Blog

TÜ botaanikaaias on avatud samblikufotode näitus


Kobar-porosamblik (Cladonia botrytes) 16. juulil 2017 Jõgevamaal, Mustvee vallas, Pedassaare külas raiesmikul, vanal kännul.
14. jaanuarist 28. veebruarini 2021 on Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatud Andres Saagi samblikufotode näitus.

Fotodele lisaks saab näha väljapanekut nende samblike eksemplaridest, mida piltidel on kujutatud. Samuti on väljas kõik eestikeelsed samblikuraamatud; neist viimati avaldatuid – “Eesti puudel kasvavad suursamblikud” (2011), “Eesti kividel kasvavad suursamblikud” (2015) ja “Eesti maapinna suursamblikud” (2019) – saab soovi korral kaasa osta.

Andres on samblikke pildistanud alates selle sajandi algusest. Enamus fotosid on tehtud eesmärgiga illustreerida samblikke tutvustavaid käsiraamatuid. Mitmete piltide puhul ilmnes, et need ei ole mitte ainult teaduslikus mõttes informatiivsed, vaid pakuvad ka kunstilist elamust. Näitusel on väljas väike valik Andrese enam kui 1300 samblikufotost, mis kokku esindavad u 30 000 faili.

Näituse koostamist toetas Eesti Teadusagentuur 2020. a-l teaduse populariseerimise projekti nr. 20 kaudu. Näitus on avatud TÜ botaanikaaias 28. veebruarini iga päev kell 10–17.



Ilmus ETAGi grandiprojektide kogumik

Eesti Teadusagentuur üllitas 2019. a-l lõppenud grandiprojektide postrite kogumiku.
Kogumikus tutvustatakse ka Tiina Randlase poolt juhitud uurimisprojekti PUT1017 "Samblike mitmekesisuse mustrid liigi ja geeni tasandil: koosluste kvaliteedi hindamise testimine" (2016–2019).

Download file " ETAG_Grantide postrid_2020_TR.pdf"

Folia Cryptogamica Estonica 57 (2020)

2020. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 57) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/archive Laekunud kaastööde suure arvu tõttu hakkasid seejärel veebis ilmuma järgmise, 58. köite artiklid.

Bakalaureusetööde kaitsmised 2020

Mai lõpus 2020 kaitsesid edukalt oma bakalaureusetöid järgmised meie töörühma üliõpilased:
(1) Polina Kasyanova teemal "Bakterid samblike sees ja ümber" (juhendaja vanemteadur Inga Jüriado).
(2) Ksenia Filippova (Eesti Maaülikool) teemal "Lihhenoindikatsiooniline hinnang Tartu õhu seisundile" (juhendaja teadur Polina Degtjarenko, kaasjuhendaja teadur Kristiina Mark, Eesti Maaülikool).

Uuring väheintensiivselt majandatud männimetsa liigirikkusest Eestis

Ajakirjas Canadian Journal of Forest Research ilmus artikkel “70-year-history of management using low-intensity harvesting methods: weak impact on biodiversity of hemiboreal Scots pine forests”, mille autorid on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased; meie töörühmast panustasid sellesse uuringusse Tiina Randlane ja Andres Saag samblike andmestiku ja analüüsiga.
Uuriti, kuidas mõjutab aastakümneid väldanud väheintensiivne metsamajandamine männimetsade liigirikkust. Täpsemalt võrreldi soontaimede, sammalde ja samblike liigirikkust majandamata ning 70 aastat väheintensiivselt majandatud männikutes. Liike hinnati 25 nõmme- ja palumetsa prooviruudus (10 x 10 m). Neist aladest viies polnud viimase 70 aasta jooksul raiet tehtud, ülejäänutes oli rakendatud erineval määral harvendust, valik- või turberaiet. Samblikke leidus kõigis prooviruutudes kokku 78 liiki. Prooviruutude analüüs näitas, et mõlemat tüüpi männikutes kasvas soontaimi, samblaid ja samblikke sarnasel määral. Metsamajandajad peaksid võimalusel rakendama vähintensiivseid raieviise, seda eriti asulate lähedal ning puhke- ja kaitsemetsadest puidu varumisel.
Artikli sisust on põhjalikum kokkuvõtte Novaatoris. https://novaator.err.ee/1127816/saastlik-metsaraie-sailitab-aastakumnetega-mannimetsa-liigirohkuse

Fungistika välipraktika 2020

Fungistika välipraktika toimus sel aastal 17.-26. augustil Järvseljal. Kokku osales 20 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime umbes 70 samblikke.

