Blog

2020. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 57) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/archive Laekunud kaastööde suure arvu tõttu hakkasid seejärel veebis ilmuma järgmise, 58. köite artiklid.

• Didymocyrtis epiphyscia (Phaeosphaeriaceae) is new to Kazakhstan and Central Asia

  Andrei Tsurykau, Ludmila Braginets

  • pdf
• Four lichen species new for Russia

  Gennadii Urbanavichus, Irina Urbanavichene

  • pdf
• Additions to the checklist of lichenicolous fungi of Mongolia

  Mikhail Zhurbenko, Ochirbat Enkhtuya, Samiya Javkhlan

  • pdf
• Species of lichenized Ascomycota new to Polish Western Carpathians and rare in whole Carpathians

  Paweł Czarnota, Magdalena Tanona

  • pdf
• Trimmatostroma commonii, a new lichenicolous hyphomycete inhabiting Graphidaceae hosts

  Paul Diederich, Mikhail P. Zhurbenko, Andrey N. Kuznetsov, Pieter van den Boom

  • pdf
• Lichens and allied fungi of old parks of three museum-reserves in Moscow Region (Russia)

  Evgeniya Muchnik, Diana Cherepenina

  • pdf
• SEM differences in sporophyte micromorphology of Plagiothecium nemorale and P. longisetum (Plagiotheciaceae, Bryophyta)

  Grzegorz J. Wolski, Magdalena Bihun, Bożenna Białecka, Agnieszka Rewicz

  • pdf
• Vertical distribution of epiphytic bryophytes depends on phorophyte type; a case study from windthrows in Kampinoski National Park (Central Poland)

  Barbara Fojcik, Damian Chmura

  • pdf
• Where the interesting species grow – remarkable records of lichens and lichenicolous fungi found during a Nordic Lichen Society meeting in Estonia

  Ave Suija, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Rolands Moisejevs, Jurga Motiejūnaitė, Andrei Tsurykau, Martin Kukwa

  • pdf
• New and rare lichens and allied fungi from Arkhangelsk region, North-West Russia

  Viktoria Tarasova, Liudmila Konoreva, Mikhail Zhurbenko, Tatiana Pystina, Sergei Chesnokov, Vera Androsova, Angella Sonina, Natalia Semenova, Andrei Valekzhanin

  • pdf
• The lichens of the northern shore of the Gulf of Finland in the limits of St. Petersburg, Russia – diversity on the edge of the megapolis

  Irina Stepanchikova, Dmitry Himelbrant, Ekaterina Kuznetsova, Jurga Motiejūnaitė, Sergey Chesnokov, Liudmila Konoreva, Ludmila Gagarina

  • pdf
• The lichens and allied fungi of forest rocky communities of the Vysokaya (Volda) Mountain (Windy Belt Ridge, Arkhangelsk Region, NW Russia)

  Viktoria Tarasova, Angella Sonina, Vera Androsova, Andrei Valekzhanin, Liudmila Konoreva

  • pdf
• An addition to the knowledge of lichenicolous fungi of Greece with a key to the lichenicolous fungi on Collema s.l.

  Wolfgang von Brackel, Peter Döbbeler

  • pdf
• The liverworts of the Khulga River Basin (Subpolar Urals, Khanty-Mansi Autonomous Area – Yugra)

  Nadezhda Konstantinova, Elena Lapshina, Ilya Filippov

  • pdf

Ilmus järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime aasta tagasi.

2019. a lõpu seisuga on Eestist teada 1179 liikija 12 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 952 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 195 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kummalisel kombel on liikide koguarv väiksem kui eelmisel aastal; selle põhjuseks on liikide mahu muutus – senised iseseisvana käsitletud samblikuliigid Dermatocarpon leptophyllum ja Usnea diplotypus on nüüd liidetud, vastavalt, liikidega Dermatocarpon miniatum ja Usnea dasopoga ning seega senised kehtivad nimed (D. leptophyllum ja U. diplotypus) on muutunud nimede D. miniatum ja U. dasopoga sünonüümideks. Samblike arv vähenes veelgi ühe liigi võrra, kuna seni lihheniseerununa käsitletud Arthonia punctiformis on nimekirjas viidud üle saprotroofsete seente hulka.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited ja herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

1. novembrist 2019 kuni 21. juunini 2021 töötame kahe rakendusprojekti ülesannete täitmisel.

KIKi projekti nr 15878 ‘Eestis laialt levinud samblike tänapäevane seisund ja ohustatuse hindamine’ (projekti juht Tiina Randlane)eesmärk on koostada tänapäevane ülevaade selliste samblike seisundist, mida seni on peetud Eestis laialt levinuteks ja ohuvälisteks (2008. a punase nimestiku hinnangute põhjal) ning saadud kaasajastatud informatsiooni alusel anda värsked hinnangud nende liikide ohustatusele. 2018. a-l teistes organismirühmades läbi viidud ohustatuse hindamised näitasid, et 10 a tagasi ohuvälisteks hinnatud liikide hulgas leidub mitmeid ohulähedasi või isegi ohustatud liike. Käesoleva projekti käigus kavandame: (1) korrastada olemasolev informatsioon uuringusse haaratud liikide leviku, kasvukohatüüpide ja substraadi kohta; (2) süsteemselt koguda tänapäevaseid leviku-, kasvukoha- ja ohtruse andmeid nende liikide kohta kogu Eestis; (3) nii varasema kui värskelt kogutud andmestiku alusel analüüsida liikide seisundit ja hinnata rahvusvahelistele nõuetele vastavalt nende ohustatuse taset (st viia läbi nn punase raamatu hindamine); liikide puhul, milledel uus ohustatuse kategooria erineb kategooriast 'soodsas seisundis' teha ettepanekud liikide seisundi parandamiseks.

KIKi projekti nr 16092 ‘Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid, III etapp’ (projekti juht Andres Saag) eesmärk on kolme suure organismirühma – soontaimede, sammalde ja samblike – kaitsealuste, ohustatud ja tunnusliikide andmestiku koondamine ja avalikustamine, kasutades uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Projekti eelnevates etappides oleme koostanud kokku 730 liigi digitaalsed infolehed.
III etapi raames viime läbi järgmised tööd. (a) Olemasolevate liigilehtede uuendamine (et kõigil seni koostatud lehtedel kajastuksid muudatused, mis on seotud 2018.–2019. a-l toimunud Eesti punase nimestiku hindamisega). (b) Uute liigilehtede loomine punase nimestiku kategooriasse 'ohulähedane’ (NT) kuuluvate liikide kohta ja ka nende liikide kohta, mis uues nimestikus on esmakordselt ohukategooriates (CR, EN, VU). (c) Kõigist selles etapis loodud ja ka varasematest, kuid uuendatud dünaamilistest (st andmebaasil põhinevatest) infolehtedest staatiliste koopiate genereerimine, et võimaldada nende laiemat levitamist. (d) Digitaalsete töövahendite avalikustamine ja teavitustöö nii sihtrühma (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajate) kui laia avalikkuse hulgas. Projekti III etapi lõpuks on kokku olemas 1100 liigi digitaalsed infolehed.

