'Lihhenoloogia töörühm'

May 2, 2019

Ilmus artikkel mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisusest perekonnas kilpsamblik (Peltigera)

Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the lichen genus Peltigera (Ascomycota) in Estonia (northeastern Europe)

Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen, Maarit Jylhä & Jouko Rikkinen

Fungal Ecology 39 (2019) 45–54

Uuriti Eestis tavalisemate kilpsamblike mükobiondi ja fotobiondi (Nostoc) spetsiifilisust ja selle seost kilpsamblike kasvukohaeelistusega. Igal kilpsambliku eksemplaril määrati nii mükobiondi ITS järjestus kui tsüanobakteri Nostoc genotüüp tRNALeu (UAA) markeri abil. Kokku tuvastati 34 erinevat Nostoc genotüüpi 252 kilpsambliku talluses. Mükobiondi liik oli peamine faktor, mis määras tsüanobakteri genotüübi samblikutalluses. Siiski osade tsüanobakteri Nostoc genotüüpide esinemine kilpsamblikes oli seotud ka kasvukohatingimustega. Näiteks leiti, et teatud Nostoc genotüübid esinesid erinevatel kilpsambliku liikidel, mis kasvasid mesotroofsetes niisketes metsades, kuna neist erinevad Nostoc genotüübid assotseerusid mitme erineva kilpsambliku liikidega, mis kasvasid vaid kuivadel niitudel.

May 2, 2019

by Inga Jüriado

Ilmus artikkel epifüütsetest samblikest Eesti panga- ja lammimetsades

Epiphytic lichen synusiae and functional trait groups in boreo-nemoral deciduous forests are influenced by host tree and environmental factors

Inga Jüriado & Jaanus Paal

Nordic Journal of Botany, 2019: e01939, doi: 10.1111/njb.01939

Laialehistelt puudel panga- ja lammimetsades kasvas 137 lihheniseerunud seene liiki, eristati 13 erinevat samblike sünuusi ning leiti 14 Eesti punasesse nimestikku kuuluvat samblikku. Lisaks kohalikele kliimatingimustele ja metsatüübile mõjutab samblikekoosluseid puukoore happelisus, sammalde katvus ja puu ümbermõõt. Mõlemas metsatüübis domineerivad seksuaalselt paljunevad ja rohevetikat fotobiondina sisaldavad kooriksamblikud. Kuid siiski leiti samblike funktsionaalsete tunnuste osas erinevusi ka metsatüübiti, näiteks leht- ja põõsasja kasvuvormiga samblikke ning vegetatiivselt paljunevaid samblikke oli rohkem lammimetsades. Pangametsadele olid iseloomulikud lürellidega ja rohevetika perekonda Trentepohlia sisaldavad samblikud, mis rõhutab selle metsatüübi unikaalsust ja tähtsust epifüütsetele samblikele hemiboreaalses metsavööndis

May 6, 2019

by Tiina Randlane

Kevadsemestri külalised Erasmuse programmi kaudu

Lihhenoloogia töörühma juures töötavad kevadsemestril kaks külalist, kelle visiite finantseerib Erasmuse vahetusprogramm. Bakalaureuse üliõpilane Marta Bausà Molto Alicante Ülikoolist (Hispaania) teeb samblikega esimest tutvust vanemteadur Inga Jüriado juhendamisel terve kevadsemestri vältel.

Charles'i Ülikooli õppejõud David Svoboda (Praha, Tšehhi Vabariik) veedab siin kaks kuud, märtsi algusest mai alguseni.

Lisaks tavapärasele tööle arvuti ja herbaariumiga on meie külalised käinud tutvumas Eesti loodusega – vt pilte.

David ja Marta 30. märtsil 2019 Taevaskojas...

... ning 25. aprillil Järvselja ürgmetsas.

January 24, 2019

by Tiina Randlane

Eesti samblike ja samblikel kasvavate seente nimekirja järjekordne versioon (31. dets. 2018)

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime kaks aastat tagasi.

2018. a lõpu seisuga on Eestist teada 1179 liiki ja 13 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 955 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 31 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 35 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 55 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

January 22, 2019

by Tiina Randlane

Samblikud globaalses punases nimestikus

Globaalne punane nimestik täienes 2018. a-l kümne samblikuliigi võrra, nende hulgas omistati kategooria 'väljasuremisohus' (EN) ka liigile Cetreliopsis papuae (hindajad T. Randlane ja A. Aptroot) ja kategooria 'ohualdis' (VU) liigile Lethariella togashii (hindajad Y. Ohmura, T. Randlane ja T. Spribille).

Fotol olev Cetreliopsis papuae Randlane & Saag on maailmas teada vaid kolmest leiukohast Paapua Uus-Guineas.