Oliiv-helksamblik (Foto: P. Degtjarenko)
Oliiv-helksamblik



Linnalooduse päev Tartu kesklinnas

TÜ lihhenoloogia rühma teadur Polina Degtjarenko ja Eesti Maaülikooli Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadur Kristiina Mark osalesid Linnalooduse päeval (Loodusfestivali raames) 9. augustil, Tartu kesklinnas.


Uus teadusartikkel habesamblikutest

31. juulil 2020 ilmus ajakirjas Fungal Biology teadusartikkel pealkirjaga "Low genetic differentiation between apotheciate Usnea florida and sorediate Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) based on microsatellite data" (DOI: 10.1016/j.funbio.2020.07.007). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Kristiina Mark, Rolands Moisejevs, Dmitry Himelbrant, Irina Stepanchikova, Andrei Tsurykau, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger.

Artiklis kasutati õis-habesambliku (Usnea florida) ja vars-habesambliku (U. subfloridana) eristamiseks seitset seene spetsiifilist mikrosatelliitmarkerit. Mõlemad liigid on sarnase põõsasja tallusega, tumenenud kinnituskohaga ja harudel papillidega, kuid erinevad peamiselt paljunemisstrateegia poolest. Õis-habesamblik paljuneb suguliselt, sellel liigil esineb arvukalt apoteetsiume ning puuduvad vegetaativsed paljunemisvahendid. Vars-habesamblik omakorda paljuneb vegetatiivselt ja tal leidub arvukalt soraale ja isiide. Erinevusi on ka ökoloogilistes eelistustes; vars-habesamblik on üks tavalisemaid habesamblikke Eestis ja võib kasvada erinevatel substraatidel (näiteks nii okaspuudel kui kasel). Õis-habesamblik on üsna haruldane üle Euroopa (Eestis ei ole leitud) ja kasvab peamiselt vanadel lehtpuudel kõrge kaitseväärtusega küpsenud metsades. Seetõttu on õis-habesamblik paljudes riikides arvatud ohustatud liigiks. Mitmetes varasemates fülogeneetilistes uuringutes, milles kasutati ühe või mitme lookuse andmeid, ei õnnestunud vars- ja õis-habesamblikku geneetiliselt eristada. Käesoleva uuringu mitmed analüüsid näitasid, et õis- ja vars-habesamblik moodustavad üsna homogeense ja segunenud genofondi ning märkimisväärset geenide vahetust nende liikide vahel. Vaatamata sellele leidsime ka tagasihoidliku signaali nende kahel liigi eraldamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie uuring ei toeta selle liigipaari geneetilist eraldamist ega ka ühemõttelisiselt nende liikide sünonümiseerimist. Loodame, et ülegenoomne analüüs võiks aidata selle liigipaari taksonoomilist küsimust lahendada.

Õis-habesamblik. Foto: A. Saag.

Õis-habesamblik

Aasta seen on alpi põdrasamblik: üsna iseäralik lugu

Eesti Looduse jaanuarikuu numbris ilmus artikkel aasta seenest alpi põdrasamblikust. Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Inga Jüriado ja Kristiina Mark.

Download file "EL1_2020.pdf"

Eesti samblike ja samblikel kasvavate seente nimekirja järjekordne versioon (31. dets. 2019)

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime aasta tagasi.

2019. a lõpu seisuga on Eestist teada 1179 liikija 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 195 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kummalisel kombel on liikide koguarv väiksem kui eelmisel aastal; selle põhjuseks on liikide mahu muutus – senised iseseisvana käsitletud samblikuliigid Dermatocarpon leptophyllum ja Usnea diplotypus on nüüd liidetud, vastavalt, liikidega Dermatocarpon miniatum ja Usnea dasopoga ning seega senised kehtivad nimed (D. leptophyllum ja U. diplotypus) on muutunud nimede D. miniatum ja U. dasopoga sünonüümideks. Samblike arv vähenes veelgi ühe liigi võrra, kuna seni lihheniseerununa käsitletud Arthonia punctiformis on nimekirjas viidud üle saprotroofsete seente hulka.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited ja herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

Alpi põdrasamblik on telestaar!

