Blog

Botaanika osakonna doktorantide seminar Kubijal 17.-18. novembril 2016

Tartu Ülikooli botaanika osakonna doktorantide selleaastane seminar toimus 17.-18. novembril Kubija hotellis. 16 ettekande pidaja hulgas esitles oma praegust teadustööd ka TÜ Lihhenoloogia rühma endine doktorant Kristiina Mark. Kristiina ettekanne, pealkirjaga "Microorganismal diversity within lichens", tutvustas isegi lihhenoloogide hulgas vähetuntud samblikega seotud mikroorganismide (peamiselt seened, vetikad ja bakterid) mitmekesisust ja suhteid sambliku sümbioosis.
Download file "Kristiina_Kubija2016.pdf"

Tartu ja Helsingi ülikoolide ühine lihhenoloogiline ekspeditsioon Keeniasse

21. oktoobrist 2. novembrini 2016. a-l toimunud ühisekspeditsioonil Keeniasse, Taita mägedesse, osalesid prof. Jouko Rikkinen ja järeldoktorandid Inga Jüriado ning Ulla Kaasalinen Helsingi Ülikoolist ning Tiina Randlane ja Andres Saag Tartu Ülikoolist. Ekspeditsiooni üldine eesmärk oli tutvuda samblike elustikuga Taita mägede veel säilunud loodusmetsades; erilist tähelepanu pöörati niiskuslembeste tsüanosamblike populatsioonidele, et järgnevate DNA analüüside käigus leida võimalikke seoseid müko- ja fotobiondi genotüüpide mitmekesisuses. Lisaks koguti sugukonda Parmeliaceae kuuluvaid liike, et täiendada Tartu Ülikooli samblike herbaariumi värske materjaliga edaspidiste fülogeneetiliste analüüside jaoks.

Inga Jüriado koos oma juhendaja Jouko Rikkineniga Lumo looduspargis

Andres Saag Mbololo mäe põlismetsas

Helsingi Ülikooli välibaas 'Terra Station' Taita mägedes

Samblikud Vikerraadio saates Labor

Tartu Ülikooli Lihhenoloogia töörühma spetsialist Kristiina Mark rääkis samblikest ja oma äsja kaitstud doktoritöö tulemustest samblike moodustavate seente liikide piiritlemisel Vikerraadio teadussaates Labor. Saade oli eetris 30. oktoobril ning on järelkuulatav siit.

8. Rahvusvaheline lihhenoloogia sümpoosion (IAL8), Helsingis, Soomes.

Peaaegu kogu TÜ lihhenoloogia töörühm osales 8. Rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil (The 8th IAL Symposium) 1.-5. augustil 2016, Helsingis, Soomes. Esitasime kokku neli suulist ettekannet ja viis posterettekannet:

(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch , Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger "The genetic diversity of a widespread epiphytic lichen Usnea subfloridana (Parmeliaceae, Ascomycota) in response to alkaline dust pollution" (suuline ettekanne);
(2) Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient" (posterettekanne);
Download file "Changes in lichen and bryophyte communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient.pdf"
(3) Polina Degtjarenko, Tiina Mandel, Tiiu Tõrra, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests" (posterettekanne);
Download file "The habitat traits drive genetic diversity of a widespread epyphytic lichen Usnea subfloridana in hemiboreal forests.pdf"
(4) Inga Jüriado, Maarit Jylhä, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Genotype diversity of Nostoc symbionts of Peltigera species in grassland and forest habitats of Estonia" (suuline ettekanne);
(5) Inga Jüriado, Ulla Kaasalainen ja Jouko Rikkinen "Diversity and habitat preferences of the Peltigera caninaspecies complex in Estonia" (posterettekanne);
(6) Inga Jüriado, Ede Oja ja Marja-Liisa Kämärä "Composition of species and functional traits of ground layer lichens on calcified and decalcified dunes of Estonia" (posterettekanne);
(7) Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag "Phylogeny and species delimitation in the lichen genus Cetrelia";
Download file "IAL8_Sect Parmeliaceae_Randlane.pdf"
(8) Kristiina Mark, Lauri Saag, Steven D. Leavitt, Susan Will-Wolf, Matthew P. Nelsen, Tiiu Tõrra, Andres Saag, Tiina Randlane ja H. Thorsten Lumbsch "Untangling Usnea: multi-locus concatenated and coalescentbased analyses reveal recent diversification history and clusters of mixed morphospecies in the section Usnea" (suuline ettekanne);
Download file "Mark_etal_Usnea_IAL8.pdf"
(9) Kristiina Mark, Carolina Cornejo, Christine Keller, Daniela Flück ja Christoph Scheidegger "Barcoding lichen-forming fungi using 454 pyrosequencing" (posterettekanne).
Download file "Mark_etal_Barcoding_poster_IAL8.jpg"

Järgmine sümpoosion, IAL9 toimub 2020. aastal Bonitos, Brasiilias.

Uus artikkel vars-habesambliku populatsioonide geneetilisest mitmekesisusest

7. juunil 2016 ilmus ajakirja Fungal Biology online versioonis artikkel "Impact of alkaline dust pollution on genetic variation of Usnea subfloridana populations” (DOI: 10.1016/j.funbio.2016.05.010), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Michèle Lerch, Andres Saag, Tiina Randlane ja Christoph Scheidegger. Käesolevas uuringus registreeriti esimest korda aluselise tolmusaaste negatiivne mõju samblikku moodustava seeneliigi, vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Artikkel on hetkel saadaval online versioonina ScienceDirect kodulehel: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878614616300605.



Epifüütsete samblike ja sammalde mitmekesisus lubjakivikarjääride ümbruskonnas.

