Blog

Andrese samblikufotode näitus nüüd Tartu Loodusmajas

Andrese samblikufotode näitus, mida möödunud aastal sai näha Tartu Ülikooli botaanikaaias ja Pernova Loodusmajas, avati nüüd (8. veebruaril 2022) kuuks ajaks Tartu Loodusmajas, Lille 10. Väljas on ka pildistatud samblike herbaareksemplarid. Näituse pani üles Anneli Ehlvest, kelle korraldamisel saab osasid samblikke imetleda suurendusega.




Polina pälvis Eestimaa Looduse Fondi poolt väljaantava maineka noore looduskaitsja auhinna
























Foto: Mariliis Haljasorg

Loe lähemalt Tartu Postimehest või Põhjarannikust!

https://tartu.postimees.ee/7443555/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-tartu-ulikooli-samblikeuurija

Download file "Põhjarannik_Polina.pdf"

Eesti samblike ja samblikel kasvavate seente nimekirja järjekordne versioon (31. dets. 2021)

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime kaks aasta tagasi.

2021. a lõpu seisuga on Eestist teada 1201 liiki ja 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 967 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Liikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 15 võrra samblikel ja 7 võrra lihhenikoolsetel seentel. Kahe viimase aasta jooksul Eestis esmakordselt leitud liikide arv on siiski veel suurem, sest neli seni iseseivate taksonitena käsitletud samblikku viidi sünonüümidena teiste siit juba teada olnud liikide alla (Bryoria subcana – Bryoria fuscescens sünonüümiks, Cladonia bacillaris – Cladonia macilenta sünonüümiks, Lecanora flotoviana – Lecanora semipallida sünonüümiks ja Pertusaria leucostoma – Pertusaria leioplaca sünonüümiks).

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

Samblike paljunemise kavalused ja karid

Eesti Looduse 2021. a detsembrikuu numbris kirjutavad Tiina Randlane, Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko samblike paljunemisest. Juttu on kahest erinevast paljunemisstrateegiast ning sellest, millistes tingimustes on kumbki neist – vegetatiivne või suguline paljunemine – kasulikum. Kirjeldatakse ka uusimaid seisukohti selle kohta, kuidas arenev seeneniidistik leiab endale sobiva partneri e fotobiondi, et moodustada samblik.

Hüvastijätt Vääna Rongiga

Seoses Tartu Ülikooli ‘rohelise bioloogia’ uue maja valmimisega ning Ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna kolimisega botaanikaaiast Liivi tänavale, jätsime hüvasti oma pikaajalise töökohaga Lai 38 II korrusel. Tähistasime seda lõpupeoga 19. novembril 2021, kus osalesid kõik sel sajandil oma doktorikraadi kaitsnud lihhenoloogid.
Pildil vasakult: Lauri, Andres, Piret, Inga, Tiina, Ede, Polina, Liis, Kristiina ja Ave. Arvutiekraanil on Tiiu.

Näha ja kuulda võis Tiina esitlust “Vääna Rong ja tema inimesed”.

Meie uus aadress on: Liivi t 2, Tartu 50409. Lihhenoloogide uued töökabinetid asuvad III korrusel ning meie raamatukogu ja TLC labor on eraldi ruumides I korrusel.


Kaks artiklit Eesti samblikest ajakirja Folia Cryptogamica Estonica viimases väljaandes

Ajakirja Folia Cryptogamica Estonica 2021. a väljaandes, fasc. 58 (https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE), on ilmunud kaks meie osalusel valminud artiklit Eesti samblikest.

1. Tiina Randlane, Inga Jüriado, Polina Degtjarenko & Andres Saag, 2021. New assessment of Least Concern lichens in the Red List of Estonia: are common species still common? Folia Cryptog. Estonica 58: 199–212.