Hinnanguid vt aadressidelt http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71542492A71542495.en. ja http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71605769A71605853.en

January 15, 2019

by Tiina Randlane

Artikkel helksamblike (Cetrelia) fülogeneesist

26. detsembril 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga „Lichen chemistry is concordant with multilocus gene genealogy in the genus Cetrelia (Parmeliaceae, Ascomycota)“ (https://doi.org/10.1016/j.funbio.2018.11.013), autorid Kristiina Mark, Tiina Randlane, Göran Thor (Rootsi), Jae-Seoun Hur (Lõuna-Korea), Walter Obermayer (Austria) ja Andres Saag.

Helksamblike perekond on süstemaatika seisukohast huvitav seetõttu, et morfoloogiliselt peaaegu eristamatud populatsioonid erinevad oluliselt südamikukihi samblikuainte sisalduse poolest. Seni polnud ühtset seisukohta, kas neid keemilisi populatsioone võiks käsitleda iseseivate liikidena või mitte. Analüüsisime 58 Cetrelia eksemplaril DNA nelja lookust, koostasime eraldi geenipuud, nelja geeni liidetud fülogeneesipuu (vt joonis), liigipuu ning viisime läbi tunnuste evolutsiooni analüüsi. Tulemused näitavad, et kemotüübid, mida eristatakse südamikukihi peamise samblikuaine järgi, korreleeruvad selgelt klaadidega fülogeneesipuul, samas kui ühesuguse paljunemisviisiga eksemplarid on fülogeneesipuul laiali paisatud. Tunnuste analüüs näitas, et keemilised tunnused on selle perekonna evolutsioonis olnud püsivamad kui paljunemisega seotud tunnused. Seega on helksamblike perekonnas nn keemiliste liikide eristamine fülogeneetiliselt õigustatud.

January 15, 2019

by Tiina Randlane

Folia Cryptogamica Estonica 55 (2018)

2018. a detsembris ilmus Folia Cryptogamica Estonica fasc. 55 – uue kaanekujundusega!

Sisu vt aadressilt: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/988

October 1, 2018

by Polina Degtjarenko

Uus artikkel samblike funktsionaalsetest tunnustest

24. Septembril 2018 ilmus ajakirja Fungal Ecology online versioonis artikkel pealkirjaga „Functional traits of epiphytic lichens respond to alkaline dust pollution“ (https://doi.org/10.1016/j.funeco.2018.08.006), mis on tehtud koostöös Lissaboni Ülikooli lihhenoloogidega Paula Matos ja Cristina Branquinho. Artiklis uuritakse, kuidas aluseline tolmusaaste mõjutab epifüütsete samblike funktsionaalseid tunnuseid. Me näitame, et epifüütsed suguliselt paljunevad ja koorikja kasvuvormiga samblikud kasvavad kõige saastatumatel aladel ja on seotud kõrgema männikoore pH-ga. Samas vegetatiivselt paljunevad kitsaste hõlmadega lehtjad samblikud kasvavad vähem saastatud aladel, kus männikoore pH on madal. Me pakume välja, et kooriksamblike funktsionaalseid rühmi, suguliselt paljunevaid epifüütseid samblikke ning samblikke, kes tavaliselt kasvavad subneutraalsetel või kergelt aluselistel substraatidel (aga ilmuvad männikoorel) võib kasutada tolmusaaste indikaatoritena.

September 21, 2018

by Polina Degtjarenko

Swiss Government Excellence Scholarship

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko sai Šveitsi valitsuse stipendiumi (Swiss Government Excellence Scholarship), et teha järeldoktorantuuri teadustööd Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL, Konföderatsiooni Zürichi Tehnikakõrgkool, ETH). Sellel ajal töötab Polina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et uurida geneetilist struktuuri lähedastel taksonitel (Usnea florida ja U. subfloridana) ja nimetatud liikide paarumistüüpe.

May 16, 2018

by Polina Degtjarenko

Uus artikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

16. aprillil 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga "Unconstrained gene flow between populations of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia" (DOI: 10.1016/j.funbio.2018.03.013), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Tiiu Tõrra, Tiina Mandel, Liis Marmor, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614618300552

May 9, 2018

by Inga Jüriado

Botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest

12.apilill 2018 toimus botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest. Inga Jüriado esitas ettekande teemal “Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the genus Peltigera (Ascomycota)”.
Kokkuvõte:
Lichen symbioses always include at least one primary fungal symbiont, the mycobiont, and one or more photosynthetic partners, the photobionts (algae and/ or cyanobacteria). Although community scale patterns of photobiont diversity are most likely influenced by the environment, few molecular studies have so far addressed ecological segregation between closely related lichen photobionts. To find possible correlations between habitat specificity and photobiont selectivity photobiont diversity in Peltigera from different habitat types and growing on different substrates was compared. It is hypothesized that the cyanobacterial photobionts are not randomly distributed along the complex environmental gradient, but that their distributions correlate primarily with the species identities of host fungi and also with growth conditions.

