NB Lehe sisu vajab uuendamist!
Süstemaatika, floristika ja arealoogia
Dotsent Tiina Randlane ja vanemteadur Andres Saag uurivad praegu liikidevahelisi fülogeneetilisi seoseid kahes samblikurühmas – perekonnas Usnea (habesamblik, ca 300 liiki maailmas) ja nn tsetrarioidsete samblike rühmas (ca 130 liiki maailmas). Eesmärgiks on "parandada" olemasolevat süsteemi – leida liigid, mis on omavahel otseses suguluses ja paigutada nad vastavalt sellele ühte perekonda, samuti leida viise liikide paremaks piiritlemiseks. Selleks kasutatatakse nii morfoloogilisi, keemilisi kui ka molekulaarseid tunnuseid, mida analüüsitakse mitmesuguste meetoditega.
EBK vanemteadur Lauri Saag tegeleb samuti habesamblike jt. molekulaarse evolutsiooni probleemidega, aga ka selliste pisisamblikega, mis on valdavalt steriilsed - st. ei moodusta viljakehi ning paljunevad vegetatiivselt. Olulisel kohal on laboratoorne töö – nii samblikuainete keemiline (kromatograafiline) analüüs, mis on sageli vajalik juba eksemplaride liigini määramisel, kui DNA sekveneerimine liikide piiritlemiseks evolutsiooniliste suhete uurimiseks jm. Keemilisi (vahel ka DNA) uuringuid tuleb sageli kasutada ka nt. ökoloogilistes töödes.
Ökoloogia
Inga Jüriado 2007. a. kaitstud doktoritöö teema oli Samblike liigiline mitmekesisus Eestis: regionaalsete ja lokaalsete tegurite mõju. Inga uurib samblike liigirikkust ja koosseisu ning neid mõjutavaidtegureid eri metsatüüpides. Lammi- ja pangametsades, kus on kirjeldatud samblikekoosluseid laialehistel puudel, hinnatakse erinevate substraaditunnuste (puukoore pH, puu ümbermõõt, sammalde katvus) ning mitmete metsakoosluse karakteristikute (n. puistu vanus, rinnaspindala, jms.) osatähtsust samblike liigirikkuse ja koosseisu kujundajatena. Inga Jüriado uurib ka peamiselt vanades metsades kasvava hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) levikut, substraadi- ja kasvukohaeelistusi ning geneetilist mitmekesisust Eestis.
Comments