Hindasime 161 Eestis tavaliseks peetud samblikuliigi ohustatust. Neist enamiku jaoks oli see teine IUCN süsteemil põhinev punase raamatu hindamine (esimene selline hindamine toimus 2008. aastal). Uute hindamiste kohaselt jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 33 liiki paigutati kategooriatesse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU) või ‘Ohulähedane’ (NT); üks liik sai kategooria ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang muutus 22%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Põhjused ohuhinnangute muutmiseks on erinevad, kuid 26 liigi puhul on selge, et nende ohustatus on juba suurenenud või see tõenäoliselt suureneb tulevikus.

Download file "Randlane et al_FCE 58_least corncern.pdf"

2. Ave Suija, Julia Gerasimova, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ilya S. Zhdanov, 2021. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 58: 243–250.

Teatatakse 16 Eestile uue liigi leiust, neist 10 liiki on samblikud ja 6 liiki on lihhenikoolsed seened. Määrati ümber ühe sambliku (Lecania nylanderiana) ja ühe lihhenikoolse seene (Arthonia molendoi) varasemad Eesti materjalid ning seega tuleb need liigid Eesti nimekirjast välja jätta. Avaldame uued leiuandmed kriitiliselt ohustatud liikide ääris-hallsambliku (Hypogymnia vittata) ja kauni neersambliku (Nephroma bellum) kohta, milliseid polnud Eestis leitud enam kui 45 aastat.

Download file "Suija et al_FCE 58_new sp.pdf"

Teadusartikkel haavapuistute vanuse ja neid asustava elurikkuse seostest

Ajakirjas Forest Ecology and Management on 2022. a-l ilmumas artikkel “The effect of stand age on biodiversity in a 130-year chronosequence of Populus tremula stands”, mille autorid on Eesti Maaülikoolist (Tea Tullus, Reimo Lutter, Hardi Tullus) ja Tartu Ülikoolist (Tiina Randlane, Andres Saag, Arvo Tullus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ning Meelis Pärtel).

Järvseljal uuriti sooneostaimede, sammalde ja samblike mitmekesisust 20 haavapuistus, mis haabade vanuse (8–131 aastat) järgi jagati kolme rühma: noored, keskealised ja vanad puistud. Kokku registreeriti proovialadel 17 puu- ja põõsaliiki, 72 liiki rohttaimi, 92 liiki samblaid ja 104 liiki samblikke. Puistu vanus omas positiivset mõju samblike üldisele liigirikkusele, epifüütsete sammalde ja samblike liigirikkusele ning kõrge kaitseväärtusega sammalde ja samblike liigirikkusele. Nii sooneostaimede, sammalde kui ka samblike liigiline koosseis korreleerus tugevalt puistute vanusega. Lisaks avaldasid liigilisele koosseisule mõju proovialade erinevad näitajad, sh mulla ja valguse tingimused, kuid eri organismirühmades erinevalt. Tulemustest selgus, et mõnede liikide taastumiseks kulub enam kui 60 a peale lageraiet, samas kui teised liigirühmad võivad olla küllalt liigirohked juba noortes puistutes.
Download file "Tullus et al_2022_chronoseq.pdf"

Videoloeng Eesti samblikest ja nende uurimisest



Eestimaa Looduse Fond tellis Tiina Randlaselt videoloengu samblikest. Loeng kestab 55 minutit ja see on kättesaadav YouTube vahendusel: https://www.youtube.com/watch?v=RruG1qkTbs0&t=12s

Loengus on juttu samblike olemusest ja sellest, kuidas neid ikkagi sammaldest eristada. Tutvustatakse Eesti samblike elustiku mitmekesisust; substraate ja kasvukohti, kus samblikke Eestis leida võib ning seda, miks Eestis nii palju liike kasvab. Lähemalt on näidetena juttu ühest süstemaatika-alasest ja ühest ökoloogia-alasest samblike uuringust, mis on Eestis läbi viidud. Lõpetuseks tutvustame inimesi, kes meil samblikega tegelevad ning demonstreerime Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Eesti samblike kogu.

Lõppenud on kaks meie töörühma KIKi projekti

Juulis 2021 lõppesid edukalt kaks meie töörühmas teostatud KIKi projekti: nr 15878 “Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine” (projekti vastutav täitja Tiina Randlane) ja nr 16092 “Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp” (projekti vastutav täitja Andres Saag).