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko esines ETV+ hommikuses programmis jutustades aasta seenest - Alpi põdrasamblikust! Videot saab järgi vaadata lingil https://youtu.be/WN18SQ2hX3w

Andres Saag ja Tiina Randlane Praha Karli Ülikoolis

Andres Saag ja Tiina Randlane külastasid 10.–13. detsembril 2019 Praha Karli Ülikooli lihhenoloogia töörühma ja herbaariumit, et kavandada edaspidist koostööd õppejõu David Svoboda’ga.
David Svoboda samblike herbaariumis
Praha botaanikaaia sukulentide kollektsioon

Rahvusvaheline Lihhenoloogia Ühing 50!

Rahvusvaheline Lihhenoloogia Ühing (International Association for Lichenology, IAL) tähistab sel aastal oma 50ndat aastapäeva. Ajakirja International Lichenological Newsletter selle aasta viimases numbris (vol. 52, no. 2) ilmus mitmeid sellekohaseid meenutusi, teiste hulgas ka Tiina Randlase artikkel My connections with the IAL, vt lisatud fail.
Download file "ILN_52_2_41-44_2019TR.pdf"

2020. aasta seen on alpi põdrasamblik!

2020. aasta seeneks valiti 19 häälega alpi põdrasamblik. Aasta seene kandidaatideks esitati 4 liiki: triibuline heinik, kuuse juurepess, kuhikmürkel ja alpi põdrasamblik. Esimese vooru tulemused olid: triibuline heinik (9), kuuse juurepess (9), kuhikmürkel (16) ja alpi põdrasamblik (20). Teise vooru tulemused: kuhikmürkel (15) ja alpi põdrasamblik (19).

Loe lähemalt ka Tartu Postimehest!

Download file "Alpi põdrasamblikust.pdf"

Alpi põdrasamblik (Foto: Andres Saag)






Lihhenoloogia töörühm alustas tööd kahe uue projektiga, mida finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogramm

1. novembrist 2019 kuni 21. juunini 2021 töötame kahe rakendusprojekti ülesannete täitmisel.

KIKi projekti nr 15878 ‘Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine’ (projekti juht Tiina Randlane)eesmärk on koostada tänapäevane ülevaade selliste samblike seisundist, mida seni on peetud Eestis laialt levinuteks ja ohuvälisteks (2008. a punase nimestiku hinnangute põhjal) ning saadud kaasajastatud informatsiooni alusel anda värsked hinnangud nende liikide ohustatusele. 2018. a-l teistes organismirühmades läbi viidud ohustatuse hindamised näitasid, et 10 a tagasi ohuvälisteks hinnatud liikide hulgas leidub mitmeid ohulähedasi või isegi ohustatud liike. Käesoleva projekti käigus kavandame: (1) korrastada olemasolev informatsioon uuringusse haaratud liikide leviku, kasvukohatüüpide ja substraadi kohta; (2) süsteemselt koguda tänapäevaseid leviku-, kasvukoha- ja ohtruse andmeid nende liikide kohta kogu Eestis; (3) nii varasema kui värskelt kogutud andmestiku alusel analüüsida liikide seisundit ja hinnata rahvusvahelistele nõuetele vastavalt nende ohustatuse taset (st viia läbi nn punase raamatu hindamine); liikide puhul, milledel uus ohustatuse kategooria erineb kategooriast 'soodsas seisundis' teha ettepanekud liikide seisundi parandamiseks.





KIKi projekti nr 16092 ‘Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp’ (projekti juht Andres Saag) eesmärk on kolme suure organismirühma – soontaimede, sammalde ja samblike – kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide andmestiku koondamine ja avalikustamine, kasutades uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Projekti eelnevates etappides oleme koostanud kokku 730 liigi digitaalsed infolehed.
III etapi raames viime läbi järgmised tööd. (a) Olemasolevate liigilehtede uuendamine (et kõigil seni koostatud lehtedel kajastuksid muudatused, mis on seotud 2018.–2019. a-l toimunud Eesti punase nimestiku hindamisega). (b) Uute liigilehtede loomine punase nimestiku kategooriasse 'ohulähedane’ (NT) kuuluvate liikide kohta ja ka nende liikide kohta, mis uues nimestikus on esmakordselt ohukategooriates (CR, EN, VU). (c) Kõigist selles etapis loodud ja ka varasematest, kuid uuendatud dünaamilistest (st andmebaasil põhinevatest) infolehtedest staatiliste koopiate genereerimine, et võimaldada nende laiemat levitamist. (d) Digitaalsete töövahendite avalikustamine ja teavitustöö nii sihtrühma (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajate) kui laia avalikkuse hulgas. Projekti III etapi lõpuks on kokku olemas 1100 liigi digitaalsed infolehed.




