NB Lugege ja täiendage!
Süstemaatika ja fülogeneetika
Samblike süstemaatika-alastes uuringutes on eesmärk "parandada" olemasolevat süsteemi – leida liigid, mis on omavahel otseses suguluses ja paigutada nad vastavalt sellele ühte perekonda, samuti leida viise perekondade paremaks piiritlemiseks. Selleks kasutame molekulaarsete tunnusete erinevaid analüüsimeetodeid, kuid hindame paralleelselt ka morfoloogilisi ja keemilisi tunnuseid. Praegu on meie uuringute objektiks samblikud sugukonnast
Parmeliaceae, mis on suurim lihheniseerunud seente sugukond u. 80 perekonna ja 2700 liigiga.
Liikide fülogeneesi väljaselgitamisel on kahesugune tähtsus – esiteks,
aitab see kaasa teoreetilisele teadmusele liikide kujunemisest ja
sugulussidemetest; teiseks, praktiline tähtsus seisneb taksonite fülogeneetiliselt
põhjendatud piiritlemises, mis võimaldab anda täpsemaid hinnanguid nende
liikide bioindikatsiooniliste omaduste, leviku, ohustatuse jms kohta. Selle töösuunaga tegelevad
Tiina Randlane,
Andres Saag, Lauri Saag, Tiiu Tõrra ja Kristiina Mark.
Ökoloogia
Meie töörühma ökoloogilised uuringud käsitlevad samblike liigirikkust ja koosseisu ning neid mõjutavaid tegureid eri metsatüüpides, puisniitudel ja loopealsetel. Hinnatakse erinevate substraaditunnuste (nt puukoore pH, puu ümbermõõt, valgustatus) ning mitmete metsakoosluse karakteristikute (nt puistu vanus, asukoht) osatähtsust samblike liigirikkuse ja koosseisu kujundajatena. Samuti tegeleme
samblike bioindikatsioonilise väärtuse väljaselgitamisega seoses õhusaaste ja metsa järjepidevusega. Selle töösuunaga tegelevad Inga Jüriado, Liis Marmor ja Ede Leppik.
Floristika ja samblike kaitse
Kogu töörühm tegeleb järjepidevalt Eesti samblike elustiku liigilise koosseisu väljaselgitamisega. Selle töö tulemusel uuendatakse üks kord aastas
Eesti samblike nimekirja (hetkel sisaldab 1132 liiki, neist 926 on lihheniseerunud seened e samblikud, 176 on lihhenikoolsed seened ning 30 liiki on saprotroofsed, kuid samblikele süstemaatiliselt lähedased seened). Samuti kogume Eestis kasvavate liikide leviku- ja kasvukohaandmeid, et nende põhjal otsustada liikide ohustatuse ja kaitsevajaduse ning -meetmete üle. Meie töörühma ettepanekul võeti 2004. a-l 51 liiki samblikke riikliku kaitse alla ning 2008. a-l valmistasime ette
Eesti punase nimestiku samblike osa.
Comments