Valmisid Tahkuna ja Pihla-Kaibaldi looduskaitsealade ning Matsalu rahvuspargi laidude kaitsealuste samblike inventuuri aruanded. Keskkonnaameti poolt tellitud töö Hiiumaal ja Matsalu laidudel viisid 2012 suvel läbi Liis Marmor ja Ede Leppik. Põhjalike välitööde tulemusena leiti Tahkunal neli kaitsealust samblikuliiki: Bacidia biatorina (tera-mõhnsamblik), Megalaria grossa (suur nööpsamblik), Stereocaulon condensatum (pisi-tinasamblik) ja Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik). Pihla-Kaibaldis leiti kaheksa liiki, lisaks eelnimetatud neljale veel Hypocenomyce anthracophila (männi-soomussamblik), Lecidea erythrophaea (puna-näsasamblik), Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) ning Usnea barbata (kare habesamblik). Kõige arvukamad liigid olid pisi-tinasamblik, kes kasvab liivikutel maapinnal, harilik koobassamblik, peamiselt sangleppadel ja haabadel, ning suur nööpsamblik, kelle peamiseks kasvusubstraadiks on haab. Inventeeritud Matsalu laidudel (kokku 14 laidu) ei leitud mitte ühtegi kaitsealust samblikku. Rõõmustav on siiski see, et Punase Raamatu ohualdiste liikide hulka kuuluv kivi-rihmsamblik (Ramalina siliquosa) on Papilaiul endiselt olemas ja väga heas seisukorras. Liiki on Eestis lisaks teada veel vaid kahest kohast; Papilaiu leiukoha kohta pärinevad esimesed andmed juba 1934. aastast.
'Lihhenoloogia töörühm'
Comments