Blog

Ajakirjas New Forests on 2025. a-l ilmunud artikkel “Do silver birch (Betula pendula) and hybrid aspen (Populus tremula × P. tremuloides) plantations on former agricultural land differ from the perspective of biodiversity?”, mille juhtautor on Tea Tullus Eesti Maaülikoolist. Artikli materjali kogumisele ja määramisele ning artikli kirjutamisele aitasid meie töörühmast kaasa Tiina Randlane ja Andres Saag.

Vt artiklit https://link.springer.com/article/10.1007/s11056-025-10095-9

Ajakirjas The Lichenologist ilmus 2024. a detsembris artikkel “Steep increase in red-listed lichens of Estonia”, mille autorid on Tiina Randlane, Inga Jüriado, Kristiina Mark, Liis Marmor-Ohtla, Ede Oja, Andres Saag, Anton Savchenko ja Polina Degtjarenko. Eesti samblike ohustatust on hinnatud IUCN-i kategooriaid ja kriteeriume kasutades kahel korral (2008. ja 2019.–2023. aastatel). Viimase hindamise arvulised tulemused on muret tekitavad – 978 samblikuliigist hinnati 415 liiki ohustatuks ja 104 ohulähedases seisundis olevaks, samal ajal kui soodsas seisundis olevaid liike on 334, veidi enam kui kolmandiku (36%) kõigist hindamise ajal Eestis teadaolevatest samblikest. Ülejäänud liigid jaotuvad punase nimestiku teiste kategooriate vahel: need on kas Eestis piirkondlikult väljasurnud (25 liiki) või puuduliku andmestikuga (64 liiki). 34 samblikuliigi puhul ei peetud hindamist võimalikuks, kuna nende kohta puudusid tõendatud herbaarmaterjalid; kaks liiki jäid hindamata.

Et võrrelda eri organismirühmade ohustatust eri riikides, on kasutusel punase nimestiku indeks (Red List Index, RLI), mis peegeldab muutusi liikide ennustatavas väljasuremisohus. Eesti samblike indeksi väärtused olid madalad (0,74 2008. a-l ja 0,68 viimase hindamise ajal), prognoosides seega samblike kõrget väljasuremisohtu. Suursamblikud osutusid pisisamblikest enam ohustatuteks. Samblike suur ohustatus on teada ka teistes riikides, nt Soomes 2019. a-l tehtud arvutuste järgi oli just samblike RLI väärtus kõigist võrreldud organismirühmadest kõige madalam (0,76). Sarnane on ka ohuväliste samblikuliikide madal osakaal meil (36%) ja Soomes (39%).

Eesti samblike ohustatusele koondhinnangu andmisel tuleks arvestada ka piirkondlike punaste nimekirjade koostamise metoodikaga. Piirkondlike punaste nimekirjade puhul hinnatakse mitte liigi terviklikku ohustatust, vaid üksnes mingi osapopulatsiooni seisundit. Mida väiksem on hinnatav piirkond ja seda asustav osapopulatsioon, seda kõrgemaks võib kujuneda vaadeldava osapopulatsiooni ohuhinnang. Eestis on teada küllalt palju haruldasi samblikuliike, milledele on ohu- või ohulähedane kategooria omistatud üksnes populatsiooni väiksuse tõttu.

Samblike kasvukohtade analüüs näitas, et avatud kasvukohtade samblikud on Eestis enam ohustatud kui puistutes kasvavad liigid. Suurimas ohus on loopealsete samblikud (ohustatud, ohulähedaste ja piirkonnas välja surnud samblikuliikide osakaal on 69%), kuid ka metsade samblike hulgas on selliseid liike enam kui pooled (54%). Laialehistel puudel kasvavate samblike hulgas on ohustatud liike rohkem kui ohuväliseid, teisi lehtpuid ja okaspuid eelistavate liikide osas on ohuväliseid samblikke enam. Viimastel kümnenditel Eesti metsades toimuv ulatuslik majandamistegevus mõjutab loomulikult metsasamblike levikut ja liigirikkust negatiivselt, kuid väljasuremise võla teooria kohaselt toimub liikide lokaalne väljasuremine sobivate elutingimuste vähenemise või halvenemise korral ajalise viivisega. Tõenäoliselt ongi Eesti metsasamblikud väljasuremise võla olukorras, kus nende elutingimused on muutunud küll halvaks, kuid paljud liigid siiski suudavad veel asustada ebasobivaiks muutunud elupaiku. Juhul kui praegused tendentsid jätkuvad, näeme tulevikus veelgi suuremat metsasamblike ohustatuse kasvu. Loopealsete samblikega on olukord tõenäoliselt teistsugune. Selle biotoobi pindalaline kahanemine on toimunud suures ulatuses juba möödunud sajandil ja kuigi praegu on asutud loopealseid hooldama ja taastama, on väga spetsiifiliste nõudlustega loopealsete samblikud juba maksnud oma väljasuremise võlga – paljud neist on Eestis tugevasti ohustatud, nende populatsioonid on kahanenud ja isoleeritud.