2019. a Folia Cryptogamica Estonica (fasc. 56) ilmus trükist novembri esimestel päevadel. Kõik kaastööd on eelnevalt avaldatud ajakirja veebilehel - http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE

• Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes

  Kai Vellak, Rut Caparrós Callejo, Nele Ingerpuu, Mare Leis, Loore Ehrlich, Tiiu Kupper

  • pdf
• New lichenized fungi for Russia from Dagestan (East Caucasus)

  Aziz B. Ismailov, Gennadii P. Urbanavichus, Jan Vondrak

  • pdf
• Diversity of desmid algae (Charophyta: Conjugatophyceae) in the vicinity of Yugorsk city (KMAO-Yugra, Russia)

  Andrei S. Shakhmatov, Evgeniy V. Pavlovskiy

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Leningrad Region, Russia. X

  Dmitry E. Himelbrant, Irina S. Stepanchikova, Jurga Motiejūnaitė, Ekaterina S. Kuznetsova, Gulnara Tagirdzhanova, Ivan V. Frolov

  • pdf
• The lichens of Moshchny Island (Lavansaari) – one of the remote islands in the Gulf of Finland

  Irina S. Stepanchikova, Dmitry E. Himelbrant, Ulf Schiefelbein, Jurga Motiejūnaitė, Teuvo Ahti, Mikhail P. Andreev

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from the Kostroma Region, Russia

  Irina Urbanavichene, Gennadii Urbanavichus

  • pdf
• Red List of Estonian lichens: revision in 2019

  Piret Lõhmus, Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko, Tiina Randlane

  • pdf
• The liverwort flora of Karelian part of the Vodlozersky National Park (Russia)

  Eugene A. Borovichev, Ekaterina V. Shorohova

  • pdf
• New records of lichens and allied fungi from Vodlozersky National Park within Arkhangelsk Region (NW Russia)

  Viktoria N. Tarasova, Tatiana N. Pystina, Vera I. Androsova, Angella V. Sonina, Andrei A. Valekzhanin, Liudmila A. Konoreva

  • pdf
• CRIS – service for input, storage and analysis of the biodiversity data of the cryptogams

  Alexey V. Melekhin, Denis A. Davydov, Eugene A. Borovichev, Sergei S. Shalygin, Nadezhda A. Konstantinova

  • pdf
• Epibryon kondratyukii sp. nov., a new algicolous fungus, and notes on rare lichenicolous fungi collected in Southern Ukraine

  Valeriy V. Darmostuk, Alexander Ye. Khodosovtsev

  • pdf
• Red List of Estonian Fungi – 2019 update

  Irja Saar, Jane Oja, Kadri Põldmaa, Kadri Pärtel, Irma Zettur, Urmas Kõljalg

  • pdf
• Fungi from Soomaa National Park: rarities and species new for Estonia

  Kadri Põldmaa, Viacheslav Spirin, Otto Miettinen, Kadri Runnel, Anton Savchenko, Kadri Pärtel, Urmas Kõljalg

  • pdf
• New Estonian records: Lichenicolous fungi

  Ave Suija

  • pdf

Augustis 2019 ilmus uus, kolmas osa Eesti suursamblike triloogiast – Eesti maapinna suursamblikud. Eelnevalt olid ilmunud Eesti puudel kasvavad suursamblikud (2011) ja Eesti kividel kasvavad suursamblikud (2015).

Uue raamatu autorid on Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin, Polina Degtjarenko ja Ede Oja. Raamat sisaldab 319 lehekülge, tutvustab 112 maas kasvavat suursamblikku ja on rikkalikult illustreeritud värvifotode (peamiselt Andres Saag ja Ede Oja), mustvalgete jooniste (Triin Aimla) ning levikukaartidega. Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus, selle väljaandmist on toetnud Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur.

Kõik kolm suursamblike raamatut on ühesuguse ülesehitusega (koosnevad liikide määrajast, liigilehtedest ja oskussõnastikust) ning kolmekeelsed (tekstid on kirjutatud eesti, inglise ja vene keeles), tutvustamaks Eesti samblikke võimalikult laiale lugejaskonnale. Raamatute esimene osa – määraja – on abivahend uuritavale isendile nime leidmiseks. Kui erialaspetsialistidele suunatud käsiraamatutes tuleb liigi määramist tavaliselt alustada suuremate taksonoomiliste rühmade kindlakstegemisest ja alles seejärel saab liiki määrata, siis selle sarja raamatutes on määraja koostatud nii, et otsitakse kohe vaid liigi nime. See muudab määramise kiiremaks ja lihtsamaks. Määramistunnustest ja kasutatud terminitest arusaamist hõlbustavad nii pildid, mis on toodud määrajas iga väitepaari järel, kui ka oskussõnastik raamatute lõpus, milles seletatakse termineid koos illustratsioonidega. Raamatute põhiosa koosneb ühtlustatud ülesehitusega liigilehtedest. Igale liigile on pühendatud kaks lehekülge, millest vasakpoolne sisaldab kolmekeelset teksti ning parempoolne koosneb illustratsioonidest. Liigilehtedel on toodud liigi teaduslik (ladinakeelne) ja eestikeelne nimi, kirjeldatud liigi iseloomulikke tunnuseid ning esitatud tema ökoloogia, Eesti leviku ja looduskaitselise seisundi info.

Eesti suursamblike triloogiat tutvustas Novaator 19. augustil 2019 (vaata siin: https://novaator.err.ee/971351/tartu-ulikooli-lihhenoloogid-panid-eesti-suursamblikud-kaante-vahele ), sellest räägiti Vikerraadio teadussaates Labor 1. septembril 2019 (järelkuulatav siin: https://vikerraadio.err.ee/971867/labor-ohustatud-samblikud-ja-ohtlikud-asteroidid/972983) ning nende raamatute lugemiselamusest kirjutas Juhani Püttsepp 12. septembril 2019 Maalehes (vaata siin: https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/teadlased-koostasid-piltmaarajad-puudel-kividel-ja-maapinnal-kasvavatest-suursamblikest?id=87361349 ).

TÜ lihhenoloogia rühma nooremteadur Polina Degtjarenko tuli tagasi järeldoktorantuurist Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudist Šveitsis (WSL), milleks ta sai Šveitsi valitsuse stipendiumi (Swiss Government Excellence Scholarship).

Järeldoktorantuuris uuris Polina habesamblike hulka kuuluvate lähedaste taksonite (Usnea florida ja U. subfloridana) piire, mis on ITS markeritel põhinevate viimaste fülogeneetiliste analüüside kohaselt eristamatud. Selleks kasutas ta seitset mikrosatelliitmarkerit ja uusi väljatöötatud paarumistüüpide markereid.

30. augustil 2019 ilmus ajakirja MycoKeys teadusartikkel pealkirjaga "Microsatellite based genetic diversity of the widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in Estonia: comparison of populations from the mainland and an island" (DOI: 10.3897/mycokeys.58.36557). Artikli autorid on Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Christoph Scheidegger ja Tiina Randlane. Teadusartikkel on saadaval avatud juurdepääsuga online versioonina MycoKeys kodulehel: https://mycokeys.pensoft.net/article/36557/.