26. mail 2016 ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research online versioonis artikkel “Changes in bryophyte and lichen communities on Scots pines along an alkaline dust pollution gradient” (DOI: 10.1007/s11356-016-6933-5), mille autoriks on Polina Degtjarenko, Liis Marmor ja Tiina Randlane. Artiklis uuritakse kuidas lubjakivikarjääride töötlemisprotsessis emiteerunud tolmusaaste muudab sammalde ja samblike liigilist koosseisu ja liigirikkust ning kuidas on võimalik selliseid andmeid kasutada pikaajalises seires. Artiklit võib lugeda ajakirja Environmental Science and Pollution Research kodulehel: http://link.springer.com/article/10.1007/s11356-016-6933-5


Artikkel habesamblike fülogeneesist ajakirjas Organisms Diversity & Evolution

Ajakirjas Organisms Diversity & Evolution (Springer Berlin Heidelberg) ilmus habesamblike fülogeneesi teemaline artikkel "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea, section Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset". Publikatsioon on hetkel saadaval online versioonina Springer kodulehel (Mark et al. 2016; doi: 10.1007/s13127-016-0273-7). Artikkel valmis TÜ lihhenoloogia töörühma ja The Field Museum'i lihhenoloogia rühma praeguste ning endiste liikmete ühistööna. Projektist osavõtjad olid Kristiina Mark, Tiina Randlane ja Andres Saag (TÜ), Lauri Saag (Eesti Biokeskus), Tiiu Tõrra (Eesti Mereinstituut), Steven D. Leavitt ja H. Thorsten Lumbsch (The Field Museum), Matthew P. Nelsen (Stanford University) ja Susan Will-Wolf (University of Wisconsin-Madison).

Teadusartikkel käsitleb habesambiku perekonna (gen. Usnea) sektsiooni Usnea traditsiooniliselt morfoloogial põhinevate liikide piiritlemist kasutades geneetilist infot. Habesamblikud on ühed tuntuimad samblikud, seda nii oma karatkse välimuse kui praktiliste omaduste tõttu (nt. rahvameditsiinis), kuid paljude Usnea liikide määramine on problemaatiline varieeruvate ning raskesti määratavate diagnostiliste tunnuste tõttu. Uuring hõlmab 144 habesambliku eksemplari 18-st fenotüüpiliselt piiritletud liigist, mis olid korjatud erinevatest piirkondadest Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Multilookus analüüsid näitasid, et kuigi osad morfoloogial põhinevad liigid on monofüleetilised geneetilise info põhjal, siis mitmed liigid moodustavad geneetilisi klasterid, kus morfoliigid on eristamatud. Sellised tulemused annavad alust arvata, et mitmed kasutatud diagnostilised tunnused ei ole praktilised geneetiliste rühmade tuvastamisel. Näiteks perekonna Usnea tüüp liik, Usnea florida, esmaselt kirjeldatud juba lihhenoloogia asutaja Carl von Linné poolt 1753. aastal, on geneetiliselt identne laiemalt levinud liigiga U. subfloridana. Need liigid on kergesti eristatavad valdava paljunemisstrateegia poolest (U. florida suguliselt ning U. subfloridana mittesuguliselt) ning tulenevalt sellest on ka nende üldine haabitus võrdlemisi erinev (tallus viljakehadega vs soreedidega). Kuigi juba ka mitmed varasemad uuringud on näidanud nende liikide geneetilist lähedust ning vihjanud võimalikule vajadusele sünonümiseerida, siis nende üldine fenotüübiline ning ökoloogiline erisus, lisaks vähesele uuritusele, on senimaani seda ametlikku käiku pidurdanud. Sarnane situatsioon valitseb ka mitmete teiste morfoliikidega selles rühmas.

Taksonoomia korrastamist takistab ka väike geneetiline varieeruvus ja geenikonfliktid selles lihheniseerunud seenete rühmas. Mittetäielik liinide sorteeruvus (incomplete lineage sorting, ILS) ja väike geneetiline varieeruvus liikide/geneetiliste klastrite vahel vihjab, et uuritud rühma puhul võib tegu olla hiljuti eristunud ning kiiresti evolveeruva liikide grupiga.

Oma uuringus toome välja mitmed liikide rühmad, mis vajavad edasist uurimist ning taksonoomilist korrastamist, pakume välja liikide Usnea substerilis ja U. lapponica sünonümiseerimise (mõlemad levinud ka Eestis) ning kirjeldame uue habesambliku liigi - Usnea parafloridana, mis hetke teadmiste järgi levib vaid Põhja-Ameerikas, USA Wisconsin'i osariigis, kuid mille levik ja ökoloogia vajavad kindlasti täpsustamist uute uuringute näol.




Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja uus versioon

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2015. a lõpu seisuga on Eestist teada 1166 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 942 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 193 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Uues versioonis on sisse viidud palju nomenklatuurseid muudatusi, millega tunnustatakse mitmeid hiljuti kirjeldatud või taasleitud fülogeneetilisi perekondi seniste “vanade” perekondade Aspicilia, Caloplaca, Collema, Hypocenomyce, Leptogium, Opegrapha, Verrucaria, Xanthoria jt liikide jaoks.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

Populaarteaduslik artikkel Šveitsi samblike triipkoodistamisest

Oktoobrikuu rahvusvahelise eluslooduse triipkoodistamise konsortsiumi (iBOL) uudiskirjas "Barcode Bulletin" avaldati TÜ lihhenoloogia töörühma doktorandi Kristiina Mark'i ja Šveitsi riikliku metsa-, lume- ja maastiku-uuringute instituudi (WSL) professor Christoph Scheidegger'i ühitöös valminud populaarteaduslik lühiartikkel Šveitsi samblike triipkoodistamise teemal. Artiklis kirjeldatakse lihheniseerunud seente triipkoodistamist kasutades 454 pürosekveneerimist, hinnatakse triipkoodistamise edukust, probleeme ning ka pürosekveneerimise lisavõimalusena samblikega kaasnevate seente mitmekesisust. Loe lähemat lk 21-22!
Download file "iBOL-Barcode-Bulletin-Oct-2015.pdf"

6. Rahvusvaheline eluslooduse triipkoodistamise konverents, Guelphi ülikoolis, Kanadas

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 6. Rahvusvahelisel eluslooduse triipkoodistamise konverentsil (The 6th International Barcode of Life Conference) 18.-21. augustil, Guelph'is, Kanadas. Kristiina esines konverentsil suulise ettekandega Šveitsi samblike ja nendega sotud seente triipkoodistamise teemal, pealkirjaga "Barcoding the Swiss lichens and associated fungal communities using 454 pyrosequencing". Ettekanne saavutas head vastukaja ning autasustati tudengi preemiaga. Konverentsi kõik abstraktid on saadaval ajakirja Genome veebilehel ning avaldatakse nimetatud ajakirja konverentsi eriväljaandes koos kutsutud täispublikatsioonidega. Kristiina reisi ja konverentsist osavõttu rahastas täiel määral Ontario Bioloogilise Mitmekesisuses Instituut (Biodiversity Institute of Ontario, BIO). Sõbralikust kollektiivist tehti ka grupipilt droonivideona.
Prize Winners