Lisaks võrdlesime Eesti ja nelja Euroopa riigi (Soome, Rootsi, Taani ja Tšehhi) samblike punaseid nimekirju; ilmnes, et ohustatud, ohulähedaste ja piirkonnas välja surnud samblikuliikide osas oli suurim kattuvus Tšehhi ja Soome nimekirjadega (vt joonist).

Ilmunud on järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime möödunud aastal, 1. märtsil 2023.

2024. a detsembri seisuga on Eestist teada 1226 liiki ja 10 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 983 liiki ja kõik liigisisesed taksonid kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 211 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 32 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Samblikke moodustavate seeneliikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud viie võrra. Tegelikult oli uusi liike rohkemgi, kuid mõned liigid jäid erinevatel põhjustel nimekirjast ka välja. Näiteks oli meil nimekirjas ühel lihhenikoolsel seenel nii anamorfi kui teleomorfi nimi, nüüd muutus esimene teise sünonüümiks; mõned senised liigid (nt. Physcia magnussonii ja Placynthium asperellum) määrati ümber või käsitletakse tänapäeval teise liigi sünonüümina (nt Lecanora rugosella läks L. chlarotera alla).

Kõigist loetletud taksonitest on 35 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 48 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

Teatatakse 14 Eestile uue liigi leiust, neist 9 liiki on samblikud ja 5 on lihhenikoolsed seened. Kaks samblikuliiki (Acarospora oligospora ja Lathagrium auriforme), mida seni peeti Eestis hävinuks, taasleiti. Põis-habesamblik (Usnea articulata) arvatakse välja Eesti liikide nimekirjast kui tõenäoliselt valesti määratud.

Suija, A., Degtjarenko, P., Jüriado, I., Martin, L., Oja, E. & Randlane, T. 2024. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 61: 91–97.

Degtjarenko, P., Kaupuža, R., Motiejūnaitė, J., Randlane, T. & Moisejevs, R. 2024. Toward the first Red List of Latvian lichens according to the IUCN criteria. Plant Biosystems, DOI: 10.1080/11263504.2024.2399056.

Aastatel 2022–2023 hinnati Lätis esmakordselt samblike ohustatust IUCN-i kategooriaid ja kriteeriume kasutades. Hindamisele kuulus vaid väike osa Läti vastavast organismirühmast – 85 lihheniseerunud seent (samblikku) ja üks lihhenikoolne seen; liikide valikul eelistati neid liike, mis on Lätis riikliku kaitse all või on teadaolevalt ohustatud. Hindamise tulemused on järgmised: 3 liiki kuuluvad kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC), 2 liiki – ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD), 11 – ‘Ohulähedane’ (NT), ja 68 liiki kuuluvad ohukategooriatesse, sh 14 liiki kategooriasse ‘Ohualdis’ (VU), 27 – ‘Väljasuremisohus’ (EN) ja veel 27 – ‘Kriitilises seisundis’ (CR); 2 liiki määrati kategooriasse ‘Piirkonnas välja surnud’ (RE). Suurim hulk Lätis ohustatud samblikest kasvab metsades.

Ilmunud on uus artikkel, mille juhtautor on botaanika osakonna makroökoloogia töörühma teadur Kersti Riibak. Artikli materjali kogumisele ja määramisele aitasid meie töörühmast kaasa Ede Oja, Tiina Randlane ja Andres Saag.

Riibak, K., Noreika, N., Helm, A., Öpik, M., Kook, E., Kasari-Toussaint, L., Jõks, M., Paganeli, B., Zarate Martinez, ., Tullus, H., Tullus, T., Lutter, R., Oja, E., Saag, A., Randlane, T. & Pärtel, M. 2024. Plants, fungi, and carabid beetles in temperate forests: both observed and dark diversity depend on habitat availability in space and time. Landscape Ecology 39 (8): article no. 158.