Artiklis hinnati laia levikuga vars-habesambliku populatsioonide geneetilist mitmekesisust kolmes erinevas Eesti piirkonnas (Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis), kasutades seitset mikrosatelliitmarkerit. Uuringu põhilised tulemused näitasid, et keskkonnafaktorid (keskmine aastane temperatuur ja laiuskraad) mõjutavad vars-habesambliku populatsioonide geneetilist struktuuri Eestis.

2019. aasta esimese kolme kuu jooksul toimus järjekordne Eesti samblike ohustatuse hindamine. Hindamises osalesid Liis Marmor, Inga Jüriado, Ave Suija, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Tiina Randlane; projekti juhtis Piret Lõhmus. Esmakordselt valmis samblike seisundi hinnang IUCN-i kategooriaid ja kriteeriume kasutades 2008. a-l, sel aastal toimus see teistkordselt. Hinnati liike, mis on riiklikult kaitstud ning liike, mis 2008. aasta hindamise järgi olid Eestis kas regionaalselt välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased või puuduliku andmestikuga (kategooriad RE–DD). 2008. a-l kategooriasse Soodsas seisundis (LC) kuulunud liike ei kaasatud uude hindamisse; hinnatud liigid moodustavad vähem kui 20% Eestis teadaolevatest lihheniseerunud ja neile lähedaste seente liikidest. Kokku hinnati 229 samblikuliigi ohustatust, nendest 181 kuulusid ohustatud kategooriatesse (CR, EN või VU); ükski hinnatud liik ei saanud hinnangut Soodsas seisundis (LC). Võrreldes eelmise punase nimestikuga tõusis kategooria 58% liikidel ning jäi samaks 32%-l. Ohustatud samblikuliigid asustavad Eestis peamiselt metsi (eriti palu- ja salumetsi), loopealseid, liivikuid ning erinevaid kivi-kasvupindu. Seetõttu on sagedasemad ohutegurid metsaraie ning loodude ja liivikute kinnikasvamine (oluline tegur vastavalt 96 ja 70 liigile).

Eesti samblike uue punase nimestiku kohta ilmus hindamist läbiviinud lihhenoloogidelt ka teadusartikkel ajakirjas Folia Cryptogamica Estonica (kättesaadav siin: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/article/view/fce.2019.56.07) ning projekti käigus tehtud tööd kirjeldas Piret Lõhmus Vikerraade teadussaates Labor 1. septembril 2019 (järelkuulatav siin: https://vikerraadio.err.ee/971867/labor-ohustatud-samblikud-ja-ohtlikud-asteroidid/972983).

Artikkel on tervikuna kättesaadav ajakirja saidilt: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/oik.06693

Globaalne punane nimestik täienes 2018. a-l kümne samblikuliigi võrra, nende hulgas omistati kategooria 'väljasuremisohus' (EN) ka liigile Cetreliopsis papuae (hindajad T. Randlane ja A. Aptroot) ja kategooria 'ohualdis' (VU) liigile Lethariella togashii (hindajad Y. Ohmura, T. Randlane ja T. Spribille).

Fotol olev Cetreliopsis papuae Randlane & Saag on maailmas teada vaid kolmest leiukohast Paapua Uus-Guineas.

Hinnanguid vt aadressidelt http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71542492A71542495.en. ja http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018-2.RLTS.T71605769A71605853.en

26. detsembril 2018 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel pealkirjaga „Lichen chemistry is concordant with multilocus gene genealogy in the genus Cetrelia (Parmeliaceae, Ascomycota)“ (https://doi.org/10.1016/j.funbio.2018.11.013), autorid Kristiina Mark, Tiina Randlane, Göran Thor (Rootsi), Jae-Seoun Hur (Lõuna-Korea), Walter Obermayer (Austria) ja Andres Saag.

Helksamblike perekond on süstemaatika seisukohast huvitav seetõttu, et morfoloogiliselt peaaegu eristamatud populatsioonid erinevad oluliselt südamikukihi samblikuainte sisalduse poolest. Seni polnud ühtset seisukohta, kas neid keemilisi populatsioone võiks käsitleda iseseivate liikidena või mitte. Analüüsisime 58 Cetrelia eksemplaril DNA nelja lookust, koostasime eraldi geenipuud, nelja geeni liidetud fülogeneesipuu (vt joonis), liigipuu ning viisime läbi tunnuste evolutsiooni analüüsi. Tulemused näitavad, et kemotüübid, mida eristatakse südamikukihi peamise samblikuaine järgi, korreleeruvad selgelt klaadidega fülogeneesipuul, samas kui ühesuguse paljunemisviisiga eksemplarid on fülogeneesipuul laiali paisatud. Tunnuste analüüs näitas, et keemilised tunnused on selle perekonna evolutsioonis olnud püsivamad kui paljunemisega seotud tunnused. Seega on helksamblike perekonnas nn keemiliste liikide eristamine fülogeneetiliselt õigustatud.

2018. a detsembris ilmus Folia Cryptogamica Estonica fasc. 55 – uue kaanekujundusega!

Sisu vt aadressilt: http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/988

Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko osalesid II Samblike genoomika töötoas (Lichen Genomics Workshop II), 2.-5. novembril, Grazi ülikoolis, Austrias. Inga Jüriado esines seminaril suulise ettekandega kilpsamblike tsüanobiondi geneetilisest varieeruvusest Eestis "Genetic diversity of Nostoc symbionts in Peltigera species (Ascomycota) of hemiboreal habitats in Estonia".

Tiina Randlane esitas 2. novembril 2017 Keskkonnaameti töötajate looduskaitsebioloogia-alasel koolitusel ettekande "Samblike kaitset toetav teadus Eestis".

Inga Jüriado ja Tiina Randlane võtsid osa Göran Thori (Upsala, Rootsi) poolt korraldatud kahenädalasest ekspeditsioonist Jaapanisse. Ekspeditsiooni eesmärk oli edendada edaspidist lihhenoloogilist koostööd Euroopa ja Jaapani teadlaste vahel.

TÜ lihhenoloogia töörühma nooremteadur Polina Degtjarenko osales XX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosionil, 25.-29. septembril, Gdanskis, Poolas. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest hemiboreaalsetes metsades.

Ajakirja Canadian Journal of Forest Research k.a. septembrikuu numbris ilmus artikkel hübriidhaavikutest leitud samblikest ja sammaldest ning nende mitmekesisust mõjutavatest teguritest. Meie töörühma liikmed koos botaanikute ja Eesti Maaülikooli teadlastega (Tiina Randlane, Tea Tullus, Andres Saag, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Aveliina Helm, Hardi Tullus ja Meelis Pärtel) uurisid 15 Lõuna-Eesti hübriidhaava istandikku vanuses 16-17 aastat. Kokku tuvastasime istandikes 44 liiki samblikke ja 37 liiki samblaid. Liigirikkuse ja koosseisu andmeid analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmestikuga. Ilmnes, et sammalde liigilist koosseisu mõjutasid enim valgustingimused ja metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel a-tel; samblike liigilist koosseisu mõjutasid oluliselt maastikuga seotud näitajad (uurimisala kaugus lähimast tänapäevasest metsast ja lähimast metsast, mis on samas kohas kasvanud vähemalt 1930test saadik ning metsade pindala uurimisala läheduses 1930tel). Meie tulemused osutavad metsade kui samblike ja sammalde leviste allika olulisusele ning selle mõju kestvusele pika aja vältel. Lühikese elueaga hübriidhaabade istandikud pakuvad metsaliikidele ajutist kasvukohta (juhul kui istandikud asuvad metsale piisavalt ligidal) ning aitavad seega kaasa suureskaalalise elurikkuse säilumisele. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega ka kaudset tähtsust loodushoiu seisukohast.

