Blog

Uus artikkel samblike funktsionaalsetest tunnustest

24. Septembril 2018 ilmus ajakirja Fungal Ecology online versioonis artikkel pealkirjaga „Functional traits of epiphytic lichens respond to alkaline dust pollution“ (https://doi.org/10.1016/j.funeco.2018.08.006), mis on tehtud koostöös Lissaboni Ülikooli lihhenoloogidega Paula Matos ja Cristina Branquinho. Artiklis uuritakse, kuidas aluseline tolmusaaste mõjutab epifüütsete samblike funktsionaalseid tunnuseid. Me näitame, et epifüütsed suguliselt paljunevad ja koorikja kasvuvormiga samblikud kasvavad kõige saastatumatel aladel ja on seotud kõrgema männikoore pH-ga. Samas vegetatiivselt paljunevad kitsaste hõlmadega lehtjad samblikud kasvavad vähem saastatud aladel, kus männikoore pH on madal. Me pakume välja, et kooriksamblike funktsionaalseid rühmi, suguliselt paljunevaid epifüütseid samblikke ning samblikke, kes tavaliselt kasvavad subneutraalsetel või kergelt aluselistel substraatidel (aga ilmuvad männikoorel) võib kasutada tolmusaaste indikaatoritena.

Swiss Government Excellence Scholarship

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko sai Šveitsi valitsuse stipendiumi (Swiss Government Excellence Scholarship), et teha järeldoktorantuuri teadustööd Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL, Konföderatsiooni Zürichi Tehnikakõrgkool, ETH). Sellel ajal töötab Polina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et uurida geneetilist struktuuri lähedastel taksonitel (Usnea florida ja U. subfloridana) ja nimetatud liikide paarumistüüpe.


Uus artikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

16. aprillil 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga "Unconstrained gene flow between populations of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia" (DOI: 10.1016/j.funbio.2018.03.013), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Tiiu Tõrra, Tiina Mandel, Liis Marmor, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614618300552





Botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest

12.apilill 2018 toimus botaanika osakonna ja tippkeskuse EcolChange seminar samblikest. Inga Jüriado esitas ettekande teemal “Relationships between mycobiont identity, photobiont specificity and ecological preferences in the genus Peltigera (Ascomycota)”.
Kokkuvõte:
Lichen symbioses always include at least one primary fungal symbiont, the mycobiont, and one or more photosynthetic partners, the photobionts (algae and/ or cyanobacteria). Although community scale patterns of photobiont diversity are most likely influenced by the environment, few molecular studies have so far addressed ecological segregation between closely related lichen photobionts. To find possible correlations between habitat specificity and photobiont selectivity photobiont diversity in Peltigera from different habitat types and growing on different substrates was compared. It is hypothesized that the cyanobacterial photobionts are not randomly distributed along the complex environmental gradient, but that their distributions correlate primarily with the species identities of host fungi and also with growth conditions.

Folia Cryptogamica Estonica 54 (2017)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nüüd kogu ilmunud mahus aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE.

Viimasest numbrist leiad:


Samblike genoomika töötuba II

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

Grupipilt


Ettekanne "Samblike kaitset toetav teadus Eestis"

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".
Vt ettekande slaide:
Download file "Samblike kaitset toetav teadus_2017.pdf"

Algas uus projekt tsüanosamblikest

1. septembril 2017 alustas vanemteadur Inga Jüriado kaheaastast uurimisprojekti ÖMI botaanika osakonnas "Tsüanosamblike taksonite piiritlemine, ökoloogilised nõudlused ja sümbiootiliste partnerite spetsiifilus“ programmi Mobilitas Pluss välismaalt tagasipöörduva teadlase toetuse raames (MOBTP66).