Artikkel ajakirjas New Phytologist

Rahvusvahelise projekti Parsys 2 konsortsiumil ilmus artikkel "Evolution of complex symbiotic relationships in a morphologically derived family of lichen-forming fungi" (Divakar et al. 2015, New Phytologist). Konsortsiumisse kuulus üle 50 autori, teiste hulgas meie töörühma liikmed Tiina Randlane, Kristiina Mark ja Andres Saag ning endine liige Lauri Saag. Artiklis käsitletakse sugukonna Parmeliaceae evolutsioonilist ajalugu. Uurimus põhineb 293 taksoni kuue lookuse (ITS, nuLSU, mtSSU, RPB1, Mcm7 ja Tsr1) andmestikul. Järeldatakse, et lihhenikoolne elustiil tekkis sugukonnas üksteisest sõltumatult kolmel korral umbes 24 miljonit aastat tagasi. Lihhenikoolsed perekonnad Nesolechia ja Phacopsis asuvad arengupuu eri piirkondades; lisaks ei toeta fülogeneesi analüüs perekonna Phacopsis monofüleetilisust, seetõttu pakutakse välja uus kombinatsioon Raesaenenia huuskoneni (Räsänen) D. Hawksw., Boluda & H. Lindgr. senise nime Phacopsis huuskoneni asemel. Ühtlasi näidatakse, et paleotseen, eotseen ja oligotseen olid peamised perioodid, mil sugukonnas Parmeliaceae toimus põhiliste evolutsiooniliste liinide eristumine.

Download file "Divakar et al_2015_New Phytologist.pdf"

Ilmus uus samblikuraamat



2015. a maikuus ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt uus samblikuraamat – Eesti kividel kasvavad suursamblikud; autorid Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin ja Liis Marmor. Raamat tutvustab kolmes keeles - eesti, inglise ja vene keeles – kõiki Eesti kividel kasvavaid suursamblikke, kokku 108 liiki. Teos on varustatud pildilise määramistabeli ja oskussõnastikuga ning ka liikide tutvustustele on lisatud ohtralt illustratsioone. Levikukaartide koostamisel kasutati üle 15 000 kirje.

Raamatu valmimisele aitasid märkuste-paranduste näol või liikide levikuandmete lisamisega kaasa TÜ lihhenoloogid Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Ede Oja, Polina Degtjarenko ja Ave Suija; käsikirja retsenseeris botaanik Tatjana Oja.

XX Krüptogaamilise Botaanika Sümpoosion, Portos, 22.- 25. juuli 2015

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko osales XX Krüptogaamilise Botaanika Sümpoosionil (XX Cryptogamic Botany Symposium), 22.-25. juulil, Portos, Portugalis. Polina esines sümpoosionil suulise ettekandega tolmusaaste mõjust vars-habesambliku (Usnea subfloridana) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ning posterettekandega rohevetika Trentepohlia umbrina võimalikust kasutamisest indikaatorliigina.

Professor Christoph Sheidegger Tartus

Professor Christoph Scheidegger Šveitsi Föderaalsest Metsa-, Lume- ja Maastiku-uurimise Instituudist (WSL – http://www.wsl.ch/index_EN) külastas 16.–20. veebruaril 2015 meie töörühma seoses doktorant Kristiina Margi hiljuti lõppenud Eesti-Šveitsi ühisprojektiga Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode), mida rahastas koostööprogramm SCIEX. Muuhulgas esitas Christoph Scheidegger 18. veebruaril ettekande "Population genetics of the threatened forest lichen Lobaria pulmonaria" FIBIRi seminaride raames. 19. veebruaril käisime ühiselt Alam-Pedja looduskaitsealal mööda Selli-Sillaotsa õpperada tutvumas talvise rabaga.




Euroopa mükoloogide töötuba 2.–4. veebruaril 2015 Globaalse seente punase nimestiku koostamiseks

Tiina Randlane osales 2.–4. veebruaril 2015 Rootsis, Ekenäsi mõisas toimunud Euroopa mükoloogide töötoas, kus hinnati paljude seeneliikide ohustatust globaalselt. Esialgse hinnangu said ka ligi 40 samblikku, nende hulgas kaks Eestist leitud liiki (Gyalecta ulmi ja Leptogium rivulare), vt http://iucn.ekoo.se/iucn/species_list/
Esialgsetele hinnangutele järgneb ühe spetsialisti retsensioon ja IUCNi-poolne kaalumine. Loodetakse, et veebruaris hinnangu saanud liikidele omistatakse ametlik ohustatuse staatus hiljemalt käesoleva aasta sügisel.

13.veebruar 2014

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko saabus tagasi välislähetuselt Šveitsist, Birmensdorfist, kus ta töötas ühe kuu jooksul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL).


Välislähetuse eesmärgiks oli omandada samblike DNA mikrosatellitide amplifitseerimise, sekveneerimise ja genotüpiseerimise metoodika. Selle lähetuse kestel omandas Polina hindamatuid laboritöö oskusi ja kogemusi kaasaegses, väga hästi varustatud teaduslaboris. Kõik saadud oskused ja teadmised tõstavad töörühma pädevust geneetilise mitmekesisuse uuringute osas ja võimaldavad omandatud metoodikat kasutada ka edaspidi TÜ ÖMI lihhenoloogia töörühmas.

Uurimistöö läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames, mida viib ellu Sihtasutus Archimedes.

6. jaanuar 2015

2014. aastaga lõppes Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) ning TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark naases Eestisse, kus jätkab oma doktoriõpinguid TÜ lihhenoloogia töörühmas. Koostöö kahe töögrupi vahel jätkub ning tugevneb läbi ühiste publikatsioonide, mis valmivad Kristiina Šveitsis tehtud töö põhjal.