Folia Cryptogamica Estonica 56 (2019)

2019. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 56) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE

Rahvusvaheline konverents samblikest Venemaal

9–13. septemberil 2019 toimus konverents ”Lichens: from molecules to ecosystems” Sõktõvkaris Venemaa Teduste Akadeemia Uurali Osakonna Komi Bioloogia Instituudis (Komi Vabariik, Venemaa) (https://ib.komisc.ru/add/conf/lichens_conf_2019/en). Inga Jüriado pidas ettekande teemal mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisusest perekonnas kilpsamblik (Peltigera).Download file "Juriado_Peltigera_Presentation_Komi.pdf"

Konverents oli tradititsiooni kujundavaks järjeks varasemale rahvusvahelisele samblike-alasele konverentsile Venemaal («Lichenology in Russia: actual problems and prospects», Saint-Petersburg, 2014). Seekord oli osavõtjaid ligi kümnest riigist nii Euroopast, Aasiast kui ka Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast.

Konverentsil olid ettekanded Venemaa eri piirkondade lihhenofloorast, samblike füsioloogiast, samblike tundlikkusest erinevatele keskkonnateguritele, kaasa arvatud kliimamuutustele, ning haruldaste ja ohustatud samblike kaitse küsimused. Konverentsil osavõtjatel oli võimalus minna ekskursioonile Yugyd Va Rahvusparki või Pechora-Ilych biosfäärikaitsealale.

20. September 2019

TÜ lihhenoloogia rühma nooremteadur Polina Degtjarenko tuli tagasi järeldoktorantuurist Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudist Šveitsis (WSL), milleks ta sai Šveitsi valitsuse stipendiumi (Swiss Government Excellence Scholarship).

Järeldoktorantuuris uuris Polina habesamblike hulka kuuluvate lähedaste taksonite (Usnea florida ja U. subfloridana) piire, mis on ITS markeritel põhinevate viimaste fülogeneetiliste analüüside kohaselt eristamatud. Selleks kasutas ta seitset mikrosatelliitmarkerit ja uusi väljatöötatud paarumistüüpide markereid.

Foto: Polina ETH Zürichi tehnikaülikooli vaateplatvormil




Uus teadusartikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

30. augustil 2019 ilmus ajakirja MycoKeys teadusartikkel pealkirjaga "Microsatellite based genetic diversity of the widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia: comparison of populations from the mainland and an island" (DOI: 10.3897/mycokeys.58.36557). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Teadusartikkel on saadaval avatud juurdepääsuga online versioonina MycoKeys kodulehel: https://mycokeys.pensoft.net/article/36557/.

Artiklis hinnati laia levikuga vars-habesambliku populatsioonide geneetilist mitmekesisust kolmes erinevas Eesti piirkonnas (Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis), kasutades seitset mikrosatelliitmarkerit. Uuringu põhilised tulemused näitasid, et keskkonnafaktorid (keskmine aastane temperatuur ja laiuskraad) mõjutavad vars-habesambliku populatsioonide geneetilist struktuuri Eestis.




Samblike-huviliste ekskursioonid Lääne- ja Edela-Eestis Põhjamaade Lihhenoloogia Seltsi egiidi all

Ekskursioonid toimusid 5.–10. augustil 2019. Kihnu ja Muhu saartele ning Pärnu maakonna mitmetele kaitsealadele (Nigula, Puhtu-Laelatu, Naissoo ja Nedrema).
Kokkutuleku esimesel päeval tutvustas Martin Kukwa (Gdanski Ülikool, Poola) steriilseid kollakaid kooriksamblikke – vt ettekande slaide siit:
Download file "Kukwa_2019_Sterile yellow crusts.pdf"
Martin Kukwa seminar 5. augustil 2019 (foto autor Inga Jüriado)

Ekskursioonidest võttis osa kokku 15 inimest, sh Rolands Moisejevs Lätist, Jurga Motiejunaite Leedust, Andrei Tsurykau Valgevenest ning Martin Kukwa ja Magdalena Kosecka Poolast. Ekskursioonide korralduse eest hoolitsesid Ave Suija, Inga Jüriado ja Piret Lõhmus.

Kihnu reisist osavõtjad 6. augustil 2019. Maria farmis Pärnumaal (foto autor Marek Oja).