Esimese projekti käigus hinnati rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt 161 Eesti samblikuliigi ohustatust ning igale neist liikidest omistati sobiv IUCNi kategooria. Hindamiste tulemusel jäid 125 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC) ning nende liikide populatsioonid ei ole praegu Eestis ohustatud. Kahele liigile omistati kategooria ‘Mittehinnatav’ (NA) muudatuste tõttu nende süstemaatikas ja 34 liiki paigutati mõnesse nn punasesse kategooriasse: ‘Väljasuremisohus’ (EN), ‘Ohualdis’ (VU), ‘Ohulähedane’ (NT) või ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD). Ohuhinnang tõusis 21%-l Eestis üldiselt tavalisteks peetud ja selle projekti käigus uuritud liikidest. Projekti tulemuste põhjal on koostamisel teadusartikkel.

Teise projekti raames uuendati dünaamilise veebirakenduse ‘Vähetuntud elurikkus’ (http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes) liigilehtede andmestikku ning loodi ka uusi liigilehti. ‘Vähetuntud elurikkus’ sisaldab nüüd 356 samblaliigi, 344 samblikuliigi (+3 perekonda) ja 398 taimeliigi digitaalseid infolehti ning mootorit nende lehtede otsimiseks – kas liikide eestikeelse või ladinakeelse nime järgi. Esindatud on samblad, samblikud ja soontaimed, mis on Eestis kas riikliku kaitse all, lülitatud Eesti punase nimestiku (2008, 2018–21) ohukategooriatesse (CR äärmiselt ohustatud, EN ohustatud, VU ohualdid) või on ohulähedased (NT) või määratletud kui vääriselupaikade (VEP) tunnusliigid või on eelnimetatutele sarnased.

Habesamblikud tõmbavad tähelepanu!

Kristiina Margi ja kaasautorite (Mark et al. 2016) artikkel habesamblike (Usnea) süstemaatikast ajakirjas Organisms Diversity and Evolution on pälvinud kolleegide tähelepanu. Näiteks andmebaasi Web of Science andmetel on seda artiklit seni tsiteeritud 24 korral.

Hiljuti ilmus ajakirjas The Lichenologist Philippe Clerc’i ja Yamama Naciri artikkel “Usnea dasopoga (Ach.) Nyl. and U. barbata (L.) F. H. Wigg. (Ascomycetes, Parmeliaceae) are two different species: a plea for reliable identifications in molecular studies”, milles esitatakse meie andmetel põhinev fülogeneetilise puu üks osa, kus on korrigeeritud mõnede eksemplaride määranguid. Uute määrangute abil laheneb varasem probleem nn dasopoga klaadiga, mis sisaldab nüüd ainult Usnea dasopoga eksemplare, kuid on siiski madala toetusega. Samas on teine suur klaad sel arengupuul jätkuvalt mitmeid eri liike sisaldav.

Tiina Randlase ja Kristiina Margi vastus kirjeldatud artiklile ilmus sama ajakirja samas numbris (The Lichenologist, Volume 53, Part 3: 231–232).

Download file "Randlane & Mark_2021_Response.pdf"

Teadusartikkel tumeda elurikkuse kasutamisest samblikel

Ajakirjas Biodiversity and Conservation ilmus artikkel “Integrating dark diversity and functional traits to enhance nature conservation of epiphytic lichens: a case study from Northern Italy”, mille autorid on Tartu Ülikoolist (Diego Trindade, Meelis Pärtel, Carlos Carmona ja Tiina Randlane) ning Juri Nascimbene Bologna Ülikoolist Itaaliast.