Eesti sambliku- ja samblauurimise teerajaja, kooliõpetaja ja -inspektori Andreas Bruttani sünnist möödus selle aasta märtsis 200 aastat. Inimene peab olema teinud midagi väga olulist, kui teda on põhjust meenutada veel kaks sajandit pärast sündi ja 130 aastat pärast surma. Tiina Randlane ja Kai Vellak tutvustasid ajakirjas Eesti Loodus Bruttani tegevust sammalde ja samblike uurimisel ning kuidas tema kogutud herbaareksemplare ja trükitöid kasutatakse tänini.

Terve artikli lugemiseks vt ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprillikuu numbrit (2024, nr 2, lk 72–73).

Tartu Ülikooli botaanika osakond korraldas 7. märtsil Ökomessi, kus bakalaureuse- ja magistriastme tudengid said tutvuda osakonda töörühmadega, lõputöö teemadega ja praktikavõimalustega. Lihhenoologia töörühma tegemisi tutvustasid Inga Jüriado ja Polina Degtjarenko.

Sirvi artikleid siit: https://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/issue/view/1864

Novaatoris ilmus Polina Degtjarenko kokkuvõte Eesti samblike ohustatuse hindamisest. Samblike punase nimekirja viimane hindamine toimus aastatel 2019–2023 viie erineva projekti käigus. Tulemused näitavad, et Eesti 978 samblikuliigist on 415 ohustatud ja 104 ohulähedases seisundis. Praegu on kaitse all 51 samblikuliiku, kuid eksperdid soovitavad võtta elurikkuse tagamiseks kaitse alla 93 Eestis kasvavat samblikuliiki.

Loe Novaatorist: https://novaator.err.ee/1609127627/ligi-pooled-eesti-samblikest-osutusid-ohustatuks

1.–31. mail 2023. a oli Tallina Botaanikaaia palmimajas väljas Andres Saagi fotonäitus samblikest, mida varem oli juba eksponeeritud TÜ botaanikaaias ning Pärnu ja Tartu loodusmajades. Tallinna näituse pani üles ja täiendas samblike eksemplaridega (vt rippuvaid klaaskuulikesi!) Tallinna Botaanikaaia lihhenoloog Liis Marmor-Ohtla.

Vt veel Novaatorist

Ilmunud on uus artikkel, mille juhtautor on botaanika osakonna makroökoloogia töörühma doktorant Madli Jõks, kuid mille materjali kogumisele ja määramisele aitasid meie töörühmast kaasa Ede Oja, Tiina Randlane ja Andres Saag. Juhtautor on lühidalt kokku võtnud, et Eesti vanametsalaikude puhul ei toeta ümbritsevad nooremad sekundaarsed metsad rohurinde taimede, epifüütide (sh samblike ja sammalde) ning mitmete mullaseente funktsionaalselt sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus.

Jõks, M., Helm, A., Kasari-Toussaint, L., Kook, E., Lutter, R., Noreika, N., Oja, E., Öpik, M., Randlane, T., Reier, Ü., Riibak, K., Saag, A., Tullus, H., Tullus, T., & Pärtel, M. 2023. A simulation model of functional habitat connectivity demonstrates the importance of species establishment in older forests. Ecological Modelling 481: 110361.

Ilmunud on järjekordne täiendatud digiversioon Eesti samblike, lihhenikoolsete ja mõnede saprotroofsete seente nimekirjast; eelmise versiooni avaldasime 14 kuud tagasi, 31. detsembril 2021.

2023. a märtsikuu seisuga on Eestist teada 1213 liiki ja 11 liigisisest taksonit ülalnimetatud seeni; neist 978 liiki ja kõik liigisisesed taksonid kuuluvad samblike (st lihheniseerunud ehk samblikke moodustavate seente) hulka, 202 liiki on samblikel kasvavad (st lihhenikoolsed) seened ning 33 liiki on saprotroofsed, kuid traditsiooniliselt samblikega koos käsitletavad seened. Samblikke moodustavate seeneliikide arv on nimekirja eelmise versiooniga võrreldes suurenenud 11 võrra. Selles versioonis võtsime mitmete liikide puhul kasutusele uuemad, fülogeneetiliselt põhjendatud nimed, nt osa liike perekonnast Bacidia kuulub nüüd perekonda Toniniopsis, osa perekonnast Lecanora – perekonda Myriolecis, osa perekonnast Melanelia – perekonda Montanelia, osa perekonnast Xanthoria – perekonda Xanthomendoza, jmt.

Kõigist loetletud taksonitest on 34 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited, kuid herbaareksemplare Eestist pole teada. 54 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. a. Nimekirja otsingufunktsioon võimaldab muuhulgas eraldi välja otsida mõlemaid mainitud liikide rühmi ('Eestis kaheldavad', 'Eestis hävinud').