Vt artiklit:

Vt meediakajastust:

Fungistika praktikum toimus sel aastal 17.-26. augustil Laelatul. Kokku osales 17 üliõpilast, praktikumi samblike osa juhendasid Ave Suija, Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko. Viie päeva jooksul nägime-kogusime ligi 70 liiki samblikke. Nutikad tudengid tegid ka samblike õppimiseks flashkaardid https://quizlet.com/219098915/samblikud-flash-cards/.

Hägu-tõmmusambliku (Phaeophyscia orbicularis) uurimas Tammi teel (Foto: P. Degtjarenko).

Väga haruldane samblik - Bactrospora dryina. Sellel liigil on Eestis ainult üks leiukoht, Puhtus (Foto: P. Degtjarenko).

Tartu Ülikooli botaanika osakonna doktorantide selleaastane seminar toimus 17.-18. novembril Kubija hotellis. 16 ettekande pidaja hulgas esitles oma praegust teadustööd ka TÜ Lihhenoloogia rühma endine doktorant Kristiina Mark. Kristiina ettekanne, pealkirjaga "Microorganismal diversity within lichens", tutvustas isegi lihhenoloogide hulgas vähetuntud samblikega seotud mikroorganismide (peamiselt seened, vetikad ja bakterid) mitmekesisust ja suhteid sambliku sümbioosis.

21. oktoobrist 2. novembrini 2016. a-l toimunud ühisekspeditsioonil Keeniasse, Taita mägedesse, osalesid prof. Jouko Rikkinen ja järeldoktorandid Inga Jüriado ning Ulla Kaasalinen Helsingi Ülikoolist ning Tiina Randlane ja Andres Saag Tartu Ülikoolist. Ekspeditsiooni üldine eesmärk oli tutvuda samblike elustikuga Taita mägede veel säilunud loodusmetsades; erilist tähelepanu pöörati niiskuslembeste tsüanosamblike populatsioonidele, et järgnevate DNA analüüside käigus leida võimalikke seoseid müko- ja fotobiondi genotüüpide mitmekesisuses. Lisaks koguti sugukonda Parmeliaceae kuuluvaid liike, et täiendada Tartu Ülikooli samblike herbaariumi värske materjaliga edaspidiste fülogeneetiliste analüüside jaoks.

Inga Jüriado koos oma juhendaja Jouko Rikkineniga Lumo looduspargis

Andres Saag Mbololo mäe põlismetsas

Helsingi Ülikooli välibaas 'Terra Station' Taita mägedes

Tartu Ülikooli Lihhenoloogia töörühma spetsialist Kristiina Mark rääkis samblikest ja oma äsja kaitstud doktoritöö tulemustest samblike moodustavate seente liikide piiritlemisel Vikerraadio teadussaates Labor. Saade oli eetris 30. oktoobril ning on järelkuulatav siit.

Peaaegu kogu TÜ lihhenoloogia töörühm osales 8. Rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil (The 8th IAL Symposium) 1.-5. augustil 2016, Helsingis, Soomes. Esitasime kokku neli suulist ettekannet ja viis posterettekannet:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch , Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger "The genetic diversity of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in response to alkaline dust pollution" (suuline ettekanne);

(2) Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient" (posterettekanne);

(3) Polina Degtjarenko, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests" (posterettekanne);

(4) Inga Jüriado, Maarit Jylhä, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Genotype diversity of Nostoc symbionts of Peltigera species in grassland and forest habitats of Estonia" (suuline ettekanne);

(5) Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Diversity and habitat preferences of the Peltigera caninaspecies complex in Estonia" (posterettekanne);

(6) Inga Jüriado, Ede Oja ja Marja-Liisa Kämärä "Composition of species and functional traits of ground layer lichens on calcified and decalcified dunes of Estonia" (posterettekanne);

(7) Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag "Phylogeny and species delimitation in the lichen genus Cetrelia";

(8) Kristiina Mark, Lauri Saag, Steven D. Leavitt, Susan Will-Wolf, Matthew P. Nelsen, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Tiina Randlane ja H. Thorsten Lumbsch "Untangling Usnea: multi-locus concatenated and coalescentbased analyses reveal recent diversification history and clusters of mixed morphospecies in the section Usnea" (suuline ettekanne);

(9) Kristiina Mark, Carolina Cornejo, Christine Keller, Daniela Flück ja Christoph Scheidegger "Barcoding lichen-forming fungi using 454 pyrosequencing" (posterettekanne).

Järgmine sümpoosion, IAL9 toimub 2020. aastal Bonitos, Brasiilias.

7. juunil 2016 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel "Impact of alkaline dust pollution on genetic variation of Usnea subfloridana populations” (DOI: 10.1016/j.funbio.2016.05.010), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch, Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger. Käesolevas uuringus registreeriti esimest korda aluselise tolmusaaste negatiivne mõju samblikku moodustava seeneliigi, vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614616300605.

26. mail 2016 ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research online versioonis artikkel “Changes in bryophyte and lichen communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient” (DOI: 10.1007/s11356-016-6933-5), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane. Artiklis uuritakse kuidas lubjakivikarjääride töötlemisprotsessis emiteerunud tolmusaaste muudab sammalde ja samblike liigilist koosseisu ja liigirikkust ning kuidas on võimalik selliseid andmeid kasutada pikaajalises seires. Artiklit võib lugeda ajakirja Environmental Science and Pollution Research kodulehel: http://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-6933-5

Ajakirjas Organisms Diversity & Evolution (Springer Berlin Heidelberg) ilmus habesamblike fülogeneesi teemaline artikkel "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea, section Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset". Publikatsioon on hetkel saadaval online versioonina Springer kodulehel (Mark et al. 2016; doi: 10.1007/s13127-016-0273-7). Artikkel valmis TÜ lihhenoloogia töörühma ja The Field Museum'i lihhenoloogia rühma praeguste ning endiste liikmete ühistööna. Projektist osavõtjad olid Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag (TÜ), Lauri Saag (Eesti Biokeskus), Tiiu Tõrra (Eesti Mereinstituut), Steven D. Leavitt ja H. Thorsten Lumbsch (The Field Museum), Matthew P. Nelsen (Stanford University) ja Susan Will-Wolf (University of Wisconsin-Madison).