Ettekanded Šveitsi samblike DNA triipkoodistamise teemal

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark tutvustas oktoobri lõpus oma tööd Šveitsis kahe suulise ettekandega - 29. oktoobril Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudi (WSL) bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitsebioloogia töörühma tudengiseminari raames; ning 31. oktoobril Šhveitsi DNA triipkoodistamise konsortsiumi (SwissBOL) konverentsil Neuchâtel'is. Ettekanded teemal "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding the mycobiont in Swiss lichens" said mõlemal üritusel head vastukaja.
Download file "SwissBOL_Barcoding_lichens_red.pdf"

IMC10 konverents, Bangkokis, 3.-8. august 2014

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark osales 10. Rahvusvahelisel mükoloogia kongressil (IMC10), 3.-8. augustil, Bangkokis. Kristiina esines konverentsil kahe ettekandega: (1) suulise ettekandega tutvustades oma tööd Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis, prof. Christoph Scheidegger'i juhendamisel peakirjaga "Bar-coded amplicon 454 pyrosequencing for barcoding mycobiont photobiont interactions in Swiss lichens"; (2) posterettekandega "Evaluation of traditionally circumscribed species in the lichen-forming genus Usnea (Parmeliaceae, Ascomycota) using a six-locus dataset", kaasautoriteks Lauri Saag ja Tiina Randlane Tartu Ülikooli Botaanika osakonnast ning Steven D. Leavitt ja Thorsten Lumbsch Chicago Field Museum Teadus- ja haridus osakonnast. Kristiina posterettekannet tunnustati konverentsil parima tudengi postri auhinnaga.

Download file "IMC10_Usnea_poster_fin_red.jpg"




Artikkel samblikuperekonna Vulpicida fülogeneesist ajakirjas American Journal of Botany

Ajakirja American Journal of Botany detsembrikuu numbris ilmus meie töörühma liikmetelt (Lauri Saag, Kristiina Mark, Andres Saag ja Tiina Randlane) fülogeneesi-alane artikkel "Species delimitation in the lichenized fungal genus Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota) using gene contenation and coalescent-based species tree approaches". Seni oli nimetatud perekonnas kirjeldatud 6 morfoloogilistel tunnustel põhinevat liiki, kuid 3 liigi puhul on teada ka vahepealsete fenotüübiliste tunnustega eksemplare. 5 DNA lookuse sekventse analüüsiti erinevate meetoditega. Koostasime nii ühe-lookuse puud, 5 lookuse liidetud puud kui liigipuud; eri puude vahel ilmnes märkimisväärseid lahkhelisid. Saadud tulemusi analüüsides otsustasime, et tegemist on olukorraga, kus liinid ei ole liigitekke protsessis täielikult sorteerunud ning praegu on antud perekonnas põhjendatud mitte 6, vaid 4 liigi eristamine. Teeme ettepaneku liikide Vulpicida tilesii ja V. tubulosus sünonümiseerimiseks liigiga V. juniperinus. Seega kuuluvad Eesti loopealsetel maapinnal kasvav loo-rebasesamblik ja kadakatel kasvav kadaka-rebasesamblik ühte liiki, mille korrektne nimi on Vulpicida juniperinus.
Download file "Saag et al_2014_AJB.pdf"

TÜ ÖMI botaanika osakonna konverents Lääne-Virumaal, Jänedal, 13.-14. november 2014

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Polina Degtjarenko esines TÜ ÖMI botaanika osakonna doktorantide konverentsil Jänedal suulise ettekandega: "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution".

Download file "Searching for ecological indicators of alkaline dust pollution_P.Degtjarenko.pdf"

XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion Lätis, 22.-26. september 2014

22.-26. septembril 2014. a toimus Lätis, Šķēdes järjekordne, XIX Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosion. Meie töörühmast osales 5 inimest; esitati kolm suulist ja üks posterettekanne:
(1) Polina Degtjarenko, Liis Marmor, Tiiu Tõrra, Tiina Randlane & Christoph Scheidegger "Genetic diversity of Usnea subfloridana populations in the conditions of moderate dust pollution";
(2) Kristiina Mark, Lauri Saag, Andres Saag & Tiina Randlane " Species delimitation in lichenised genus Vulpicida using gene concatenation and coalescent-based species tree approaches";
(3) Tiina Randlane & Andres Saag "National red data lists of lichenised fungi – a European overview";
(4) Marja-Liisa Kämärä, Ede Leppik & Inga Jüriado "Terricolous lichen species diversity in sand dunes influenced by disturbances and environmental factors".

Otsustati, et järgmise, XX sümpoosioni korraldavad esmakordselt poolakad.

Projekt 'VÄHETUNTUD ELURIKKUS' lõppenud!

Mai lõpuga lõppes KIKi poolt rahastatud looduskaitseline projekt “Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid”. Samblad ja samblikud on organismirühmad, mille teaduslik uuritus on Eestis võrdlemisi heal tasemel. Eestis on registreeritud ligi 600 sambla- ja üle 900 samblikuliigi; neist 51 liiki samblikke ja 46 liiki samblaid on riikliku kaitse all ning Eesti punase nimestiku (2008) nn ohukategooriatesse kuulub vastavalt 113 ja 131 liiki. Mõlemas rühmas on üle 30 liigi, mida kasutatakse vääriselupaikade (VEP) tunnusliikidena. Laiem üldsus tunneb aga samblaid ja samblikke halvasti ning enamasti teatakse vaid tavalisi liike. Projekti peamine eesmärk oli võimaluse loomine haruldaste ja ohustatud sambla- ja samblikuliikide tundmaõppimiseks kõigil, kel selleks on soovi. Koostati 327 digitaalset infolehte, mis tutvustavad kõnesolevate liikide diagnostilisi tunnuseid, erinevust sarnastest liikidest, kasvukohti/kasvupinda, levikut ja sagedust Eestis, samuti ohustatud liikide ohutegureid ning kaitsealuste liikide kaitsesoovitusi. Infolehed on illustreeritud liikide fotode, jooniste ja levikukaartidega; lisatud on mitmeid linke teistele elektroonilistele vahenditele, sh tunnustatud pildigaleriidele. Tutvu valminud liigilehtedega siin: samblad; samblikud!