Projekti põhieesmärk on panustada evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisse perekonnas Peltigera ja uurida tsüanosamblike sümbiootiliste partnerite spetsiifilisust. Laialt levinud perekond Peltigera sisaldab mitmeid raskesti eristatavaid ja kirjeldamata liike, mida on leitud Fennoskandia ja Eesti ohustatud kooslustest. Evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamiseks on vajalik kasutada mitme lookuse järjestustel põhinevaid analüüsimeetodeid. Esialgsed uuringud on näidanud, et mükobiont võib valida fotobionti sõltuvalt keskkonnatingimustest ning see võib olla üks viis, kuidas lihheniseerunud seened laiendavad oma ökoloogilist amplituuti. projekti raames hinnatakse tsüanosamblike fotobiondi (Nostoc) genotüübilist mitmekesisust ja spetsiifilisust sõltuvalt kasvukohast ja geograafilisest piirkonnast. Perekond Peltigera võib olla sobilikuks mudel-süsteemiks uurimaks keskkonnast tingitud mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisuse mustreid.

Ilmus artikkel kilpsamblikest (Peltigera) Eestis

Ilmus artikkel kilpsamblike (Peltigera) kasvukohaeelistustest Eestis: Jüriado, I., Kaasalainen, U. & Rikkinen, J. 2017. Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia. Fungal Ecology 30: 76-87.
Kilpsamblikud on fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad lehtja tallusega suursamblikud, kes kasvavad peamiselt maapinnal, aga ka sammaldunud kividel ja puude jalamil. Kilpsamblike liigid on silmatorkavad kuid raskesti eristatavad, seetõttu kasutati taksonite eristamiseks mükobiondi ITS järjestust ning fülogeneetilist analüüsi. Fülogeneetilise analüüsi põhjal eristati 31 taksonit, nende seas 17 Eestis seni teadaolevat liiki ja mitmeid seni Eestist leidmata taksoneid (P. islandica, P. ”fuscoponojensis”, P. ”neorufescens” ja P. ”neocanina”). Kilpsamblike liigiline koosseis oli kasvukoha spetsiifiline ning leiti, et mitmed eeldatavasti teadusele uued kirjeldamata liigid kasvasid ohustatud elupaikades, nagu loopealsed (P. ”neorufescens”, P. ”neorufescens” agg. 3) või laialehistes metsades (P. aff. ”neocanina”).
Loe artiklit: https://authors.elsevier.com/a/1Vtk~6ExPyP5P2


Peltigera aff. "neocanina" (Foto: A. Saag)


Ekspeditsioon Jaapanisse 26. sept - 10. okt 2017

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.
Ekspeditsioonist osavõtjad (vasakult): Martin Grube (Austria), Björn Owe-Larsson ja Göran Thor (Rootsi), Einar Timdal (Norra), Tiina Randlane ja Inga Jüriado (Tartu Ülikool, Eesti) ja Reidar Haugan (Norra).



Ekspeditsioonist osavõtjatel avanes suurepärane võimalus koguda samblikke Honshu saare keskosa mägimetsades (alloleval pildil on Ida- ja Kagu-Aasia liik Nephromopsis ornata).


Lisaks välitöödele külastasime Tsukuba botaanikaaeda ja loodusmuuseumi lihhenoloogilist herbaariumi (TNS).

XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion Poolas, 25.-29. september 2017

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

Download file "Ettekanne.pdf"



Artikkel hübriidhaabade istandikes kasvavatest samblikest ja sammaldest

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:
Download file "Randlane et al_2017_cjfr-2017-0080.pdf"
Vt meediakajastust:
http://novaator.err.ee/616016/haavaistandikud-vanadel-poldudel-aitavad-sailitada-metsade-elurikkust

Fungistika praktikum 2017

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.


Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Hägu-tõmmusambliku uurimas Tammi teel




















Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Bactrospora dryina

Järelhüüded Hans Trassile

Järelhüüded Hans Trassile (2. mai 1928 – 14. veebruar 2017), Eesti lihhenoloogia suurkujule, on ilmunud ajakirjades Universitas Tartuensis (nr 3, 2017, lk 48), Eesti Loodus (nr. 5, 2017, lk 72) ja International Lichenological Newsletter (vol. 50, no 1, pp. 28-29).
Download file "Hans Trass obituary_IAL Newsletter_50-1.pdf"

Download file "Hans Trass_inmemoriam_EL.pdf"