Uuriti samblike levikut Põhja-Itaalia kuusemetsades piki kõrgusgradienti (900–1900 m). Leitud 112 epifüütsel samblikul hinnati funktsionaalseid tunnuseid (talluse kasvuvormi, fotobiondi tüüpi ja paljunemisstrateegiat) ja seda, kas nad tegelikult registreeriti proovialal või nad kuulusid tumeda elurikkuse alla. Tulemused näitasid, et kõrguse kasvades kõik taksonoomilised mõõdikud suurenesid ning et samblike funktsionaalsete tunnusete näitajad olid tegelikul ja tumedal elurikkusel erinevad. Saadud tulemuste põhjal on võimalik soovitada sobivaid meetmeid samblike kaitseks eri kõrgusastmetel.
Download file "Trindade et al_2021_IntegratingDarkDiversity&Lich.pdf"

TÜ botaanikaaias on avatud samblikufotode näitus


Kobar-porosamblik (Cladonia botrytes) 16. juulil 2017 Jõgevamaal, Mustvee vallas, Pedassaare külas raiesmikul, vanal kännul.
14. jaanuarist 28. veebruarini 2021 on Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatud Andres Saagi samblikufotode näitus.

Fotodele lisaks saab näha väljapanekut nende samblike eksemplaridest, mida piltidel on kujutatud. Samuti on väljas kõik eestikeelsed samblikuraamatud; neist viimati avaldatuid – “Eesti puudel kasvavad suursamblikud” (2011), “Eesti kividel kasvavad suursamblikud” (2015) ja “Eesti maapinna suursamblikud” (2019) – saab soovi korral kaasa osta.

Andres on samblikke pildistanud alates selle sajandi algusest. Enamus fotosid on tehtud eesmärgiga illustreerida samblikke tutvustavaid käsiraamatuid. Mitmete piltide puhul ilmnes, et need ei ole mitte ainult teaduslikus mõttes informatiivsed, vaid pakuvad ka kunstilist elamust. Näitusel on väljas väike valik Andrese enam kui 1300 samblikufotost, mis kokku esindavad u 30 000 faili.

Näituse koostamist toetas Eesti Teadusagentuur 2020. a-l teaduse populariseerimise projekti nr. 20 kaudu. Näitus on avatud TÜ botaanikaaias 28. veebruarini iga päev kell 10–17.


Alates 7. juunist on sama näitust võimalik külastada Pernova Loodusmajas Pärnus.

Ilmus ETAGi grandiprojektide kogumik

Eesti Teadusagentuur üllitas 2019. a-l lõppenud grandiprojektide postrite kogumiku.
Kogumikus tutvustatakse ka Tiina Randlase poolt juhitud uurimisprojekti PUT1017 "Samblike mitmekesisuse mustrid liigi ja geeni tasandil: koosluste kvaliteedi hindamise testimine" (2016–2019).

Download file " ETAG_Grantide postrid_2020_TR.pdf"

Folia Cryptogamica Estonica 57 (2020)

2020. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 57) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/archive Laekunud kaastööde suure arvu tõttu hakkasid seejärel veebis ilmuma järgmise, 58. köite artiklid.

Bakalaureusetööde kaitsmised 2020

Mai lõpus 2020 kaitsesid edukalt oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:
(1) Polina Kasyanova teemal "Bakterid samblike sees ja ümber" (juhendaja vanemteadur Inga Jüriado).
(2) Ksenia Filippova (Eesti Maaülikool) teemal "Lihhenoindikatsiooniline hinnang Tartu õhu seisundile" (juhendaja teadur Polina Degtjarenko, kaasjuhendaja teadur Kristiina Mark, Eesti Maaülikool).

Uuring väheintensiivselt majandatud männimetsa liigirikkusest Eestis

Ajakirjas Canadian Journal of Forest Research ilmus artikkel “70-year-history of management using low-intensity harvesting methods: weak impact on biodiversity of hemiboreal Scots pine forests”, mille autorid on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased; meie töörühmast panustasid sellesse uuringusse Tiina Randlane ja Andres Saag samblike andmestiku ja analüüsiga.
Uuriti, kuidas mõjutab aastakümneid väldanud väheintensiivne metsamajandamine männimetsade liigirikkust. Täpsemalt võrreldi soontaimede, sammalde ja samblike liigirikkust majandamata ning 70 aastat väheintensiivselt majandatud männikutes. Liike hinnati 25 nõmme- ja palumetsa prooviruudus (10 x 10 m). Neist aladest viies polnud viimase 70 aasta jooksul raiet tehtud, ülejäänutes oli rakendatud erineval määral harvendust, valik- või turberaiet. Samblikke leidus kõigis prooviruutudes kokku 78 liiki. Prooviruutude analüüs näitas, et mõlemat tüüpi männikutes kasvas soontaimi, samblaid ja samblikke sarnasel määral. Metsamajandajad peaksid võimalusel rakendama vähintensiivseid raieviise, seda eriti asulate lähedal ning puhke- ja kaitsemetsadest puidu varumisel.
Artikli sisust on põhjalikum kokkuvõtte Novaatoris. https://novaator.err.ee/1127816/saastlik-metsaraie-sailitab-aastakumnetega-mannimetsa-liigirohkuse