Tavapäraselt leiab värske nimekirja portaalist eSEIS – http://www.eseis.ut.ee

... ning esitas samal päeval ka ettekande teemal “How many fungi are there on Earth? And how do we catalog them?”

Oleme alustamas uut koostööprojekti Läti ja Leedu kollegidega eesmärgiga koostada Baltimaade samblike, neile lähedaste saprotroofsete seente ja lihhenikoolsete seente nimekiri. Praegu on Eestist teada enam kui 1200 sellist liiki, Lätist ligi 700 ja Leedust umbes 770. Nimekirjas plaanime kõikidele liikidele lisada rida andmeid nende kasvupinna, leviku, sageduse ja ohustatuse kohta kolmes Balti riigis. Eestist on projektiga liitunud 10 lihhenoloogi (Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Marja-Liisa Kämärä, Piret Lõhmus, Kristiina Mark, Liis Marmor-Ohtla, Ede Oja, Tiina Randlane, Andres Saag ja Ave Suija), Lätist on kaasatud Rolands Moisejevs ja Alfons Piterans ning Leedust Jurga Motiejunaite. Rolands Moisejevs külastas 3.–4. detsembril 2022 Tartut ja muuhulgas oli arutluse all ka Balti nimekirja koostamisega seotud küsimused.

Projekti lõpptähtajaks oleme kavandanud 2024. a viimase kvartali.

1. Inga Jüriado, Polina Degtjarenko, Ede Oja & Tiina Randlane, 2022. A recent update in red-listing of Estonian lichens: threat status of 168 species was assessed for the first time. Folia Cryptog. Estonica 59: 69–81.
2022. aastal hinnati esmakordselt 168 Eestis peamiselt kivil ja maapinnal kasvava samblikuliigi ohustatust. Kasutasime IUCN’i punase nimestiku kategooriate ja kriteeriumite süsteemi. Enamus hinnatud taksonitest olid pisisamblikud (163), suursamblikest olid hindamisel vaid 5 liiki. Hinnatud liikidest 91 kuulusid ohukategooriatesse: ‘Kriitilises seisundis’ (CR)– 22, ‘Väljasuremisohus’ (EN) – 35 ja ‘Ohualdis’ (VU) – 34; lisaks hinnati 17 liiki kategooriasse ‘Ohulähedane’ (NT), 41 liiki kategooriasse ‘Soodsas seisundis’ (LC), 17 liiki olid ‘Puuduliku andmestikuga’ (DD) ja 2 liiki ‘Regionaalselt väljasurnud’ (RE). Enamus ohustatud epiliitsetest ja epigeilistest pisisamblikest kasvavad loopealsetel maapinnal, lubjakiviklibul, paljanduval paeplaadil või rändrahnudel. Ohustatud samblikele on oluliseks kasvukohaks ka erinevates metsatüüpides leiduvad rändrahnud ja paepaljandid pangametsades. Lisaks on epiliitsetele samblikele oluliseks kasvupinnaks erinevad inimtekkelised tehissubstraadid ja kivimipinnad nagu ehitiste müürid ja seinad ning mahajäetud karjäärid. Nii maapinnal kui kivil kasvavatele samblikele on avatud kooslustes peamiseks ohuteguriks võsastumine.

2. Inga Jüriado, Liis Marmor-Ohtla, Ljudmilla Martin, Tiina Randlane & Ave Suija, 2022. Updates to the list of Estonian lichenized, lichenicolous and allied fungi. Folia Cryptog. Estonica 59: 83–89.

Teatatakse 12 Eestile uue liigi leiust, neist 11 liiki on samblikud ja üks on lihhenikoolne seen.

Kõik FCE artiklid on open-access, st võrgus vabalt mahalaaditavad.

Keskkonnaameti, Tallinna Loomaaia, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolt korraldatud liigikaitse konverents toimus 24.–25. augustil 2022 Tallinnas. Konverentsil tutvustati Eesti liikide seisundit ja liigikaitselisi teadusuuringuid, sealhulgas avalikustati Eesti liikide aastatepikkuse ohustatuse hindamise tulemused. Teiste hulgas oli ettekanne “Samblike ohustatuse hindamine: senised tulemused ja edasisesed rakendused”, ettekandjaks Piret Lõhmus ja kaasautoriteks Polina Degtjarenko, Inga Jüriado, Liis Marmor ja Tiina Randlane.

Ettekannet on võimalik järelvaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8si5QeQzQag