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2015. a lõpu seisuga on Eestist teada 1166 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 942 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Uues versioonis on sisse viidud palju nomenklatuurseid muudatusi, millega tunnustatakse mitmeid hiljuti kirjeldatud või taasleitud fülogeneetilisi perekondi seniste “vanade” perekondade Aspicilia, Caloplaca, Collema, Hypocenomyce, Leptogium, Opegrapha, Verrucaria, Xanthoria jt liikide jaoks.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Oktoobrikuu rahvusvahelise eluslooduse triipkoodistamise konsortsiumi (iBOL) uudiskirjas "Barcode Bulletin" avaldati TÜ lihhenoloogia töörühma doktorandi Kristiina Mark'i ja Šveitsi riikliku metsa-, lume- ja maastiku-uuringute instituudi (WSL) professor Christoph Scheidegger'i ühitöös valminud populaarteaduslik lühiartikkel Šveitsi samblike triipkoodistamise teemal. Artiklis kirjeldatakse lihheniseerunud seente triipkoodistamist kasutades 454 pürosekveneerimist, hinnatakse triipkoodistamise edukust, probleeme ning ka pürosekveneerimise lisavõimalusena samblikega kaasnevate seente mitmekesisust. Loe lähemat lk 21-22!

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 6. Rahvusvahelisel eluslooduse triipkoodistamise konverentsil (The 6th International Barcode of Life Conference) 18.-21. augustil, Guelph'is, Kanadas. Kristiina esines konverentsil suulise ettekandega Šveitsi samblike ja nendega sotud seente triipkoodistamise teemal, pealkirjaga "Barcoding the Swiss lichens and associated fungal communities using 454 pyrosequencing". Ettekanne saavutas head vastukaja ning autasustati tudengi preemiaga. Konverentsi kõik abstraktid on saadaval ajakirja Genome veebilehel ning avaldatakse nimetatud ajakirja konverentsi eriväljaandes koos kutsutud täispublikatsioonidega. Kristiina reisi ja konverentsist osavõttu rahastas täiel määral Ontario Bioloogilise Mitmekesisuses Instituut (Biodiversity Institute of Ontario, BIO). Sõbralikust kollektiivist tehti ka grupipilt droonivideona.

Rahvusvahelise projekti Parsys 2 konsortsiumil ilmus artikkel "Evolution of complex symbiotic relationships in a morphologically derived family of lichen-forming fungi" (Divakar et al. 2015, New Phytologist). Konsortsiumisse kuulus üle 50 autori, teiste hulgas meie töörühma liikmed Tiina Randlane, Kristiina Mark ja Andres Saag ning endine liige Lauri Saag. Artiklis käsitletakse sugukonna Parmeliaceae evolutsioonilist ajalugu. Uurimus põhineb 293 taksoni kuue lookuse (ITS, nuLSU, mtSSU, RPB1, Mcm7 ja Tsr1) andmestikul. Järeldatakse, et lihhenikoolne elustiil tekkis sugukonnas üksteisest sõltumatult kolmel korral umbes 24 miljonit aastat tagasi. Lihhenikoolsed perekonnad Nesolechia ja Phacopsis asuvad arengupuu eri piirkondades; lisaks ei toeta fülogeneesi analüüs perekonna Phacopsis monofüleetilisust, seetõttu pakutakse välja uus kombinatsioon Raesaenenia huuskoneni (Räsänen) D. Hawksw., Boluda & H. Lindgr. senise nime Phacopsis huuskoneni asemel. Ühtlasi näidatakse, et paleotseen, eotseen ja oligotseen olid peamised perioodid, mil sugukonnas Parmeliaceae toimus põhiliste evolutsiooniliste liinide eristumine.

2015. a maikuus ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt uus samblikuraamat – Eesti kividel kasvavad suursamblikud; autorid Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin ja Liis Marmor. Raamat tutvustab kolmes keeles - eesti, inglise ja vene keeles – kõiki Eesti kividel kasvavaid suursamblikke, kokku 108 liiki. Teos on varustatud pildilise määramistabeli ja oskussõnastikuga ning ka liikide tutvustustele on lisatud ohtralt illustratsioone. Levikukaartide koostamisel kasutati üle 15 000 kirje.

Raamatu valmimisele aitasid märkuste-paranduste näol või liikide levikuandmete lisamisega kaasa TÜ lihhenoloogid Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Ave Suija; käsikirja retsenseeris botaanik Tatjana Oja.

Professor Christoph Scheidegger Šveitsi Föderaalsest Metsa-, Lume- ja Maastiku-uurimise Instituudist (WSL – http://www.wsl.ch/index_EN) külastas 16.–20. veebruaril 2015 meie töörühma seoses doktorant Kristiina Margi hiljuti lõppenud Eesti-Šveitsi ühisprojektiga Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode), mida rahastas koostööprogramm SCIEX. Muuhulgas esitas Christoph Scheidegger 18. veebruaril ettekande "Population genetics of the threatened forest lichen Lobaria pulmonaria" FIBIRi seminaride raames. 19. veebruaril käisime ühiselt Alam-Pedja looduskaitsealal mööda Selli-Sillaotsa õpperada tutvumas talvise rabaga.

Tiina Randlane osales 2.–4. veebruaril 2015 Rootsis, Ekenäsi mõisas toimunud Euroopa mükoloogide töötoas, kus hinnati paljude seeneliikide ohustatust globaalselt. Esialgse hinnangu said ka ligi 40 samblikku, nende hulgas kaks Eestist leitud liiki (Gyalecta ulmi ja Leptogium rivulare), vt http://iucn.ekoo.se/iucn/species_list/

Esialgsetele hinnangutele järgneb ühe spetsialisti retsensioon ja IUCNi-poolne kaalumine. Loodetakse, et veebruaris hinnangu saanud liikidele omistatakse ametlik ohustatuse staatus hiljemalt käesoleva aasta sügisel.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 10. Rahvusvahelisel mükoloogia kongressil (IMC10), 3.-8. augustil, Bangkokis. Kristiina esines konverentsil kahe ettekandega: (1) suulise ettekandega tutvustades oma tööd Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis, prof. Christoph Scheidegger'i juhendamisel peakirjaga "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding mycobiont – photobiont interactions in Swiss lichens"; (2) posterettekandega "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset", kaasautoriteks Lauri Saag ja Tiina Randlane Tartu Ülikooli Botaanika osakonnast ning Steven D. Leavitt ja Thorsten Lumbsch Chicago Field Museum Teadus- ja haridus osakonnast. Kristiina posterettekannet tunnustati konverentsil parima tudengi postri auhinnaga.