Fungistika välipraktika 2020

Fungistika välipraktika toimus sel aastal 17.-26. augustil Järvseljal. Kokku osales 20 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime umbes 70 samblikke.

Oliiv-helksamblik (Foto: P. Degtjarenko)
Oliiv-helksamblik



Linnalooduse päev Tartu kesklinnas

TÜ lihhenoloogia rühma teadur Polina Degtjarenko ja Eesti Maaülikooli Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadur Kristiina Mark osalesid Linnalooduse päeval (Loodusfestivali raames) 9. augustil, Tartu kesklinnas.


Uus teadusartikkel habesamblikutest

31. juulil 2020 ilmus ajakirjas Fungal Biology teadusartikkel pealkirjaga "Low genetic differentiation between apotheciate Usnea florida and sorediate Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) based on microsatellite data" (DOI: 10.1016/j.funbio.2020.07.007). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Kristiina Mark, Rolands Moisejevs, Dmitry Himelbrant, Irina Stepanchikova, Andrei Tsurykau, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger.

Artiklis kasutati õis-habesambliku (Usnea florida) ja vars-habesambliku (U. subfloridana) eristamiseks seitset seene spetsiifilist mikrosatelliitmarkerit. Mõlemad liigid on sarnase põõsasja tallusega, tumenenud kinnituskohaga ja harudel papillidega, kuid erinevad peamiselt paljunemisstrateegia poolest. Õis-habesamblik paljuneb suguliselt, sellel liigil esineb arvukalt apoteetsiume ning puuduvad vegetaativsed paljunemisvahendid. Vars-habesamblik omakorda paljuneb vegetatiivselt ja tal leidub arvukalt soraale ja isiide. Erinevusi on ka ökoloogilistes eelistustes; vars-habesamblik on üks tavalisemaid habesamblikke Eestis ja võib kasvada erinevatel substraatidel (näiteks nii okaspuudel kui kasel). Õis-habesamblik on üsna haruldane üle Euroopa (Eestis ei ole leitud) ja kasvab peamiselt vanadel lehtpuudel kõrge kaitseväärtusega küpsenud metsades. Seetõttu on õis-habesamblik paljudes riikides arvatud ohustatud liigiks. Mitmetes varasemates fülogeneetilistes uuringutes, milles kasutati ühe või mitme lookuse andmeid, ei õnnestunud vars- ja õis-habesamblikku geneetiliselt eristada. Käesoleva uuringu mitmed analüüsid näitasid, et õis- ja vars-habesamblik moodustavad üsna homogeense ja segunenud genofondi ning märkimisväärset geenide vahetust nende liikide vahel. Vaatamata sellele leidsime ka tagasihoidliku signaali nende kahel liigi eraldamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie uuring ei toeta selle liigipaari geneetilist eraldamist ega ka ühemõttelisiselt nende liikide sünonümiseerimist. Loodame, et ülegenoomne analüüs võiks aidata selle liigipaari taksonoomilist küsimust lahendada.

Õis-habesamblik. Foto: A. Saag.

Õis-habesamblik

Aasta seen on alpi põdrasamblik: üsna iseäralik lugu

Eesti Looduse jaanuarikuu numbris ilmus artikkel aasta seenest alpi põdrasamblikust. Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Inga Jüriado ja Kristiina Mark.

Download file "EL1_2020.pdf"