Lõppenud projekt kestis 17 kuud (jaanuar 2013–mai 2014); lisaks liikide infolehtedele valmis kaks uut digitaalset määrajat (Eesti turbasammalde määraja ja Eesti kividel kasvavate suursamblike määraja) ja korraldati kaks koolituspäeva, mille jooksul tutvustati uusi töövahendeid ja nende kasutamist looduskaitses ja metsanduses töötajatele.

Projekti viisid läbi TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna töötajad – lihhenoloogid Tiina Randlane, Liis Marmor, Inga Jüriado ja Andres Saag ning brüoloogid Nele Ingerpuu, Tiiu Kupper, Mari Müür ja Kai Vellak. Rohkem infot projekti koduleheküljel.

Teadusartikkel ajakirjas Ecological Indicators

Ilmus artikkel samblike biomonitooringu võrdlusest kuue Euroopa riigi spetsialistide vahel. Metoodilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kuivõrd erinevad on sama standardset metoodikat kasutades saadavad samblike vaatlusandmed vastavalt töögruppidele. Eestist olid uurimuses kaasatud Liis Marmor ja Tiiu Tõrra. Tulemuste kohta saab lähemalt lugeda siit: Cristofolini, F.; Brunialti, G.; Giordani, P.; Nascimbene, J.; Cristofori, A.; Gottardini, E.; Frati, L.; Matos, P.; Batič, F.; Caporale, S.; Fornasier, M. F.; Marmor, L.; Merinero, S.; Nuñez Zapata, J.; Tõrra, T.; Wolseley, P.; Ferretti, M. (2014). Towards the adoption of an international standard for biomonitoring with lichens - Consistency of assessment performed by experts from six European countries. Ecological Indicators, 45, 63 - 67.

Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirja uus versioon

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. 2013. a lõpu seisuga on Eestist teada 1159 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 939 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 189 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 56 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

SCIEX stipendiumi 8. taotlusvoor - LiCode rahastatud!

TÜ lihhenoloogia töörühma doktorant Kristiina Mark sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi SCIEX stipendiumi, et teha teadustööd Šveitsi teadusasutuses Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research (WSL). Projekt Barcoding the lichen symbiosis: Variation of mycobiont - photobiont interactions in geographic and ecological gradients (LiCode) kestab 12 kuud algusega jaanuar 2014. Sellel ajal töötab Kristiina prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel, et (1) töötada välja sümbiontide spetsiifilised markerid seltsi Lecanorales erinevate samblikuliikide mükobiondi ja fotobiondi triipkoodistamiseks kasutades 454-pürosekveneerimise meetodit ning (2) uurida mükobiondi ja fotobiondi suhete varieerumist geograafilisel ja ökoloogilisel gradiendil.

NLF 20. kokkutulek Vadstenas

Töörühma doktorant Kristiina Mark osales Põhjamaade Lihhenoloogia Ühingu (NLF) kokkutulekul Vadstenas, Rootsis 11.08.2013 - 15.08.2013. Kristiina esines üritusel suulise ettekandega “Phylogeny and species delimitation of Vulpicida (Parmeliaceae, Ascomycota)”. Teema pälvis suurt tähelepanu ja võeti hästi vastu. Sõitu rahastas Maateaduste ja ökoloogia doktorikool.

ESF DoRa T6

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Polina Degtjarenko sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Šveitsi, Birmensdorfi ajavahemikul 13.01.2014 - 12.02.2014. Polina viibib sel ajavahemikul Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL), kus hakkab töötama biodiversiteedi uuringute töörühma juhi prof. Christoph Scheideggeri juhendamisel. Lähetuse eesmärgiks on omandada Polina doktoritöö jaoks vajalikku metoodikat ja teadustöö kogemusi ühes kõrgetasemelises teaduslaboris.

17. mai 2013

Töörühma doktorant Kristiina Mark esines 16.-17. mail 2013 Tallinnas peetud Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli 2. konverentsil "Down to Earth" posterettekandega.
Vaata postrit:
Download file "Mark_DowntoEarth_poster_2013.pdf"

6. mai 2013

Jaanuaris avaldasime elektrooniliselt uue, kolmanda versiooni tsetrarioidsete samblike nimede ja sünonüümide nimekirjast. Uuendusena on nimekiri nüüd andmebaasipõhine (andmebaasimootorina on kasutusel FileMaker), sisaldades kokku 572 nime, neist 149 nime on kehtivad. Iga nime kohta on esitatud tema avaldamise täielikud andmed, nime staatus (kehtiv nimi, homo- või heterotüüpne sünonüüm) ning enamiku kohta ka tüüpmaterjalide info. Kehtivate nimede kohta on lisatud liigi fülogeneetiline staatus (nt kas kuulub tsetrarioidide tuumikrühma, kas liigi kohta on läbi viidud DNA-põhiseid fülogeneetilisi uuringuid). Esitatud nimede piires on võimalikud mitmesugused otsingud ja järjestamised.

Sama nimekiri on avaldatud ka eraldi publikatsioonina: Randlane T., Saag A., Thell A. & Ahti T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens – in a new databased form, with amended phylogenetic and type information. Cryptogamie, Mycologie 34(1): 79-84.
Fail mahalaadimiseks:

Download file "Randlane et al_2013.pdf"

Lähtudes tsetrarioidsete samblike kolmandas nimekirjas avaldatud andmetest viisime läbi viie globaalse taksonoomilise andmebaasi (Catalogue of Life, Encyclopedia of Life, Index Fungorum, LIAS ja MycoBank) võrdluse. Hinnates 30 valitud tsetrarioidse nime (10 kehtivat nime, 10 homotüüpset ja 10 heterotüüpset sünonüümi) kohta andmebaasides esitatud nomenklatuurseid andmeid analüüsisime nimetatud andmebaaside korrektsust ja arutlesime interneti-ressursside edasiste arendusvõimaluste üle.
Kirjeldatud andmebaaside võrdluse kohta loe lähemalt: Saag, A., Randlane, T., Saag, L., Thell, A. & Ahti, T. 2013. Third world list of cetrarioid lichens: A databased tool for documentation of nomenclatural data – lessons learned. Taxon 62.

