Samblikud Eesti luidetel ja liivikutel

20. jaanuaril 2016 ilmus ajakirja Nordic Journal of Botany online verisoonis artikkel ”Environmental factors and ground disturbance affecting the composition of species and functional traits of ground layer lichens on grey dunes and dune heaths of Estonia” (DOI: 10.1111/njb.00936), mille autoriteks Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä ja Ede Oja. Artiklis uuritakse Eesti luidete ja liivikute (hallid rannikuluited, rusked rannikuluited ja sisemaa liivikud) samblikukooslusi, mis on mõjutatud nii loodusliku suktsessiooni kui inimtekkeliste häiringute pooltl. Ühtekokku registreeriti 28-lt alalt 66 lihheniseerunud seene (sambliku) liiki, mille hulgas oli ka mitmeid haruldasi, kaitsealuseid või punase nimestiku ohukategooriatesse kuuluvat liiki (n. Baeomyces carneus, Pycnothelia papillaria ja Stereocaulon condensatum). Leiti, et samblike liigiline koosseis erines oluliselt rannalähedaste hallide luidete (kuni 125 m kaugusel rannajoonest, ilma puittaimedeta) ja rannajoonest kaugemal asuvate osaliselt puittaimedega kinnistunud luidete ja liivikute vahel. Rannalähedastele hallidele luidetele iseloomulikeks samblikeks olid lisaks erinevatele perekonna porosamblik (Cladonia) liikidele veel lehtja tallusega samblikud nagu harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes), vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) ja perekonna kilpsamblik (Peltigera) liigid. Samuti erinesid samblikuliigid uuritud kasvukohtades oma kasvuvormi ja funktsionaalsete tunnuste poolest. Leiti, et soreedidega samblikud, lehtja tallusega liigid, samblikud, mille fotobiondiks on tsüanobakter ja väheharunenud tallusega porosamblikud (Cladonia spp.) on iseloomulikud rannalähedastele hallidele luidetele, samas kui soreedideta, rohevetikat sisaldavad, koorikja tallusega pisisamblikud ja tugevalt harunenud tallusega põõsasjad samblikud on levinud suktessiooniliselt vanematel luidetel ja liivikutel. Keskkonnatunnustest kõige olulisem samblike liigilise koosseisu ja samblike tunnuste kompositsiooni mõjutaja oli mulla pH. Samblike liigilist koosseisu liivikutel ja luidetel mõjutas oluliselt ka metsa lähedus, mulla magneesiumisisaldus ja lahtise liiva katvus. Maapinnahäiringute mõju samblike liigilisele koosseisule oli tagasihoidlik võrreldes keskonnatunnuste mõjuga. Et kaitsta ja hoida rannikuluidete ja liivikute liigirikast ja omanäolist samblikuelustikku, tuleb vältida neil aladel ehitustegevust, puhkealadel liigset tallamist ja regulaarselt eemaldada liivikutelt ja luidetelt põõsaid ning puid.

Artiklit võib lugeda ajakirja Nordic Journal of Botany kodulehel: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/njb.00936/abstract