Ajakirja American Journal of Botany detsembrikuu numbris ilmus meie töörühma liikmetelt (Lauri Saag, Kristiina Mark, Andres Saag ja Tiina Randlane) fülogeneesi-alane artikkel "Species delimitation in the lichenized fungal genus Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota) using gene contenation and coalescent-based species tree approaches". Seni oli nimetatud perekonnas kirjeldatud 6 morfoloogilistel tunnustel põhinevat liiki, kuid 3 liigi puhul on teada ka vahepealsete fenotüübiliste tunnustega eksemplare. 5 DNA lookuse sekventse analüüsiti erinevate meetoditega. Koostasime nii ühe-lookuse puud, 5 lookuse liidetud puud kui liigipuud; eri puude vahel ilmnes märkimisväärseid lahkhelisid. Saadud tulemusi analüüsides otsustasime, et tegemist on olukorraga, kus liinid ei ole liigitekke protsessis täielikult sorteerunud ning praegu on antud perekonnas põhjendatud mitte 6, vaid 4 liigi eristamine. Teeme ettepaneku liikide Vulpicida tilesii ja V. tubulosus sünonümiseerimiseks liigiga V. juniperinus. Seega kuuluvad Eesti loopealsetel maapinnal kasvav loo-rebasesamblik ja kadakatel kasvav kadaka-rebasesamblik ühte liiki, mille korrektne nimi on Vulpicida juniperinus.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko esines TÜ ÖMI botaanika osakonna doktorantide konverentsil Jänedal suulise ettekandega: "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution".

22.-26. septembril 2014. a toimus Lätis, Šķēdes järjekordne, XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion. Meie töörühmast osales 5 inimest; esitati kolm suulist ja üks posterettekanne:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Tiina Randlane & Christoph Scheidegger "Genetic diversity of Usnea subfloridana populations in the conditions of moderate dust pollution";

(2) Kristiina Mark, Lauri Saag, Andres Saag & Tiina Randlane " Species delimitation in lichenised genus Vulpicida using gene concatenation and coalescent-based species tree approaches";

(3) Tiina Randlane & Andres Saag "National red data lists of lichenised fungi – a European overview";

(4) Marja-Liisa Kämärä, Ede Leppik & Inga Jüriado "Terricolous lichen species diversity in sand dunes influenced by disturbances and environmental factors".

Otsustati, et järgmise, XX sümpoosioni korraldavad esmakordselt poolakad.

Mai lõpuga lõppes KIKi poolt rahastatud looduskaitseline projekt “Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid”. Samblad ja samblikud on organismirühmad, mille teaduslik uuritus on Eestis võrdlemisi heal tasemel. Eestis on registreeritud ligi 600 sambla- ja üle 900 samblikuliigi; neist 51 liiki samblikke ja 46 liiki samblaid on riikliku kaitse all ning Eesti punase nimestiku (2008) nn ohukategooriatesse kuulub vastavalt 113 ja 131 liiki. Mõlemas rühmas on üle 30 liigi, mida kasutatakse vääriselupaikade (VEP) tunnusliikidena. Laiem üldsus tunneb aga samblaid ja samblikke halvasti ning enamasti teatakse vaid tavalisi liike. Projekti peamine eesmärk oli võimaluse loomine haruldaste ja ohustatud sambla- ja samblikuliikide tundmaõppimiseks kõigil, kel selleks on soovi. Koostati 327 digitaalset infolehte, mis tutvustavad kõnesolevate liikide diagnostilisi tunnuseid, erinevust sarnastest liikidest, kasvukohti/kasvupinda, levikut ja sagedust Eestis, samuti ohustatud liikide ohutegureid ning kaitsealuste liikide kaitsesoovitusi. Infolehed on illustreeritud liikide fotode, jooniste ja levikukaartidega; lisatud on mitmeid linke teistele elektroonilistele vahenditele, sh tunnustatud pildigaleriidele. Tutvu valminud liigilehtedega siin: samblad; samblikud!

Projekti viisid läbi TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna töötajad – lihhenoloogid Tiina Randlane, Liis Marmor, Inga Jüriado ja Andres Saag ning brüoloogid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak. Rohkem infot projekti koduleheküljel.

Ilmus artikkel samblike biomonitooringu võrdlusest kuue Euroopa riigi spetsialistide vahel. Metoodilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kuivõrd erinevad on sama standardset metoodikat kasutades saadavad samblike vaatlusandmed vastavalt töögruppidele. Eestist olid uurimuses kaasatud Liis Marmor ja Tiiu Tõrra. Tulemuste kohta saab lähemalt lugeda siit: Cristofolini, F.; Brunialti, G.; Giordani, P.; Nascimbene, J.; Cristofori, A.; Gottardini, E.; Frati, L.; Matos, P.; Batič, F.; Caporale, S.; Fornasier, M. F.; Marmor, L.; Merinero, S.; Nuñez Zapata, J.; Tõrra, T.; Wolseley, P.; Ferretti, M. (2014). Towards the adoption of an international standard for biomonitoring with lichens - Consistency of assessment performed by experts from six European countries. Ecological Indicators, 45, 63 - 67.

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi, et teha teadustööd Šveitsi teadusasutuses Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research (WSL). Projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) kestab 12 kuud algusega jaanuar 2014. Sellel ajal töötab Kristiina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et (1) töötada välja sümbiontide spetsiifilised markerid seltsi Lecanorales erinevate samblikuliikide mükobiondi ja fotobiondi triipkoodistamiseks kasutades 454-pürosekveneerimise meetodit ning (2) uurida mükobiondi ja fotobiondi suhete varieerumist geograafilisel ja ökoloogilisel gradiendil.

Töörühma doktorant Kristiina Mark osales Põhjamaade Lihhenoloogia Ühingu (NLF) kokkutulekul Vadstenas, Rootsis 11.08.2013 - 15.08.2013. Kristiina esines üritusel suulise ettekandega “Phylogeny and species delimitation of Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota)”. Teema pälvis suurt tähelepanu ja võeti hästi vastu. Sõitu rahastas Maateaduste ja ökoloogia doktorikool.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Šveitsi, Birmensdorfi ajavahemikul 13.01.2014 - 12.02.2014. Polina viibib sel ajavahemikul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL), kus hakkab töötama biodiversiteedi uuringute töörühma juhi prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel. Lähetuse eesmärgiks on omandada Polina doktoritöö jaoks vajalikku metoodikat ja teadustöö kogemusi ühes kõrgetasemelises teaduslaboris.

Jaanuaris avaldasime elektrooniliselt uue, kolmanda versiooni tsetrarioidsete samblike nimede ja sünonüümide nimekirjast. Uuendusena on nimekiri nüüd andmebaasipõhine (andmebaasimootorina on kasutusel FileMaker), sisaldades kokku 572 nime, neist 149 nime on kehtivad. Iga nime kohta on esitatud tema avaldamise täielikud andmed, nime staatus (kehtiv nimi, homo- või heterotüüpne sünonüüm) ning enamiku kohta ka tüüpmaterjalide info. Kehtivate nimede kohta on lisatud liigi fülogeneetiline staatus (nt kas kuulub tsetrarioidide tuumikrühma, kas liigi kohta on läbi viidud DNA-põhiseid fülogeneetilisi uuringuid). Esitatud nimede piires on võimalikud mitmesugused otsingud ja järjestamised.

Fail mahalaadimiseks:

Lähtudes tsetrarioidsete samblike kolmandas nimekirjas avaldatud andmetest viisime läbi viie globaalse taksonoomilise andmebaasi (Catalogue of Life, Encyclopedia of Life, Index Fungorum, LIAS ja MycoBank) võrdluse. Hinnates 30 valitud tsetrarioidse nime (10 kehtivat nime, 10 homotüüpset ja 10 heterotüüpset sünonüümi) kohta andmebaasides esitatud nomenklatuurseid andmeid analüüsisime nimetatud andmebaaside korrektsust ja arutlesime interneti-ressursside edasiste arendusvõimaluste üle.