January 19, 2018

by Andres Saag

Folia Cryptogamica Estonica 54 (2017)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nüüd kogu ilmunud mahus aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE.

Viimasest numbrist leiad:

December 6, 2017

by Polina Degtjarenko

Samblike genoomika töötuba II

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

November 3, 2017

by Tiina Randlane

Ettekanne "Samblike kaitset toetav teadus Eestis"

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".

Vt ettekande slaide:

Download file "Samblike kaitset toetav teadus_2017.pdf"

October 24, 2017

by Inga Jüriado

Algas uus projekt tsüanosamblikest

1. septembril 2017 alustas vanemteadur Inga Jüriado kaheaastast uurimisprojekti ÖMI botaanika osakonnas "Tsüanosamblike taksonite piiritlemine, ökoloogilised nõudlused ja sümbiootiliste partnerite spetsiifilus“ programmi Mobilitas Pluss välismaalt tagasipöörduva teadlase toetuse raames (MOBTP66).

Projekti põhieesmärk on panustada evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisse perekonnas Peltigera ja uurida tsüanosamblike sümbiootiliste partnerite spetsiifilisust. Laialt levinud perekond Peltigera sisaldab mitmeid raskesti eristatavaid ja kirjeldamata liike, mida on leitud Fennoskandia ja Eesti ohustatud kooslustest. Evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamiseks on vajalik kasutada mitme lookuse järjestustel põhinevaid analüüsimeetodeid. Esialgsed uuringud on näidanud, et mükobiont võib valida fotobionti sõltuvalt keskkonnatingimustest ning see võib olla üks viis, kuidas lihheniseerunud seened laiendavad oma ökoloogilist amplituuti. projekti raames hinnatakse tsüanosamblike fotobiondi (Nostoc) genotüübilist mitmekesisust ja spetsiifilisust sõltuvalt kasvukohast ja geograafilisest piirkonnast. Perekond Peltigera võib olla sobilikuks mudel-süsteemiks uurimaks keskkonnast tingitud mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisuse mustreid.

October 23, 2017

by Andres Saag

Ilmus artikkel kilpsamblikest (Peltigera) Eestis

Ilmus artikkel kilpsamblike (Peltigera) kasvukohaeelistustest Eestis: Jüriado, I., Kaasalainen, U. & Rikkinen, J. 2017. Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia. Fungal Ecology 30: 76-87.

Kilpsamblikud on fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad lehtja tallusega suursamblikud, kes kasvavad peamiselt maapinnal, aga ka sammaldunud kividel ja puude jalamil. Kilpsamblike liigid on silmatorkavad kuid raskesti eristatavad, seetõttu kasutati taksonite eristamiseks mükobiondi ITS järjestust ning fülogeneetilist analüüsi. Fülogeneetilise analüüsi põhjal eristati 31 taksonit, nende seas 17 Eestis seni teadaolevat liiki ja mitmeid seni Eestist leidmata taksoneid (P. islandica, P. ”fuscoponojensis”, P. ”neorufescens” ja P. ”neocanina”). Kilpsamblike liigiline koosseis oli kasvukoha spetsiifiline ning leiti, et mitmed eeldatavasti teadusele uued kirjeldamata liigid kasvasid ohustatud elupaikades, nagu loopealsed (P. ”neorufescens”, P. ”neorufescens” agg. 3) või laialehistes metsades (P. aff. ”neocanina”).

Loe artiklit: https://authors.elsevier.com/a/1Vtk~6ExPyP5P2

Peltigera aff. "neocanina" (Foto: A. Saag)

October 17, 2017

by Tiina Randlane

Ekspeditsioon Jaapanisse 26. sept - 10. okt 2017

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.

Ekspeditsioonist osavõtjad (vasakult): Martin Grube (Austria), Björn Owe-Larsson ja Göran Thor (Rootsi), Einar Timdal (Norra), Tiina Randlane ja Inga Jüriado (Tartu Ülikool, Eesti) ja Reidar Haugan (Norra).

Ekspeditsioonist osavõtjatel avanes suurepärane võimalus koguda samblikke Honshu saare keskosa mägimetsades (alloleval pildil on Ida- ja Kagu-Aasia liik Nephromopsis ornata).

Lisaks välitöödele külastasime Tsukuba botaanikaaeda ja loodusmuuseumi lihhenoloogilist herbaariumi (TNS).

October 16, 2017

by Polina Degtjarenko

XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion Poolas, 25.-29. september 2017

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

September 1, 2017

by Tiina Randlane

Artikkel hübriidhaabade istandikes kasvavatest samblikest ja sammaldest

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:

Download file "Randlane et al_2017_cjfr-2017-0080.pdf"

Vt meediakajastust:

http://novaator.err.ee/616016/haavaistandikud-vanadel-poldudel-aitavad-sailitada-metsade-elurikkust

August 26, 2017

by Polina Degtjarenko

Fungistika praktikum 2017

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.

Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Blog

Filter by Tag