimekirjast välja jätta. Avaldame uued leiuandmed kriitiliselt ohustatud liikide ääris-hallsambliku (Hypogymnia vittata) ja kauni neersambliku (Nephroma bellum) kohta, milliseid polnud Eestis leitud enam kui 45 aastat.

Ajakirjas Forest Ecology and Management on 2022. a-l ilmumas artikkel “The effect of stand age on biodiversity in a 130-year chronosequence of Populus tremula stands”, mille autorid on Eesti Maaülikoolist (Tea Tullus, Reimo Lutter, Hardi Tullus) ja Tartu Ülikoolist (Tiina Randlane, Andres Saag, Arvo Tullus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ning Meelis Pärtel).

Järvseljal uuriti sooneostaimede, sammalde ja samblike mitmekesisust 20 haavapuistus, mis haabade vanuse (8–131 aastat) järgi jagati kolme rühma: noored, keskealised ja vanad puistud. Kokku registreeriti proovialadel 17 puu- ja põõsaliiki, 72 liiki rohttaimi, 92 liiki samblaid ja 104 liiki samblikke. Puistu vanus omas positiivset mõju samblike üldisele liigirikkusele, epifüütsete sammalde ja samblike liigirikkusele ning kõrge kaitseväärtusega sammalde ja samblike liigirikkusele. Nii sooneostaimede, sammalde kui ka samblike liigiline koosseis korreleerus tugevalt puistute vanusega. Lisaks avaldasid liigilisele koosseisule mõju proovialade erinevad näitajad, sh mulla ja valguse tingimused, kuid eri organismirühmades erinevalt. Tulemustest selgus, et mõnede liikide taastumiseks kulub enam kui 60 a peale lageraiet, samas kui teised liigirühmad võivad olla küllalt liigirohked juba noortes puistutes.