2019. aasta esimese kolme kuu jooksul toimus järjekordne Eesti samblike ohustatuse hindamine. Hindamises osalesid Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Tiina Randlane; projekti juhtis Piret Lõhmus. Esmakordselt valmis samblike seisundi hinnang IUCN-i kategooriaid ja kriteeriume kasutades 2008. a-l, sel aastal toimus see teistkordselt. Hinnati liike, mis on riiklikult kaitstud ning liike, mis 2008. aasta hindamise järgi olid Eestis kas regionaalselt välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased või puuduliku andmestikuga (kategooriad RE–DD). 2008. a-l kategooriasse Soodsas seisundis (LC) kuulunud liike ei kaasatud uude hindamisse; hinnatud liigid moodustavad vähem kui 20% Eestis teadaolevatest lihheniseerunud ja neile lähedaste seente liikidest. Kokku hinnati 229 samblikuliigi ohustatust, nendest 181 kuulusid ohustatud kategooriatesse (CR, EN või VU); ükski hinnatud liik ei saanud hinnangut Soodsas seisundis (LC). Võrreldes eelmise punase nimestikuga tõusis kategooria 58% liikidel ning jäi samaks 32%-l. Ohustatud samblikuliigid asustavad Eestis peamiselt metsi (eriti palu- ja salumetsi), loopealseid, liivikuid ning erinevaid kivi-kasvupindu. Seetõttu on sagedasemad ohutegurid metsaraie ning loodude ja liivikute kinnikasvamine (oluline tegur vastavalt 96 ja 70 liigile).
Eesti samblike uue punase nimestiku kohta ilmus hindamist läbiviinud lihhenoloogidelt ka teadusartikkel ajakirjas Folia Cryptogamica Estonica (kättesaadav siin: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/article/view/fce.2019.56.07) ning projekti käigus tehtud tööd kirjeldas Piret Lõhmus Vikerraade teadussaates Labor 1. septembril 2019 (järelkuulatav siin: https://vikerraadio.err.ee/971867/labor-ohustatud-samblikud-ja-ohtlikud-asteroidid/972983).
Comments