Uus kasutajaliides eSamba-13

Eesti samblike andmebaas eSamba on täiendatud arvukate, seni avaldamata kirjetega, mida kerib-lappab uus kasutajaliides eSamba-13!

eSamba nimi tuli Eesti samblike andmebaasi tähistamiseks kasutusele 2007. aasta alguses, andmebaasi koostamine algas möödunud sajandi ühekskümnendate keskel. Tollal polnud eksemplaride andmebaasid sugugi mitte tavalised, ja niiviisi puudus vajadus ka spetsiifilise nime järele – tavaliselt kasutati akronüümi BRAHMS (tegelikult andmebaasi-tarkvara FoxPro ühe arenduse nimi). 2008 kolisid eSamba nimi ja sisu uude vormi, andmeid hakkas käitama FileMaker tarkvara, alul piiratud võrgupääsuga tava-arvutis, varsti FileMaker Serveris.

Palju aastaid koondas Eesti samblike andmebaas ainult Tartu Ülikooli kogudes säilitatavate eksemplaride andmeid, viimane eSamba kasutajaliides vahendab eelnimetatute kõrval ka erinevate tööde käigus talletatud vaatlusandmeid, lisab sinna Eesti punase nimestiku aluseks oleva liigi-info, kõrvutab tööde käigus kasutatud nimekujusid Eesti samblike nimestiku nimedega, tekitab kiirseoseid teiste baaside ja kaardilahendustega jne.

Keskne kasutajaliides eSamba-13 on mõeldud eelkõige professionaalsele kasutajale, kuid Guest Account sisselogimine võimaldab siiski saada nö kontaktandmed kõigi umbes 60 000 kande kohta. Põhjalikuma info ja paremate kasutusvõimaluste saamiseks tuleks pöörduda konkreetse(te) kannete omaniku ja/või eSamba administraatori poole.


eSamba-13 esileht

7. veebruar 2013

Alates jaanuarikuust on võrgus kättesaadaval artikkel, milles keskendutakse Eesti loopealsete samblikukoosluste uurimisele: Leppik, E., Jüriado, I., Suija, A, Liira, J. The conservation of ground layer lichen communities in alvar grasslands and the relevance of substitution habitats.

http://link.springer.com/article/10.1007/s10531-012-0430-z

31. jaanuar 2013

Ajakirjas Lichenologist ilmus meie artikkel samblikest puuvõrades. Uuringu käigus registreeriti kõik samblikuliigid 15 kuusel ja 15 männil jalamist kuni ladvani välja (puude miinimumvanus oli 100 aastat). Selgus, et keskmiselt oli uuritud kuuskedel 41 ja mändidel 34 liiki samblikke. Seejuures leiti alumisel kahel meetril (s.t. kõrgusel, mida on ilma ronimata või puid langetamata võimalik vaadelda) vaid umbes kolmandik kogu puu liikidest - keskmiselt 14 liiki kuuskedel ja 12 mändidel. Ainult kõrgemal kui kaks meetrit kasvas nii Eestis sagedasi, kuid ka mõningaid võrdlemisi haruldasi liike. Ka kõik viis leitud Punase Raamatu liiki (kahar lõhnasamblik ja neli liiki habesamblikke) kasvasid vaid kõrgemal kui kaks meetrit.
Artiklit saab lugeda siit: L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2013. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, 51-63.

13. jaanuar 2013

Kristiina Mark saabus tagasi välislähetuselt Ameerika Ühendriikidest, Chicagost, kus ta töötas kolm kuud teadusasutuses The Field Museum of Natural History. Välislähetuse eesmärgiks oli osa Kristiina doktorantuuriprojekti töö tegemine Field Museum'is asuvas molekulaarse süstemaatika teaduslaboratooriumis The Pritzker Laboratory of Molecular Systematics ning läbi selle ka uute töövõtete, kogemuste ning kontaktide hankimine.
Fülogeneetiline uuring habsesamblike perekonna sektsioonis Usnea hõlmas 82 eksemplari erinevatest Euroopa osadest ning 58 eksemplari Põhja Ameerikast, kokku 140 eksemplari. Kristiinal õnnestus kolme kuuga genereerida 132 uut ITS sekventsi, 136 RPB1 sekventsi, 136 beeta-tubuliin sekvetsi, 130 IGS sekventsi, 130 Mcm7 sekventsi ja 125 RPB2 sekventsi. Kuue markeri peale kokku on vastav uute sekventside arv 789. Lisaks uute meetodite omandamisele laboritöös, õppis Kristiina tundma ka erinevaid toorsekventside kombineerimise ja toimetamise programme, sh Sequencher v4.2 (Gene Codes Corp.), Geneious v5.4 (Drummond et al. 2010) ja Mesquite v.2.75 (Maddison & Maddison 2007). Kristiina uurimistöö perekonnas Usnea jätkub Tartu Ülikoolis.

31. jaanuar 2013




Ajakiri The Lichenologist avaldas loetelu viimase 12 kuu 10 kõige enam loetud (= enim täismahus mahalaaditud) artiklitest. Inga Jüriado jt osalusel valminud artikkel kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel ajakirja 2012. a 2. numbris kuulus sellesse loetellu. Vt uudist 8. veebruaril 2012. a ja artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

8. jaanuar 2013

Saadaval on järjekordne täiendatud digiversioon Tartu Ülikooli samblike herbaariumi nimekirjast. Nimekirja koostas Leili Järva 2009. a, täiendused seisuga 28.12.2012 Ave Suijalt. Nimekiri sisaldab 3419 lihheniseerunud ja lihhenikoolse seene nime, sh nii liike kui ka liigisiseseid taksone; Eesti herbaariumist on kirja pandud 1044 taksoni nime ja üldherbaariumist 3181 taksoni nime.

Uuendatud on ka Tartu Ülikooli kogudes olevate samblike tüüpeksemplaride nimekirja. 2012/2013 aastavahetuse seisuga on nimetatud herbaariumis 55 erineva taksoni erinevaid tüüpeksemplare.

Tavapäraselt leiab värsked nimekirjad portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee.