Artikkel Eesti puudel kasvavate ohustatud samblike substraadieelistustest

Juunis 2017 ilmus ajakirjas Baltic Forestry meie töörühmalt artikkel (Marmor et al. 2017) Eesti epifüütsete ohustatud ja ohulähedaste (Punase raamatu kategooriate CR = äärmiselt ohustatud, EN = ohustatud, VU = ohualtid ja NT = ohulähedased) samblike substraadieelistustest. Uurimus põhines 150 a jooksul kogutud ligi 1300 herbaareksemplari andmetel. Eestis on puudelt teada 75 liiki nimetatud kategooriate samblikke; neist suurim arv liike - 34 - kasvab harilikul saarel; liigirikkuselt järgnevad harilik tamm (30), harilik haab (27), kask (liike eristamata; 27), harilik kuusk (26) ja harilik vaher (26). Samas on puude tagavara metsamaal puuliigiti väga erinev ja kõigi laialehiste lehtpuude tagavara kokku on vaid 2%, harilikul haaval üle 7% ning kasel ja kuusel üle 20%. Ohustatud samblike liigilise koosseisu analüüs puuliigiti näitas, et haaval kasvab mitmeid samu liike nagu laialehistel puudel ja seetõttu sobib haab kõige paremini nende liikide asendussubstraadiks. Ka kask ja kuusk on väärtuslikud substraadid ohustatud epifüütsetele samblikele; harilikul kadakal kasvab küll vähem ohustatud liike (13), kuid tema epifüütide liigiline koosseis ei sarnane ühegi teise puuliigiga.

Loe artiklit:
Download file "Marmor et al_2017_redlisted epiphytes.pdf"

Eesti samblike pildid veebis

21. aprillil 2017 sai vabalt veebis kättesaadavaks uus samblikupiltide valik – üle 1100 foto. Eesti samblike pilte on võimalik otsida Eesti samblike nimekirja lisamenüüde kaudu või eSEIS alajaotisest [samblike fotod].
Sama pildibaasi kasutatakse ka Vähetuntud elurikkuse illustreerimisel.

Pilte on võimalik otsida:
  • ladinakeelse perekonnanime
  • ladinakeelse liiginime
  • eestikeelse perekonnanime
  • pildi autori nime
järgi.
Lõpp-tulemusena saab vaadata 2200x2200 piksli sisse mahtuvat pilti.

Tartu ülikooli lahtiste uste päev 22. märtsil 2017

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval viisid TÜ lihhenoloogia töörühma teadur Ede Leppik ja nooremteadur Polina Degtjarenko läbi abiturientidele samblike töötuba. Töötoas “Samblikud – eluslooduse sfinksid ja pioneerid” tutvuti samblike väliskujuga, vaadeldi nende erinevaid struktuure stereomikroskoobis ja samblikke moodustavaid eri organisme valgusmikroskoobis – seent ja vetikat või tsüanobakterit. Samas näidati samblikus sisalduvate ainete värvusreaktsioone ja tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud samblikke. Lisaks rääkisid töötoa läbiviijad milleks ja kuidas samblikke uuritakse.

Download file "lahtised-uksed-2.pdf"

Samblike töötuba








Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja järjekordne versioon (31. dets 2016)

Ilmus uus, täiendatud digiversioon Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2016. a lõpu seisuga on Eestist teada 1176 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Samblikud kajastatud Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...'

5. jaanuaril 2017 ilmus Tartu Loodusmaja blogis 'Rikas elu...' koomiks ja tutvustav jutt samblikest. Koomiksiseeriat erinevatel teemadel joonistab Ott Vallik, samblikke käsitleva jutu 'Samblikud on seened, pioneerid ja sfinksid' kirjutas Tiina Randlane.

Vaata blogi: http://rikaselu.blogspot.com.ee/2017/01/samblikud-on-seened-pioneerid-ja.html

Folia Cryptogamica Estonica 53 (2016)

2013. aastast on kõik Folia Cryptogamica Estonica artiklid kohe peale toimetamist digitaalsetena saadaval. FCE kasutab Tartu Ülikooli Kirjastuse ajakirjade ühtset veebivormi, Folia leiab nii uuelt aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE kui ka vanalt.

Viimasest numbrist leiad: