Lõputööde teemad: 44

Kokkuleppel juhendajaga on võimalikud ka muud teemad! {Uuendatud 11.08.2020}

Meie e-meili aadressid ja telefonid leiad: Inimesed » [isiku leht].

Samblike fotobiondi selektiivsus sõltuvalt keskkonnatingimustest.

Juhendaja: vanemteadur Inga Jüriado

• Bakalaureusetöö: kirjanduse põhjal antakse ülevaade samblikke moodustava seene (mükobiondi) ja fotobiondi (n. rohevetikas, tsüanobakter) spetsiifilisusest ning mükobiondi selektiivsusest sobiva fotobiondi valikul sõltuvalt keskkonnast.

• Magistritöö: Tsüanosamblike mükobiondi ja fotobiondi (tsüanobakter Nostoc) spetsiifilisust ja selektiivsust uuritakse kilpsamblike (Peltigera) perekonna näitel. Välitööde käigus kogutakse kilpsamblikke erinevatelt substraatidelt (maapind, kivid, puude jalamilt). Laboris ekstrahheeritakse samblike DNA ja sekveneeritakse samblike müko-ja fotobiondi DNA järjestused. Määratakse tsüanobakteri (Nostoc) genotüübid ja analüüsitakse mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisust ja selektiivsust.

Kilpsamblike (Peltigera) mitmeksesisus ja fotobiondi spetsiifilisus Jaapanis.

Juhendaja: vanemteadur Inga Jüriado

• Magistritöö: Kilpsamblikud (Peltigera) on fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad lehtja tallusega suursamblikud, kes kasvavad peamiselt maapinnal, aga ka sammaldunud kividel ja puude jalamil. Kilpsamblike perekond sisaldab siiani palju kirjeldamata teadusele uusi liike, ja väljaspool Euroopat ning Põhja-Ameerikat on neid samblikke väga vähe uuritud. 2017 aasta sügisel on kogutud Jaapanist Honshū saarelt rikkalik kilpsamblike kogu. Magistritöö käigus tuleb laboris ekstrahheerida samblike DNA ja sekveneerida samblike müko-ja fotobiondi DNA järjestused. Mükobiondi ITS järjestusi kasutatakse fülogeneetilises analüüsis eristamaks kilpsamblike taksoneid. Määratakse ka tsüanobakteri (Nostoc) genotüübid ja analüüsitakse mükobiondi ja fotobiondi spetsiifilisust ja selektiivsust.

Samblike erinevad paljunemisstrateegiad – nende head ja vead.

Juhendaja – dotsent Tiina Randlane

• Bakalaureusetöö: kirjanduse põhjal tutvustatakse samblike vegetatiivset ja eoselist paljunemist, nendega seotud spetsiiflisi struktuure ning hinnatakse nende paljunemisviiside eeliseid ja puudusi erinevates keskkonnatingimustes.

Kas Eestis on haruldasi samblikke rohkem kui tavalisi?

Juhendaja - dotsent Tiina Randlane

• Bakalaureusetöö: kirjanduse põhjal tutvutakse liikide harulduse põhjustega. Eesti samblike andmebaasi eSamba abil koostatakse haruldaste liikide loetelu ja analüüsitakse seda lähtudes harulduse võimalikest põhjustest. Hinnatakse haruldaste liikide osakaalu Eesti lihhenobiootas.
• Magistritöö: valitakse välja üks (mõned) haruldaste liikide rühma(d) ja neile süstemaatiliselt lähedased tavalised liigid ning uuritakse võrdlevalt võimalikke haruldust põhjustavaid tegureid (sh ka oma vaatluste põhjal).

Valitud samblike (nt levikupiiril olevate liikide, arktoalpiinsete liikide, mingi perekonna vms) levikumustrid Eestis.

Juhendaja - vanemteadur Andres Saag

• Bakalaureusetöö: Eesti samblike andmebaasi eSamba kantud eksemplaride etiketiandmete põhjal koostatakse valitud liikide levikukaardid Eestis ning analüüsitakse nende erinevaid levikumustreid ja erinevusi põhjustavaid tegureid.

Muutused Tartu Ülikooli botaanikaaia epifüütsete samblike kooslustes.

• Magistritöö: töö hõlmab epifüütsete samblike inventuuri TÜ botaanikaaias. Samblike liigilist koosseisu puudel võrreldakse 2000. a. läbi viidud uuringu tulemustega, mille põhjal tehakse järeldused koosluste muutumise kohta ning arutletakse muutuste võimalike põhjuste üle.