Folia Cryptogamica Estonica 49

Folia Cryptogamica Estonica 49. number, mis on kättesaadav nii digitaalsena kui ka trükitud kujul (ilmus oktoobris 2012) sisaldab üheksat eelretsenseeritud teadusartiklit samblike ja seente kohta, lisaks järelehüüded mükoloog Erast Parmastole ja lihhenoloog Taimi Piinile ning Erast Parmasto bioloogiliste kirjutiste bibliograafia. Eestile uute liikide rubriigis esitatakse andmeid 8 samblikuliigi ja 7 lihhenikoolse seeneliigi kohta. Teadusartiklites tutvustatakse Edela-Gröönimaa, Venemaa eri piirkondade (Leningradi oblasti, Kesk-Uraalide, Kesk-Siberi, Komi Vabariigi) ja Poola samblikke ning lihhenikoolseid seeni. Veel on vaatluse all Eestist leitud põldtimuti endofüütsed seened.

FCE ilmub Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Tartu Ülikooli kirjastamistoetuse toel ning alates 2012. aastast Tartu Ülikooli Kirjastuse kaubamärgi all. Koos 49. numbri valmimisega sõlmiti leping, mille kohaselt FCE materjalid tehakse kättesaadavaks läbi EBSCO vahendite (vt ka http://www.utlib.ee/index.php), varasemast vahendavad Foliat Scopus ja DOAJ (Directory of Open Access Journals).

NB Digitaalse FCE artiklid ilmuvad sedamööda, kuidas nad läbivad tavapärased kirjastamistoimingud; paberversioon ilmub traditsiooniliselt septembri lõpus või oktoobri alguses.

28. detsember 2012

Avaldasime uue, täiendatud digiversiooni Eesti samblike ja lihhenikoolsete seente nimekirjast. Praeguse seisuga on Eestist teada 1151 liiki ja 13 liigisisest taksonit, neist 936 liiki ja 12 liigisisest taksonit kuuluvad samblike (lihheniseerunud seente) hulka, 184 liiki ja 1 liigisisene takson on lihhenikoolsed ning 31 liiki on saprotroofsed, traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Kõigist loetletud taksonitest on 38 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 57 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a.

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS - http://www.eseis.ut.ee - nii arvutitele kui ka nutitelefonidele sobivas versioonis.

17. detsember 2012

Lauri Saag esines TÜ MRI, TÜ EGV ja EBK aastakonverentsil ettekandega "The forest behind the tree – gene trees and species trees in genus Vulpicida (lichenized Ascomycota)".

Konverentsi võrguleht
http://aastakonverents2012.ebc.ee/

Esitluse abstrakt ja lühikokkuvõte
Download file "Saag_SpeciesTrees_TYMRI_5slides_v1.pdf"
Kogu ettekanne
Download file "Saag_SpeciesTrees_Vulpicida_TYMRI_v4.pdf"

30. november 2012

Ilmus artikkel valgustingimuste mõjust samblike liigirikkusele kuuse ja männi tüvel. Eesti okasmetsades läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et võra avatus on üks oluline epifüütseid samblikke mõjutav tegur - valgemates tingimustes on samblikuliikide arv puutüvedel (vähemasti uuritud alumisel kahel meetril) kõrgem.

29. november 2012

Toimus Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna magistrantide eriseminar. Ettekandes "Samblikud metsas puu otsas" tutvustas Liis Marmor töörühma poolt viimastel aastatel läbi viidud uuringuid Eesti metsades, kus samblikke ei vaadeldud mitte ainult tavapäraselt ligipääsetaval alumisel kahel meetril, vaid kuni puulatvadeni välja. Mis ja kus täpsemalt võib lugeda juba ilmunud artiklist L. Marmor, T.Tõrra, T. Randlane, 2010. The vertical gradient of bark pH and epiphytic macrolichen biota in relation to alkaline air pollution. Ecological Indicators 10, 1137-1143 ning peatselt ilmuvast tööst L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, E. Leppik, T. Randlane, 2012. Lichens on Picea abies and Pinus sylvestris - from tree bottom to the top. The Lichenologist 45, xx-xx.

15. november 2012

Tartu Ülikool ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on allkirjastanud sihtfinantseerimise lepingu projekti "Vähetuntud elurikkus – sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid" täitmiseks ajavahemikus jaanuar 2013–mai 2014; projekti juht on Tiina Randlane. Projekti põhieesmärk on vähetuntud organismirühmade – sammalde ja samblike – kaitsealuste, Punase nimestiku järgi ohustatud ja VEPi tunnusliikide kohta käiva andmestiku koondamine ja täiendamine ning nende liikide tutvustamine nii sihtrühmale (keskkonna-, looduskaitse- ja metsandustöötajatele) kui laiale avalikkusele erinevate tegevuste kaudu, kasutades sealjuures uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Töö käigus soovime lahendada järgmised ülesanded: (a) kaitsealuste ja ohustatud sammalde ja samblike ning VEPi tunnusliikide digitaalsete infolehtede koostamine ja avalikustamine; (b) digitaalsete määrajate koostamine keskkonna- ja looduskaitsetöötajate spetsiifilisi vajadusi arvestades; (c) digitaalsete töövahendite (infolehed, määrajad) kasutajatoe tagamine, sh koolitused keskkonnaspetsialistidele ja metsanduses töötajatele.

16. oktoober 2012

TÜ lihhenoloogia rühma doktorant Kristiina Mark sai ESF DoRa T6 stipendiumi välissõiduks Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse ajavahemikul 16.10.2012 - 13.01.2013. Kristiina viibib sel ajavahelikul teadus- ja arendusasutuses The Field Museum of Natural History, kus ta töötab dr. H. Thorsten Lumbsch töörühma juures. Lähetuse eesmärgiks on koostöö arendamine kahe töörühma vahel läbi koostööprojekti, mis hõlmab perekonna Usnea fülogeneetilist uuringut. Vajalikud laboritööd viib Kristiina läbi The Field Museum'i kõrgetasemelises teaduslaboratooriumis, The Pritzker Laboratory.