Kirjeldatud andmebaaside võrdluse kohta loe lähemalt: Saag, A., Randlane, T., Saag, L., Thell, A. & Ahti, T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens: A databased tool for documentation of nomenclatural data – lessons learned. Taxon 62.

Eesti samblike andmebaas eSamba on täiendatud arvukate, seni avaldamata kirjetega, mida kerib-lappab uus kasutajaliides eSamba-13!

eSamba nimi tuli Eesti samblike andmebaasi tähistamiseks kasutusele 2007. aasta alguses, andmebaasi koostamine algas möödunud sajandi ühekskümnendate keskel. Tollal polnud eksemplaride andmebaasid sugugi mitte tavalised, ja niiviisi puudus vajadus ka spetsiifilise nime järele – tavaliselt kasutati akronüümi BRAHMS (tegelikult andmebaasi-tarkvara FoxPro ühe arenduse nimi). 2008 kolisid eSamba nimi ja sisu uude vormi, andmeid hakkas käitama FileMaker tarkvara, alul piiratud võrgupääsuga tava-arvutis, varsti FileMaker Serveris.

Palju aastaid koondas Eesti samblike andmebaas ainult Tartu Ülikooli kogudes säilitatavate eksemplaride andmeid, viimane eSamba kasutajaliides vahendab eelnimetatute kõrval ka erinevate tööde käigus talletatud vaatlusandmeid, lisab sinna Eesti punase nimestiku aluseks oleva liigi-info, kõrvutab tööde käigus kasutatud nimekujusid Eesti samblike nimestiku nimedega, tekitab kiirseoseid teiste baaside ja kaardilahendustega jne.

Keskne kasutajaliides eSamba-13 on mõeldud eelkõige professionaalsele kasutajale, kuid Guest Account sisselogimine võimaldab siiski saada nö kontaktandmed kõigi umbes 60 000 kande kohta. Põhjalikuma info ja paremate kasutusvõimaluste saamiseks tuleks pöörduda konkreetse(te) kannete omaniku ja/või eSamba administraatori poole.

Alates jaanuarikuust on võrgus kättesaadaval artikkel, milles keskendutakse Eesti loopealsete samblikukoosluste uurimisele: Leppik, E., Jüriado, I., Suija, A, Liira, J. The conservation of ground layer lichen communities in alvar grasslands and the relevance of substitution habitats.

http://link.springer.com/article/10.1007/s10531-012-0430-z

Ajakirjas Lichenologist ilmus meie artikkel samblikest puuvõrades. Uuringu käigus registreeriti kõik samblikuliigid 15 kuusel ja 15 männil jalamist kuni ladvani välja (puude miinimumvanus oli 100 aastat). Selgus, et keskmiselt oli uuritud kuuskedel 41 ja mändidel 34 liiki samblikke. Seejuures leiti alumisel kahel meetril (s.t. kõrgusel, mida on ilma ronimata või puid langetamata võimalik vaadelda) vaid umbes kolmandik kogu puu liikidest - keskmiselt 14 liiki kuuskedel ja 12 mändidel. Ainult kõrgemal kui kaks meetrit kasvas nii Eestis sagedasi, kuid ka mõningaid võrdlemisi haruldasi liike. Ka kõik viis leitud Punase Raamatu liiki (kahar lõhnasamblik ja neli liiki habesamblikke) kasvasid vaid kõrgemal kui kaks meetrit.

Artiklit saab lugeda siit: L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2013. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, 51-63.

Ajakiri The Lichenologist avaldas loetelu viimase 12 kuu 10 kõige enam loetud (= enim täismahus mahalaaditud) artiklitest. Inga Jüriado jt osalusel valminud artikkel kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel ajakirja 2012. a 2. numbris kuulus sellesse loetellu. Vt uudist 8. veebruaril 2012. a ja artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

Folia Cryptogamica Estonica 49. number, mis on kättesaadav nii digitaalsena kui ka trükitud kujul (ilmus oktoobris 2012) sisaldab üheksat eelretsenseeritud teadusartiklit samblike ja seente kohta, lisaks järelehüüded mükoloog Erast Parmastole ja lihhenoloog Taimi Piinile ning Erast Parmasto bioloogiliste kirjutiste bibliograafia. Eestile uute liikide rubriigis esitatakse andmeid 8 samblikuliigi ja 7 lihhenikoolse seeneliigi kohta. Teadusartiklites tutvustatakse Edela-Gröönimaa, Venemaa eri piirkondade (Leningradi oblasti, Kesk-Uraalide, Kesk-Siberi, Komi Vabariigi) ja Poola samblikke ning lihhenikoolseid seeni. Veel on vaatluse all Eestist leitud põldtimuti endofüütsed seened.

FCE ilmub Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Tartu Ülikooli kirjastamistoetuse toel ning alates 2012. aastast Tartu Ülikooli Kirjastuse kaubamärgi all. Koos 49. numbri valmimisega sõlmiti leping, mille kohaselt FCE materjalid tehakse kättesaadavaks läbi EBSCO vahendite (vt ka http://www.utlib.ee/index.php), varasemast vahendavad Foliat Scopus ja DOAJ (Directory of Open Access Journals).

NB Digitaalse FCE artiklid ilmuvad sedamööda, kuidas nad läbivad tavapärased kirjastamistoimingud; paberversioon ilmub traditsiooniliselt septembri lõpus või oktoobri alguses.

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. Praeguse seisuga on Eestist teada 1151 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 936 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 184 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 57 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Lauri Saag esines TÜ MRI, TÜ EGV ja EBK aastakonverentsil ettekandega "The forest behind the tree – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)".

Konverentsi võrguleht

Esitluse abstrakt ja lühikokkuvõte

Kogu ettekanne

Toimus Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna magistrantide eriseminar. Ettekandes "Samblikud metsas puu otsas" tutvustas Liis Marmor töörühma poolt viimastel aastatel läbi viidud uuringuid Eesti metsades, kus samblikke ei vaadeldud mitte ainult tavapäraselt ligipääsetaval alumisel kahel meetril, vaid kuni puulatvadeni välja. Mis ja kus täpsemalt võib lugeda juba ilmunud artiklist L. Marmor, T.Tõrra, T. Randlane, 2010. The vertical gradient of bark pH and epiphytic macrolichen biota in relation to alkaline air pollution. Ecological Indicators 10, 1137-1143 ning peatselt ilmuvast tööst L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2012. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, xx-xx.