12. oktoober 2012

Uurimus lihheniseerinud seeneliikide Vulpicida juniperinus ja V. tubulosus eristamisest DNA tunnuste alusel. Morfoloogiliselt sarnaste ning raskesti eritatavate liikide piiritlemiseks analüüsisime 79 Vulpicida eksemplari tuuma ITS, Mcm7 ja mitokondri SSU DNA järjestusi. Üksikute lookuse fülogeneesipuude vahel ilmnesid tugevad konfliktid. ITS ja liidetud lookuste fülogeneesipuul eristusid kaks tugevalt toetatud rühma, kus mõlemad uuritavad liigid paiknesid segiläbi. Meie poolt uuritud andmed ei toeta liikide V. juniperinus ja V. tubulosus eristamist praegu kehtivat taksonoomia järgi. Vt artiklit: Mark, K., Saag, L., Saag, A., Thell, A. & Randlane, T. 2012. Testing morphology-based delimitation of Vulpicida juniperinus and V. tubulosus (Parmeliaceae) using three molecular markers. The Lichenologist 44(6): 757-772.

2. mai 2012:

Uurimus Ida- ja Kagu-Aasia haruldasest samblikust Platismatia erosa. Nepaalist, Bhutanist ja Hiina Tiibeti piirkonnast kogutud materjali põhjal kirjeldatakse selle liigi fertiilseid struktuure, sh esmakordselt püknidiospoore. TLC analüüsi abil avastati selle liigi jaoks kaks uut samblikuainet, pannaarhape ja jackiinhape. Fülogeneetiliselt peetakse P. erosa lähimateks taksoniteks liike P. formosana ja P. regenerans, samas morfoloogiliselt ei ole need liigid kuigi sarnased. Vt artiklit: Obermayer, W. & Randlane, T. 2012. Morphological and chemical studies on Platismatia erosa (Parmeliaceae) from Tibet, Nepal and Bhutan. The Bryologist 115(1): 51–60.

1. märts 2012:



Ajakiri The Lichenologist koostas loetelu eelmisel, 2011. aastal ilmunud köite kõige enam loetud artiklitest (2 enim täismahus mahalaaditud artiklit igast ajakirjanumbrist). Lauri Saagi jt osalusel valminud artikkel Euroopa kaharate habesamblike fülogeneesist ajakirja 5. numbris kuulus sellesse loetellu. Koos teiste enim loetud artiklitega muudeti ka see uurimus üheks kuuks (märtsi lõpuni) tasuta mahalaaditavaks. Vt artiklit: Saag, L., Tõrra, T., Saag, A., Del-Prado, R. & Randlane, T. 2011. Phylogenetic relations of European shrubby taxa of the genus Usnea. The Lichenologist 43(5): 427–444.

8. veebruar 2012:

Uurimus kaitsealuse hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikust, ohtrusest ja fertiilsusest Eesti puisniitudel. Uuringust ilmnes, et liigi esinemise tõenäosus suurenes koos valgustatuse ja puid ümbritsevate põõsaste kõrguse suurenemisega ning vähenes koos kauguse suurenemisega lähimast koloniseeritud puust. Võib tõdeda, et kinnikasvavad puisniidud on sobiv kasvukoht kopsusambliku jaoks. Pakuti välja puisniitude hooldamise võtted, mis peaksid soodustama kopsusambliku populatsioonide püsimist neis kasvukohtades. Vt artiklit: Jüriado, I., Karu, L. & Liira, J. 2012. Habitat conditions and host tree properties affect the occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria in wooded meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–275.

9.–13. jaanuar 2012:

Peaaegu kogu töörühm osales rahvusvahelisel lihhenoloogia sümpoosionil IAL7 Bangkokis, Tais. Esitasime kokku neli suulist ettekannet: Ede Leppik koos kaasautoritega teemal "Changes in epigeic lichen communities in calcareous grasslands (alvars) due to the cessation of traditional land use"; Lauri Saag, Kristiina Mark jt teemal "Phylogeny of the genus Vulpicida and delimitation of the species"; Tiiu Tõrra koos kaasautoritega teemal "Delimiting phylogenetic species among European taxa of the genus Usnea"; Tiina Randlane & Andres Saag teemal "Towards a worldwide checklist of Parmeliaceae: progress and problems". Liis Marmor koos kaasautoritega esitles posterettekannet "The vertical gradient of epiphytic lichens in coniferous forest canopies". Ede Leppik võitis esmakordselt välja antud Margalith Galuni auhinna parima suulise tudengiettekande eest.

2. jaanuar 2012:

Eesti Teadusfond otsustas rahastada grandiprojekti 9109 "Lihheniseerunud seente morfoloogia-põhise taksonoomia testimine molekulaarsete markerite abil ning seosed ökoloogiliste uuringutega" ajavahemikul 2012–2015. Projekt koosneb 3 tegevusest (TEG) eesmärgiga aidata kaasa evolutsiooniliselt põhjendatud taksonite väljaselgitamisele sugukonnas Parmeliaceae, ja võimaldada seeläbi adekvaatse ökoloogilise informatsiooni kogumist seire, looduskaitse jms tarbeks.

  • TEG 1. Tsetrarioidsete taksonite piiritlemine. Selle tegevuse raames uurime valitud taksonite fülogeneesi, nt liikide eristamist Vulpicida juniperinus–V. tubulosus–V. tilesii kompleksis ning liigipaaride ja kemotüüpide evolutsioonilist põhjendatust perekonnas Cetrelia. Praktilise väljundina koostatakse kasutaja-sõbralik maailma tsetrarioidsete samblike määraja.
  • TEG 2. Euroopa Usnea liikide määramine molekulaarsete markerite alusel. Jätkame fülogeneetilisi analüüse selles perekonnas, lisades väheuuritud liike sektsioonidest Usnea ja Ceratinae ning suurendades analüüsitavate eksemplaride arvu.
  • TEG 3. Valitud taksonite populatsiooniuuringud. Mõnede taksonite puhul uurime lisaks populatsioonide ökoloogilisi eelistusi või geneetilist mitmekesisust. Näiteks analüüsime statistiliselt Vulpicida juniperinus–V. tubulosus sekveneeritud eksemplaride kasvukohtade ökoloogilist andmestikku eesmärgiga välja selgitada, kas monofüleetilised klaadid on seotud mingite ökoniššidega.

Projekti vastutav täitja on Tiina Randlane ja projekti põhitäitjad on Ede Leppik, Kristiina Mark, Liis Marmor, Andres Saag, Lauri Saag ja Tiiu Tõrra.