Tartu Ülikool ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on allkirjastanud sihtfinantseerimise lepingu projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" täitmiseks ajavahemikus jaanuar 2013–mai 2014; projekti juht on Tiina Randlane. Projekti põhieesmärk on vähetuntud organismirühmade – sammalde ja samblike – kaitsealuste, Punase nimestiku järgi ohustatud ja VEPi tunnusliikide kohta käiva andmestiku koondamine ja täiendamine ning nende liikide tutvustamine nii sihtrühmale (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajatele) kui laiale avalikkusele erinevate tegevuste kaudu, kasutades sealjuures uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Töö käigus soovime lahendada järgmised ülesanded: (a) kaitsealuste ja ohustatud sammalde ja samblike ning VEPi tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; (b) digitaalsete määrajate koostamine keskkonna- ja looduskaitsetöötajate spetsiifilisi vajadusi arvestades; (c) digitaalsete töövahendite (infolehed, määrajad) kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele.

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Kristiina Mark sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse ajavahemikul 16.10.2012 - 13.01.2013. Kristiina viibib sel ajavahelikul teadus- ja arendusasutuses The Field Museum of Natural History, kus ta töötab dr. H. Thorsten Lumbsch töörühma juures. Lähetuse eesmärgiks on koostöö arendamine kahe töörühma vahel läbi koostööprojekti, mis hõlmab perekonna Usnea fülogeneetilist uuringut. Vajalikud laboritööd viib Kristiina läbi The Field Museum'i kõrgetasemelises teaduslaboratooriumis, The Pritzker Laboratory.

Uurimus lihheniseerinud seeneliikide Vulpicida juniperinus ja V. tubulosus eristamisest DNA tunnuste alusel. Morfoloogiliselt sarnaste ning raskesti eritatavate liikide piiritlemiseks analüüsisime 79 Vulpicida eksemplari tuuma ITS, Mcm7 ja mitokondri SSU DNA järjestusi. Üksikute lookuse fülogeneesipuude vahel ilmnesid tugevad konfliktid. ITS ja liidetud lookuste fülogeneesipuul eristusid kaks tugevalt toetatud rühma, kus mõlemad uuritavad liigid paiknesid segiläbi. Meie poolt uuritud andmed ei toeta liikide V. juniperinus ja V. tubulosus eristamist praegu kehtivat taksonoomia järgi. Vt artiklit: Mark, K., Saag, L., Saag, A., Thell, A. & Randlane, T. 2012. Testing morphology-based delimitation of Vulpicida juniperinus and V. tubulosus (Parmeliaceae) using three molecular markers. The Lichenologist 44(6): 757-772.

Uurimus Ida- ja Kagu-Aasia haruldasest samblikust Platismatia erosa. Nepaalist, Bhutanist ja Hiina Tiibeti piirkonnast kogutud materjali põhjal kirjeldatakse selle liigi fertiilseid struktuure, sh esmakordselt püknidiospoore. TLC analüüsi abil avastati selle liigi jaoks kaks uut samblikuainet, pannaarhape ja jackiinhape. Fülogeneetiliselt peetakse P. erosa lähimateks taksoniteks liike P. formosana ja P. regenerans, samas morfoloogiliselt ei ole need liigid kuigi sarnased. Vt artiklit: Obermayer, W. & Randlane, T. 2012. Morphological and chemical studies on Platismatia erosa (Parmeliaceae) from Tibet, Nepal and Bhutan. The Bryologist 115(1): 51–60.

Ajakiri The Lichenologist koostas loetelu eelmisel, 2011. aastal ilmunud köite kõige enam loetud artiklitest (2 enim täismahus mahalaaditud artiklit igast ajakirjanumbrist). Lauri Saagi jt osalusel valminud artikkel Euroopa kaharate habesamblike fülogeneesist ajakirja 5. numbris kuulus sellesse loetellu. Koos teiste enim loetud artiklitega muudeti ka see uurimus üheks kuuks (märtsi lõpuni) tasuta mahalaaditavaks. Vt artiklit: Saag, L., Tõrra, T., Saag, A., Del-Prado, R. & Randlane, T. 2011. Phylogenetic relations of European shrubby taxa of the genus Usnea. The Lichenologist 43(5): 427–444.

Uurimus kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel. Uuringust ilmnes, et liigi esinemise tõenäosus suurenes koos valgustatuse ja puid ümbritsevate põõsaste kõrguse suurenemisega ning vähenes koos kauguse suurenemisega lähimast koloniseeritud puust. Võib tõdeda, et kinnikasvavad puisniidud on sobiv kasvukoht kopsusambliku jaoks. Pakuti välja puisniitude hooldamise võtted, mis peaksid soodustama kopsusambliku populatsioonide püsimist neis kasvukohtades. Vt artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

Peaaegu kogu töörühm osales rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil IAL7 Bangkokis, Tais. Esitasime kokku neli suulist ettekannet: Ede Leppik koos kaasautoritega teemal "Changes in epigeic lichen communities in calcareous grasslands (alvars) due to the cessation of traditional land use"; Lauri Saag, Kristiina Mark jt teemal "Phylogeny of the genus Vulpicida and delimitation of the species"; Tiiu Tõrra koos kaasautoritega teemal "Delimiting phylogenetic species among European taxa of the genus Usnea"; Tiina Randlane & Andres Saag teemal "Towards a worldwide checklist of Parmeliaceae: progress and problems". Liis Marmor koos kaasautoritega esitles posterettekannet "The vertical gradient of epiphytic lichens in coniferous forest canopies". Ede Leppik võitis esmakordselt välja antud Margalith Galuni auhinna parima suulise tudengiettekande eest.

Eesti Teadusfond otsustas rahastada grandiprojekti 9109 "Lihheniseerunud seente morfoloogia-põhise taksonoomia testimine molekulaarsete markerite abil ning seosed ökoloogiliste uuringutega" ajavahemikul 2012–2015. Projekt koosneb 3 tegevusest (TEG) eesmärgiga aidata kaasa evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisele sugukonnas Parmeliaceae, ja võimaldada seeläbi adekvaatse ökoloogilise informatsiooni kogumist seire, looduskaitse jms tarbeks.

• TEG 1. Tsetrarioidsete taksonite piiritlemine. Selle tegevuse raames uurime valitud taksonite fülogeneesi, nt liikide eristamist Vulpicida juniperinus–V. tubulosus–V. tilesii kompleksis ning liigipaaride ja kemotüüpide evolutsioonilist põhjendatust perekonnas Cetrelia. Praktilise väljundina koostatakse kasutaja-sõbralik maailma tsetrarioidsete samblike määraja.
• TEG 2. Euroopa Usnea liikide määramine molekulaarsete markerite alusel. Jätkame fülogeneetilisi analüüse selles perekonnas, lisades väheuuritud liike sektsioonidest Usnea ja Ceratinae ning suurendades analüüsitavate eksemplaride arvu.
• TEG 3. Valitud taksonite populatsiooniuuringud. Mõnede taksonite puhul uurime lisaks populatsioonide ökoloogilisi eelistusi või geneetilist mitmekesisust. Näiteks analüüsime statistiliselt Vulpicida juniperinus–V. tubulosus sekveneeritud eksemplaride kasvukohtade ökoloogilist andmestikku eesmärgiga välja selgitada, kas monofüleetilised klaadid on seotud mingite ökoniššidega.

Projekti vastutav täitja on Tiina Randlane ja projekti põhitäitjad on Ede Leppik, Kristiina Mark, Liis Marmor, Andres Saag, Lauri Saag ja Tiiu Tõrra.